Tegevusjuhendaja

Tegevusjuhendaja on erihoolekande valdkonna spetsialist, kes juhendab ja toetab psüühilise erivajadusega inimest igapäevatoimingute, töö- ja huvitegevuste sooritamisel, et tagada maksimaalne iseseisvus ja elukvaliteet. Tegevusjuhendaja töötab meeskonnas ning teeb juhendatava huvides koostööd tema sotsiaal- ja ametnikevõrgustikuga. 

Õppe kestus Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis on üks aasta, õppekava maht 60 EKAP-d.

Alates 2018. aastast toimub paralleelselt kooli- ja töökohapõhine ehk õpipoisiõpe. Tegu on kutseõppe tasemeõppe vormiga, mille puhul praktika ettevõttes või asutuses moodustab vähemalt 2/3 õppe mahust. Töökohapõhine õpe toimub praktikakohas ja koolis nii kontaktõppe kui iseseisva tööna rakenduskava alusel. Praktikakohas omandab õpilane õppekavas kirjeldatud õpiväljundeid praktikakohapoolseid tööülesandeid täites. Praktikast ülejäävas mahus toimub õpe koolis ning sel ajal ei täida õpilane praktikakohapoolseid tööülesandeid. Õpipoisiõpe toimub kooli, õppija ja tööandja koostöös.

Kõigil õppijail on võimalus taotleda varasema töö- ja õpikogemuse arvestamist, mis suurendab õppetöö korralduse paindlikkust ning sobivust ka töötava õppija jaoks.

Õpe lõpeb kutseeksamiga ja kõrgkoolil on esmakutse andmise õigus. Kõrgkooli lõpetamisel saadav esmakutse on eluaegse kehtivusega ja seda taastõendada ei ole vaja.

Eesti Töötukassa kaudu saavad tegevusjuhendaja õppekava õpilased taotleda toetust, mis on mõeldud tööealistele töötavatele ja töötutele inimestele, kellel puuduliku või vananenud hariduse või oskuste tõttu on keeruline leida uut tööd või kellel on oht oma töökoht kaotada.

Pärast lõpetamist

Tegevusjuhendaja eriala lõpetanud töötavad ja praktiseerivad tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutustes, mis on spetsialiseerunud psüühiliste erivajadustega klientidele sotsiaalteenuste osutamisele. Erilist tähelepanu pööratakse õppetöös kliendi aktiviseerimise põhimõtetele ja eesmärgipärase tegevuse planeerimisele/läbiviimise oskusele, arvestades tegevuse jõukohasust ja mõju üldisele toimetulekule.