Käimasolevad rakendusuuringud

Käimasolevad rakendusuuringud:

Rakendusuuringu pealkiri	Periood	Vastutav uurija	Projekti eesmärk
„Toetava teipimisvahendi kolmekuulise mõju hindamine viie- ja kaheksa-aastaste laste genu valgum asendi ja jala pikivõlvide korrigeerimisel“	2011 – 2023	Anna-Liisa Tamm	Uuringu eesmärgiks on hinnata teipimisvahendi mõju hindamine viie- ja kaheksa-aastaste laste genu valgum asendi ja jala pikivõlvide korrigeerimisel.
„Borrelia burgdorferi sensu lato kandvus ja erinevate genotüüpide esindatus Eesti maakondade puukide hulgas“	2017 – 2023	Eerik Jõgi	Uuringu eesmärgiks on kirjeldada puukide asustustihedust Eesti erinevates maakondades, nende liigilist koosseisu ning Borrelia burgdorferi erinevate alamliikide genotüüpilist koosseisu ja kandvust.
COVID-19	2021 – 2023	Anna-Liisa Tamm	Projekti eesmärgiks on selgitada inimeste tervist mõjutavate faktorite osakaalu COVID-olukorras. Projekt koosneb mitmest väiksemast projektist.
„Varjatud nälguse esinemine regulaarselt suure koormusega treenivate, erinevaid toitumiskavu jälgivate ja > 65-aastaste naiste seas“	2021 – 2024	Ülle Parm	Uuringu eesmärgiks on selgitada varjatud nälguse esinemist kolme grupi naiste seas: regulaarselt treenijad ja erinevaid toitumiskavu jälgijad (dieedid, sh gluteenivaba dieet, Fitlap), >65-aastased.
„Füsioteraapia eriala üliõpilaste elustiil ja tervisenäitajad“	2021 – 2025	Ivi Vaher	Uuringu eesmärgiks on selgitada longitudinaalselt Tartu Tervishoiu Kõrgkooli füsioteraapia eriala üliõpilaste elustiili- ja tervisenäitajad ning nende näitajate vahelised muutused ja seosed kogu õppeperioodi jooksul.
„Skeleti-lihaskonna vaevuste levimus tervishoiusektori töötajate hulgas ja sekkumistegevuse mõju skeleti-lihaskonna vaevustele“	2021 – 2026	Kristi Vahur	Uuringu eesmärgiks on selgitada skeleti–lihaskonna vaevuste esinemine, skeletilihaskonna funktsionaalne seisund ning ergonoomilise sekkumistegevuse mõju skeleti-lihaskonna funktsionaalsele seisundile erinevatel tervishoiusektoris töötavatel spetsialistidel (füsioterapeudid, proviisorid, arstid, õed, bioanalüütikud, hooldajad jne).
„Väheuuritud massaažiliikide mõju tervisenäitajatele kroonilise valu korral“	2021 – 2030	Kirkke Reisberg	Uuringu eesmärgiks on selgitada, kas kroonilise valu korral on mee- ja kupumassaaž efektiivne valu vähendamisel ning funktsiooni, elukvaliteedi ja vaimse seisundi parandamisel.
„Germaaniumit sisaldavate sokkide mõju labajala vaevustele, funktsioonile ning elukvaliteedile reumatoidartriidi ja psoriaatrilise artriidi korral“	2021 – 2026	Kirkke Reisberg	Uuringu eesmärgiks on selgitada germaaniumit sisaldavate sokkide mõju reumatoidartriidi ja psoriaatilise artriidi korral esinevatele labajala vaevustele (valu ja jäikus), alajäseme funktsioonile ning elukvaliteedile.
„Massaažitooli ja klassikalise massaaži tõhusus kehalisest koormusest taastumisel“	2021 – 2023	Ivi Vaher	Uuringu eesmärgiks oli selgitada massaažitooli ja käsimassaaži mõju alajäsemete ja selja lihaste biomehaanilistele parameetritele, survevalu lävele ning subjektiivselt tajutavale väsimuse astmele.
„Kehatemperatuuri andmete digitaalne kogumine ja analüüs naise reproduktiivtervise uuringutes“	2021 – 2024	Siret Läänelaid	Uuringu eesmärgiks on analüüsida temperatuuri mõõtva digitaalse sensori sobivust ovulatsiooni tuvastamiseks, et saadud infot kasutada rasestumise või rasestumisest hoidumise eesmärkidel.
„Antibiootikumi resistentsuse levimus kogukonnas“	2022 – 2025	Eerik Jõgi	Uuringu eesmärgiks on uurida ravimresistentsete (VRE -vankomütsiin resistentsete enterokokkide) ja metitsilliin resistentsete Staphylococcus sp patogeenide levikut Eestis.
„Täisealisele lähedasele pikaajalist hooldust osutavate omaste hooldajate võimestamine läbi koolituste“	2022 – 2025	Merle Varik	Eesmärgiks on: (1) omaste hooldajate koolitusvajaduste selgitamine, ning (2) koolituskava koostamine, koolituste läbiviimine, ja (3) MOOC koostamine, mis annavad hoolduseks vajalikud teadmised ning oskused.
„Lapspatsiendi ja tema lähedaste ettevalmistus uuringuteks ja protseduurideks“	2022 – 2024	Airin Treiman-Kiveste Evelyn Evert (TÜK) Marit Kiljako	Uuringu eesmärgiks on: •Kirjeldada õdede tegevusi lapse ja vanemate psühholoogilisel ettevalmistusel uuringuteks ja protseduurideks ning sellega seotud teadmiste ja vahendite vajadusi. •Selgitada seoseid õdede taustategurite ja ettevalmistuses kasutatavate meetodite ning teadmiste vahel. •Kirjeldada lapsevanemate kogemusi seoses lapse psühholoogilise ettevalmistusega uuringuteks ja protseduurideks Kõrgkooli ja Lastekliiniku meeskonnaga koostöös viikse läbi kaks empiirilist uuringut ning valmib e-kursus õdedele ja õendusüliõpilastele. Lisaks luuakse kursuse käigus õppefilmid, mida saab kasutada e-kursusel ja jagada näitlikustava materjalina patsientidele ja nende vanematele.
„Pikaajaliselt suukaudseid kombineeritud hormonaalseid rasestumisvastaseid (KHV) vahendeid tarbinud noorte naiste luutihedus“	2022 – 2026	Anna-Liisa Tamm	Uuringu eesmärgiks on selgitada regulaarselt ja pikaaegselt (vähemalt 3 aastat) kombineeritud hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid tarbinud Eesti noorte naiste luutihedus (kogu keha luutihedus, reieluu kael, lülisammas) ja luu kaal võrreldes kombineeritud hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid mitte tarbinud naistega.
„Tervisekäitumise uuring Kaitseliidu liikmete seas maakaitseringkondade lõikes“	2023 – 2026	Marika Laidvere	Uuringu eesmärgiks on uurida ja kirjeldada Kaitseliidu (edaspidi KL) Põhja, Lõuna, Kirde ja Lääne maakaitseringkonna liikmete tervisekäitumist viies valdkonnas – toitumine, füüsiline aktiivsus, üldine terviseseisund ning alkoholi ja tubaka tarbimine. Kogutud andmetest formuleeritakse konkreetsed ettepanekud tervisekäitumise edendamiseks organisatsiooniüleselt.
„Õe õppekava üliõpilaste hinnang õppimisele õppepraktikal, hinnang õppepraktika keskkonnale ja juhendamisele ja praktikabaasi juhendajate tagasiside õppepraktika sooritusele“	2023 – 2025	Marit Kiljako Heli-Kaja Kübarsepp	Projekti eesmärk on arendada Tartu Tervishoiu Kõrgkoolide õe õppekava kliinilist praktikat uurides üliõpilaste hinnanguid õppepraktikal õppimisele ja praktikabaasi juhendajate tagasiside õppepraktika sooritusele ja väljundite saavutamisele.
„Pereõdede valmisolek ja vajadused ning perearstide ootused pereõele Eesti esmatasandi tervishoius“	2023 – 2025	Sirje Sammul	Uuringu eesmärgiks on kaardistada Eesti esmatasandi tervishoius töötavate pereõdede valmisolekut ja vajadusi NPC ja DNAT mõõdikuid kasutades ning perearstide hinnanguid pereõele DNAT mõõdikut kasutades. Uuring annab sisendi e-õppe materjalide ja/või koolituste väljatöötamiseks pereõe professionaalseid arenguvajadusi arvestades.
„Terviseteaduse magistriõppe vilistlaste enesehinnang tegevuse kohta tervishoiuteenuste arendamisel ning oma karjääri edenemisele“	2023 – 2024	Eve-Merike Sooväli	Uuringu eesmärk on kaardistada magistriõppes kaitstud arendusprojektide rakendamist praktikasse. Selgitada enesehinnangu põhjal vilistlaste rakendatust eriõena (APN) ja liikumist karjääriredelil kutseala eestvedajana või teadus-/arendusprojektides osalejana.
Psühholoogilise turvalisuse pädevuste omandamine residentuuri ja kliinilise praktika jooksul ning võimalikud sekkumised pädevuste parandamiseks residentuuri ja praktika juhendajate vaatekohast: Delfi uuring		Ireen Bruus Koostööpartner: ERNST- (The European Researchers’ Network Working on Second Victims) konsortsiumi COST (European Cooperation in Science and Technolocy (University Miguel Hernández, Tartu Ülikool, LAB University of Applied Sciences jt Euroopa ülikoolid	Uurimistöö eesmärk on selgitada milliseid psühholoogilise turvalisuse pädevusi omandavad residentuuri ja praktikajuhendajate hinnangul arst-residendid ja tervisevaldkonna (õe, ämmaemanda ja bioanalüütiku eriala) üliõpilased kliinilise praktika käigus ning milliseid sekkumisi peaksid residentuuri- ja praktikabaasideks olevad tervishoiuasutused rakendama nende pädevuste omandamise soodustamiseks.
Hoolekandeasutuste sisekoolitajate dementsuseteemalise koolitusprogrammi tulemuslikkuse hindamine (Tervise Arengu Instituut, suunatud ekspert-tellimus)		Merle Varik	Uuringu eesmärgiks on selgitada välja koolitusprogrammi tulemuslikkus ning kirjeldada milliseid arendustegevusi on vaja, et programmi tõhusust veelgi tõsta. Tulemuslikkuse hindamisel on kaks osa: (1) 2023. aastal läbiviidava koolitusprogrammi mõjuhindamine; (2) 2018-2022 koolituste tulemuslikkuse analüüs.