Erakorralise meditsiini tehnik

Erakorralise meditsiini tehnik on spetsialist, kes osutab hädasolijatele esmast erakorralist meditsiiniabi − hindab patsiendi seisundit, vajaminevaid ressursse ja olukorda sündmuskohal ning alustab õnnetusse sattunu või haigestunu aitamisega. Erakorralise meditsiini tehnikul peavad olema tervishoiualased teadmise ning oskus kasutada meditsiini ning päästetehnikat.

Õppe pikkus erakorralise meditsiini tehniku õppekaval on üks aasta, maht 60 EKAP-d (Eesti Kutsehariduse Arvestuspunkti), õppetöö toimub rakenduskava alusel. Auditoorne õppetöö toimub nädalaste tsüklitena üks või kaks korda kuus. Lisaks sooritatakse õppepraktika töökeskkonnas: erakorralise meditsiini osakonnas ja kiirabis. Osa kiirabipraktikast tuleb sooritada Tartus või Tallinnas. 

Kõigil õppijail on võimalus taotleda varasema töö- ja õpikogemuse arvestamist, mis suurendab õppetöö korralduse paindlikkust ning sobivust ka töötava õppija jaoks.

Õpe lõpeb kutseeksamiga ja kõrgkoolil on esmakutse andmise õigus. Kõrgkooli lõpetamisel saadav esmakutse on eluaegse kehtivusega ja seda taastõendada ei ole vaja.

Erakorralise meditsiini tehniku  õppekava õpilased on aktiivselt tutvustanud Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja oma põnevat eriala haridusmessidel ning avatud uste päevadel, osalenud korduvalt rahvusvahelisel õppusel MODEX.

Pärast lõpetamist

Eriala lõpetanud töötavad kiirabis ja haiglate erakorralise meditsiini osakondades. Nende teadmised ja oskused on leidnud rakendust päästeasutustes, turvateenistustes, kaitseväes, kaitseliidus ja merenduses.