õpipäev 2

II TERVISETEADLIKKUSE ÕPIPÄEV
30. MÄRTS 2022

Töötubade kirjeldused:

Joogi ja suplusvee keemilised kvaliteedinäitajad ja indikaatorid

Looduslik vesi ehk niinimetatud toorvesi ei ole kunagi keemiliselt täiesti puhas. Sõltuvalt päritolust võib toorvesi sisaldada erinevaid keemilisi elemente ja aineid aga ka mikroorganisme. Joogivesi, mida me joome, on samuti pärit loodusest. Selleks, et joogiveel ei oleks kahjustavat mõju inimese tervisele, on õigusaktidega määratletud erinevad kvaliteedinäitajad ja nende sisalduse lubatud piirid. Otsest ohtu tervisele hinnatakse joogivee mikrobioloogiliste ja keemiliste kvaliteedinäitajate abil. Näitajad, mida nimetame indikaatoriteks, mõjutavad aga joogivee organoleptilisi omadusi (maitset, lõhna, värvust ja läbipaistvust). Määrates joogiveest osasid keemilisi kvaliteedinäitajaid ja indikaatoreid, saame hinnata, kas joogivesi on fekaalselt reostunud. Nendest keemilistest kvaliteedinäitajatest ja indikaatoritest selles töötoas räägimegi ning proovime ka määrata nende sisaldust kiirtestide abil. NB:Töötoas saate kaasa teha, kui olete võtnud veeproovi ja varustanud end akvaariumi vee kvaliteedi kiirtestidega, mida saab loomapoest või mõnest kiirteste müüvast firmast (näiteks Total OÜ www.total.ee).

Mida peame teadma joogi- ja suplusvee mikrobioloogilisest kvaliteedist?

Kas joogivees võib olla baktereid, milliseid ja kui palju? Aga suplusvees? Selles töötoas leiame vastused just neile vee headust puudutavatele küsimustele. Heidame pilgu laborimaailma ja saame teada, kuidas on võimalik veest baktereid tuvastada ja mida selle teadmisega peale hakata.

Parasiidid looduslikes vetes ja nendega nakatumine

Joogivesi mis tuleb meile kraanist on piisavalt puhas, vähemalt Eestis. Joogivett kontrollitakse, seega kraanivees ei tohiks leiduda parasiite. Kuid looduslikes vetes, millega me ju samuti kokku puutume võib olla parasiitide arengujärke nii Eestis kui ka teistes piirkondades kuhu meile meeldib reisida. Milliste parasiitidega on meil võimalik Eestis ja ka mujal maailmas nakatuda ja mida see nakatumine võib kaasa tuua, sellest räägimegi.

Olla vaktsineeritud – kas see on oluline või mitte?

Puutume iga päev kokku erinevate nakkushaiguste tekitajatega. Ühed on nakkavamad haigused kui teised. Mida tähendavad nakkushaigused ja kuidas me saame end kaitsta nakkushaiguste eest? COVID-19 – mida peavad teadma lapsed ja noored? Milliste haiguse suhtes saab end vaktsiinidega kaitsta? Räägime vaktsineerimisest ka kogukonnaimmuunsuse mõistes – sina kui üksikisik kogukonnas ja kogukond kui teised sinu kõrval.

Ajakava:

8.45	SISSEJUHATUS
9.00-9.30	Joogi ja suplusvee keemilised kvaliteedinäitajad ja indikaatorid I osa	Kristi Vahur (tervisekaitse õppejõud-vanemlektor)
9.30-9.45	PAUS
9.45-10.15	Joogi ja suplusvee keemilised kvaliteedinäitajad ja indikaatorid II osa	Kristi Vahur (tervisekaitse õppejõud-vanemlektor)
10.15-10.30	PAUS
10.30-11.15	Mida peame teadma joogi- ja suplusvee mikrobioloogilisest kvaliteedist?	Triin Aasmäe (bioananalüütika õppejõud-lektor)
11.15-11.30	PAUS
11.30-12.00	Parasiidid looduslikes vetes ja nendega nakatumine	Mare Remm (bioanalüütika õppejõud-vanemlektor)
12.00-12.45	LÕUNA
12.45-13.15	Olla vaktsineeritud – kas see on oluline või mitte? I osa	Sirje Sammul (õenduse ja ämmaemanduse õppejõud-vanemlektor)
13.15-13.30	PAUS
13.30-14.00	Olla vaktsineeritud – kas see on oluline või mitte? II osa	Sirje Sammul (õenduse ja ämmaemanduse õppejõud-vanemlektor)
14.00-14.15	KOKKUVÕTE

Registreerimine lõpeb 25. märts 2022

Lisainformatsioon: marikakylm@nooruse.ee
Projekti koordinaator: Marika Külm