Otsing

Otsing

decalBackTopdecalBackBot

Uuringute ülevaade

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli prioriteetsed uuringu valdkonnad aastateks 2021-2025 lähtuvad kõrgkooli arengukava eesmärgist E2. Teadus- ja arendustegevus toetab tõenduspõhist õppetegevust ja edendab ühiskonna terviseteadlikkust. Uurimisteemade ja arendustöö valikul on prioriteetideks õppekavade arendus õppekavadeüleses koostöös ning inimeste tervisealaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kasvatamine.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli prioriteetsed uuringu valdkonnad ja alateemad:

1. Tõenduspõhine õppetegevus

  • kogemusõppe tõhusus (õppetöö raames kogukonnale teenuste pakkumine ja selle mõju õppetöö korraldusele)
  • kaugõppe mõju (fookuses õppurid, õppejõud, õppetöö korraldus)
  • hindamismeetodite ja kriteeriumite sobivus õpiväljundite saavutamiseks
  • õppekava arendus (uuenduste vajalikkus, metoodika)

2. Ühiskonna terviseteadlikkus

  • toitumine; kehaline aktiivsus; vaimne tervis; nakkushaiguste ennetamine
  • keskkond ja tervis; terviseriskide vähendamine
  • patsiendiohutus; inimeste terviseharitus
  • tervisetehnoloogiad

Valdkonnad on seotud riikliku haridus valdkonna arengukavaga 2021-2035: kvaliteetne haridus; nüüdisaegne õpikäsitus; nutikas õppevara ja -metoodika ja rahvastiku tervise arengukavaga 2020-2030: tervist toetavad valikud, tervist toetav keskkond, inimkeskne tervishoid.

Tehtud uuringud

Borrelia burgdorferi sensu lato kandvus ja erinevate genotüüpide esindatus Eesti maakondade puukide hulgas. 201

Vastutav uurija: Erik Jõgi
Õppejõud: Mare Remm

Staphylococcus aureus’e ja metitsilliinresistentse Staphylococcus aureus’e kandlus Tartu Tervishoiu Kõrgkooli esimese kursuse üliõpilaste hulgas. 2018-2019

Vastutav uurija: Marika Külm
Õppejõud: Triin Aasmäe,Erik Jõgi
Üliõpilased: Anna Šerstabojeva, Geivi Lember

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, Kauno Kolegija of Applied Scienses ning Fontys University of Applied Sciences füsioterapeudi õppekavade üliõpilaste hinnang oma kehalisele aktiivsusele ning nende tegelik kehaline aktiivsus ja võimekus. 2017-2019

Vastutav õppejõud: Ivi Vaher
Õppejõud: Laura Bauman (Leedu), Steven Onkelinx (Holland)
Koostööpartnerid: Kaunas College of Applied Scienses, Fontys University of Applied Sciences

Käte pesemise õpetamine ja seda mõjutavad tegurid Tartu linna munitsipaalkoolide 2. klassi õpilaste hulgas. 2017-2019

Vastutav õppejõud: Siret Läänelaid
Õppejõud: Piret Simm

Eriõdede ja õdede hinnang oma pädevustele ja nende tööalane rakendus. 2017-2018

Vastutav uurija: Eve-Meriek Sooväli
Üliõpilased: Aile Sumberg, Kristy Aidla (TÜ)

Koostööpartner: SA Pärnu Haigla (Margit Seppik)

Üliõpilaste õpiränne ja seda mõjutavad tegurid. 2017-2018

Vastutav õppejõud: Reet Urban
Õppejõud: Anna-Liisa Tamm
Koostööpartner: Jamaica University of Technology

Õppimine ja seda mõjutavad tegurid õppepraktikal. 2016-2019

Vastutav õppejõud: Reet Urban
Õppejõud: Anne Vahtramäe, Tiina Kukkes, Marge Mahla
Üliõpilased: Alina Mihailova, Astra Puusepp, Ele Mägi, Jelena Kürsa-Sidharthan, Merli Lillepuu
Koostööpartner: Ida-Tallinna Keskhaigla

Lõputööd:
Lillepuu, M. (2018). Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava III kursuse üliõpilaste kogemused kliinilise õppepraktika juhendamisest.
Mihailova, A., Puusepp, A. (2016). Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava 2. kursuse üliõpilaste hinnang kliinilise õppepraktika füüsilisele ja psühhosotsiaalsele õpikeskkonnale Kürsa-Sidharthan, J., Mägi, E. (2016). Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe põhiõppe II kursuse üliõpilaste hinnang kliinilise õppepraktika juhendamisprotsessile:

Eesti elanike joogivee tarbimisharjumused. 2016-2019

Vastutav uurija: Kristi Vahur
Õppejõud: Inga Ploomipuu, Helen Udras, Ivi Vaher
Üliõpilased: Eleri Pastak, Kertu Keir, Nele Neem


Publikatsioonid:
Pastak. E., Vahur, K. (2017). Eesti elanike joogivee tarbimisharjumused ja arvamus pudelivee võimalike tervisemõjude kohta. Uurimistööde artiklid ja konverentside teesid XI. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kogumik. Tartu: Paar OÜ, 59-70.


Lõputööd:
Pastak, E. (2017). Eesti elanike joogivee tarbimisharjumused ning arvamus pudelivee võimalike tervisemõjude kohta

Kehatüve- ja vaagnapõhjalihaste seisundi hindamine sünnituse järgselt. 2016-2018

Vastutav uurija: Reet Linkberg
Õppejõud: Marge Mahla
Üliõpilased: Annika Allik, Karina Talk, Marilin Sillaste, Karin Sarv, Lisel Lilleste (TÜ), Anna Ivanova (TÜ), Helena Post (TÜ)
Koostööpartnerid: Kõhukliinik OÜ (Helle Nurmsalu);
TÜ Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut (Jelena Sokk)

Suulised ettekanded:
Talk, K. (2017). The prevention and postnatal correction of pregnancy-induced diastasis rectus abdominis with therapeutic exercises. Great Poland Day of Physiotherapy.


Posterettekanded:
Talk, K., Linkberg, R. (2016). Rasedusega kaasneva kõhusirglihase diastaasi ennetus ja sünnitusjärgne korrektsioon terapeutiliste harjutustega. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teaduskonverents “Terves keahas terve teadmine”, 24.11.2016
Lilleste, L., Linkberg, R., Sokk, J., Nurmsalu, H. (2016). Korduvsünnitanud naiste vaagnapõhjalihaste seisund 36 kuud pärast vaginaalset sünnitust. Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva teaduskonverents.


Publikatsioonid:
Sillaste, M., Linkberg, R., Nurmsalu, H., Sokk, J., Lilleste, L., Talk, K., Animägi. L. (2017). Vaginaalse esmassünnituse mõju vaagnapõhjalihaste seisundile. Uurimistööde artiklid ja konverentside teesid XI. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kogumik. Tartu: Paar OÜ, 15-29.
Allik, A., Linkberg, R. (2016). Rasedusaegne vaagnavöötmevalu, selle füsioterapeutiline hindamine ja sekkumine. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde kogumik X. Tartu: Paar OÜ, 257-265.
Talk, K., Linkberg, R. (2016). Rasedusega kaasneva m. rectus abdiminis’e diastaasi ennetus ja sünnitusjärgne korrektsioon terapeutiliste harjutustega. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde kogumik X. Tartu: Paar OÜ, 88-102.
Sarv, K., Linkberg, R. (2015). Vaagnapõhjalihaste treening rasedusaegse ja sünnitusjärgse inkontinentsuse korral. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde kogumik IX. Tartu: Paar OÜ, 236-246.


Lõputööd:
Sillaste, M. (2017). Vaginaalse esmasünnituse mõju vaagnapõhjalihaste seisundile
Allik, A. (2016). Rasedusaegne vaagnavöötme valu, selle füsioterapeutiline hindamine ja sekkumine.
Talk, K. (2016). Rasedusega kaasneva M. rectus abdominis’e diastaasi ennetus ja sünnitusjärgne korrektsioon terapeutiliste harjutustega. Sarv, K. (2015). Vaagnapõhjalihaste treening rasedusaegse ja sünnitusjärgse inkontinentsuse korral.

Kutseliste päästjate (tuletõrjujate) tervisekäitumine ja tervisenäitajad. 2016-2018

Vastutav uurija: Ülle Parm
Õppejõud: Anna-Liisa Tamm
Üliõpilased: Georgi Ivanov, Sandra Muraševa, Deivi Nool, Kristina Kägu, Karina Romanova, Krista Maier

Koostööpartner: Päästeamet (Kairi Rikko – peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes)

Suulised ettekanded:
Muraševa, S. (2017). Firefighters` health and use of personal protective equipment”. Rahvusvaheline üliõpilaskonverents “Tervis meie kätes”. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, 23.11.2017
Tunnustus: Rahvusvahelise üliõpilaskonverentsikonkursi III koht.


Lõputööd:
Nool, D. (2017). Eesti päästeteenistujate tervisekäitumine.
Muraševa, S. (2017). Päästeteenistujate tervis ja tööalane isikukaitsevahendite kasutamine
Romanova, K., Kägu, K. (2017). Päästeteenistujate tervisehäired ja nende ennetamise võimalused Ivanov, G (2016). Päästetöötajate tööülesanded ja kehalise treenituse vajalikkus.

Autos kasutatava laste turvavarustuse kasutamine Eestis. 2013-2018

Vastutav uurija: Inga Ploomipuu
Õppejõud: Kristi Vahur
Üliõpilased: Elen Pabo, Valerija Strelovskaja, Ketlin Sangla, Merit Mägi
Koostööpartner: Maanteeamet (Kaia Kuuspalu)



Suulised ettekanded:
Vahur, K., Ploomipuu, I. (2016). Laste turvavarustus. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teaduskonverents “Terves kehas terve teadmine”, 24.11.2016
Pabo, E., Strelovskaja, V. (2014). Laste turvavarustuse kasutamine Eestis. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli konverentsil „Terves kehas terve teadmine“ tervisekaitse spetsialisti õppekava töötoas „Terviseohutuse tagamine“, 21.11.2014.


Publikatsioonid:
Vahur, K., Ploomipuu, I., Sangla, K. (2015). Lapsevanemate teadlikkus I grupi laste turvatoolide kasutamisest autos. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik IX. Tartu: Paar OÜ.
Vahur, K., Ploomipuu, I. (2015). Ülevaade rakendusuuringust: autos kasutatava laste turvavarustuse kasutamine Eestis. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli veebiajakiri Tervist!, 6, 15 – 17.
Pabo,E., Strelovskaja, V., Ploomipuu, I., Kuuspalu, K. (2014). 0 Kuni 0+ grupi turvavarustuse kasutamine Eestis. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VIII. Tartu: Paar OÜ.


Meediakajastused:
Ema leidis koolilõputeema lapsele turvahälli valides. Tartu Postimees 05.10.2015.(Aime Jõgi)


Lõputööd:
Pabo, E., Strelovskaja, V. (2014). 0 Kuni 0+ grupi turvavarustuse kasutamine Eestis.
Sangla, K. (2015). Lapsevanemate teadlikkus I grupi laste turvatoolide kasutamisest autos.


Teaduse populariseerimine: Pabo, E., Strelovskaja, V. koostöös Maanteeametiga osalemine turvavarustuse teemalistel üritustel lasteaedades kevadel 2014

Patsiendi lähiuuringud (point-of-care, POC) Eesti perearstide tööpraktikas (2012-2013), haiglate tööpraktikas (2013-2014) ja Kagu-Eesti hooldekodude tööpraktikas (2015-2018). 2012-2018

Vastutav uurija: Mare Remm
Õppejõud: Aivar Orav
Üliõpilased: Kätlin Jädal, Kaia Otsmaa, Terje Lokk, Svetlana Kitajeva, Heleen Karjane, Mari-Liis Linno, Kristjan Orrin, Jürgen Mikk ja Agnes Vaino.
Koostööpartner: Eesti Laborimeditsiini Ühing (Ida-Tallinna Keskhaigla Labor ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla Labor)

Suulised ettekanded:
Orav, A. (2017). Glükomeetrid ja nende kvaliteedi tagamine.Eesti Bioanalüütikute Ühingu konverents Tartus, 11.11.2017
Orav, A. (2016). Glükoosi määramine patsiendi lähiuuringutel – kas ikka nii lihtne? Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teaduskonverents ”Terves kehas terve teadmine”, 24.11.2016
Remm, M., Orav, A. (2014). Patsiendi lähiuuringud tervishoius. Teaduskonverents Terves kehas terve teadmine. Tartu Tervishoiu Kõrgkool. 21.11.2014.
Otsmaa, K. (2014). POCT kasutamise ülevaade Eesti perearsti praksistes. Eesti Bioanalüütikute Ühingu üldkoosolek 08.02.2014, Tartus
Orav,A. (2013). Mida peaks teadma POCT uuringutest. Ettekanne esmatasandi arstide koolitusel. Tartus 23. 11. 2013
Kütt, M. (2012).POCT laborivälises ambulatoorses praktikas. Eesti Laborimeditsiini Ühingu Suvekool Olustveres 30.08. – 01.09.2012

Posterettekanded:
Remm, M., Orav, A., Mee, P. (2015). Point-of-care testing (POCT) in Estonian. Konverentsil EPBS conference Point of Care Testing. Patient is the Point. October 8, 2015. Horvaatia.
Karjane, H. (2015). Do newer generation self-testing blood glucose systems qualify for diagnosing
diabetes? EPBS aastakoosolekul 9.-10.10. 2015, üliõpilaspostrite konkurss. Horvaatia.
Remm, M., Orav, A., Jädal, K., Otsmaa. K (2014). Point-of Care testing (POCT) in Estonian family medicine centres. Baltimaade Laborimeditsiini Kongressil. Riia, Läti.


Publikatsioonid:
Orav, A., Remm, M. (2017). Glükomeetrite täpsus – kas ikka piisav igas kliinilises olukorras kasutamiseks? Uurimistööde artiklid ja konverentside teesid XI. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kogumik. Tartu: Paar OÜ, 8-14.
Orav,A., Remm, M. (2014) Patsiendi lähiuuringud – kas laboratoorse diagnostika tulevik? Tartu Tervishoiu Kõrgkooli veebiajakiri Tervist! Nov 2014
Remm, M., Jädal, K., Otsamaa, K., Orav, A. (2013). Patsiendi lähiuuringud Eesti perearstide tööpraktikas. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VII. Tartu: Paar OÜ, 55-66.


Lõputööd:
Orrin, K (2017). Professionaalsed ja patsientide enesekontrolli glükomeetrid võrdluses laboratoorse referentsmeetodiga.
Karjane, H. (2016). Glükomeetri ning analüsaatori glükoosi mõõtetulemuse erinevused ja seda mõjutavad tegurid.
Kitajeva, S. (2014). Patsiendi lähiuuringud ja nende kvaliteedi tagamine Põhja-Eesti regionaalhaiglas.
Jädal, K. (2013). Point-of-care uuringute kvaliteedi tagamine Eesti perearstipraksistes Otsmaa, K. (2013). Point-of-care (POC) uuringud perearstipraksises ja uuringutele rakendatav kvaliteedikontroll.

Toetava teipimisvahendi kolmekuulise mõju hindamine viie- ka kaheksa-aastaste laste genu valgum asendi ja jala pikivõlvide korrigeerimisel. 2011-2018

Vastutav uurija: Anna-Liisa Tamm (Parm)
Õppejõud: Reet Linkberg, Ivi Vaher, Arved Vain (Tartu Ülikool)
Üliõpilased: Mari-Liis Luukas, Maaria Pielberg, Laura Laanesaar, Eva Nigulas, Kärt Satsi, Karoliina Pertel.
Koostööpartnerid: Tartu Ülikool, AS Keila Taastusravikeskus, Empatrax OÜ (Karin Juhe 2011-2013), Gadox AS (Annika Kasak 2011-2013), The Health Clinic alates 2015 (Mihkel Adamson).


Suulised ettekanded:
Nigulas, E. (2016). Survetundlike komponentidega retuusid. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teaduskonverents ”Terves kehas terve teadmine”, 24.11.2016.


Publikatsioonid:
Nigulas, E. Laanesaar, L., Vain, A., Tamm, A-L., Linkberg, R. (2015). Survetundlike elastsukomponentidega retuuside kasutusvõimaluse selgitamine mehaanoteraapias eelkooliealiste laste genu valgum asendi korrigeerimisel. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimisööde kogumik IX. Tartu: Paar OÜ, 49-66,.
Tamm, A.-L., Linkberg, R. (2015). Raviretuusid korrigeerivad laste jalgu. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli veebiajakiri Tervist!, 9: 15.


Lõputööd:
Satsi, K., Pertel, K. (2017). Mehaanoteraapilise mõjutuse jälgimise uuring surveandurite signaali põhiselt.
Laanesaar, L., Nigulas, E. (2015). Survetundlike elastsukomponentidega retuuside kasutusvõimaluse selgitamine mehaanoteraapias eelkooliealiste laste genu valgum asendi korrigeerimisel.
Luukas, M-L. (2013). Toestavate retuuside kandmise mõju 5-7 aastaste laste alajäsemete genu valgum asendile.
Pielberg, M. (2013). Spetsiifiliselt jaotatud surve- ja elastsuskomponentidega retuuside kandmise mõju lihastele genu valgum asendi korrigeerimisel 5-7- aastastel lastel.


Tunnustus:
Laanesaar, L., Nigulas, E. lõputöö „Survetundlike elastsukomponentidega retuuside kasutusvõimaluse selgitamine mehaanoteraapias eelkooliealiste laste genu valgum asendi korrigeerimisel“ pälvis 19.septembril 2015.a European Network of Physiotherapy in Higher Education aastakonverentsil Belgias teise koha.

Meediakajastused:
Merisalu, M. (2016). Raviretuusidega saab x-jalgsusest jagu mängides”. Universitas Tartuensis, 6 (Tartu ülikooli ajakiri)
http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=apteadus2016… (Ajalehe Äripäev lisaleht, 5.10.2016)
Raviretuusid said katsetest läbi. ”Postimees”, 24.09.2015 (Aime Jõgi)
Raviretuusid aitavad iksjalgseid lapsi”. ”Pärnu Linnaleht”, 4.12.2015
Raviretuusid teevad jalad sirgeks. ”Postimees” , 13.11.2013 (Aime Jõgi)


Patentne leiutis (2014): Mehhanoteraapiline seade ja mõõtmise meetod. Omanik: Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Ülikool; Autorid: Arved Vain, Reet Linkberg, Ivi Vaher, Anna-Liisa Tamm; Prioriteedinumber: 1403692.5;

 Plaaniline vaktsineerimine Eestis. 2015-2017

Vastutav uurija: Ülle Parm
Üliõpilased: Karmen Kõlamets, Elisa Kender
Koostööpartnerid: Terviseamet, TÜ mikrobioloogia osakond, TÜ Kliinikumi sünnitusosakond, OÜ Anu Vasara perearstikeskus

Posterettekanded:
Kõlamets, K. (2017). Educational movie ROUTINE VACCINATION IN ESTONIA, segment on epidemiology of infectious diseases. Rahvusvaheline üliõpilaskonverentsi “Tervis meie kätes”. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, 23.11.2017.
Tunnustus: Rahvusvahelise üliõpilaskonverentsikonkursi III koht.


Lõputööd: Kõlamets, K. (2017). Õppefilmi “Plaaniline vaktsineerimine Eestis” nakkushaiguste epidemioloogia osa.

Bioanalüütikute õppelaborite metoodika testimine. 2014-2020

Vastutav uurija: Mare Remm
Õppejõud: Evi Aotäht, Mai Treial, Anneli-Raave Sepp, Aivar Orav, Eerik Jõgi, Marika Külm, Triin Aasmäe
Üliõpilased: Kaire Moorlat, Anneli Karus, Egle Lepla, Eleri Priks, Erik Selge, Olga Pilitsina, Hannaliis Leping, Tanita Tähe ja Anni Tammela, Anni-Helene-Elisabeth Asso, Eret Luik, Hanna Sepp, Kätlin Karlson, Reimo Lehtmets, Olga Mamošina, Elis Oja, Carina Platonova, Marina Stepanenkova, Kristina Pärnaste
Koostööpartner: SA TÜK Patoloogiateenistus (Merje Jakobson)

Suulised ettekanded:
Sepp, H. (2017). Uriini mikrobioloogilise proovi võtmise juhendi koostamine. Eesti Bioanalüütikute Ühingu konverents Tartus, 11.11.2017
Raave-Sepp, A., Leple, E., Priks, E. Bioanalüütikute õppelaborite metoodilised juhendid. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teaduskonverentsil „Terves kehas terve teadmine“ töötoas: „Bioanalüütiku ülehomne päev“. 21.11.2014.


Publikatsioonid:
Pilitsina, O., Tamm, H., Remm, M. (2016). Emakakaela patoloogiliste muutuste diagnostika. Elektrooniline käsiraamat.


Lõputööd:
Oja, E. (2017). Neerukoe histoloogilise värvingu juhendi koostamine Tartu Tervishoiu Kõrgkooli patoloogia laboris kasutamiseks
Mamošina, O. (2017). Maksa histoloogilise värvingu metoodilise juhendi koostamine Tartu Tervishoiu Kõrgkooli patoloogia laboris kasutamise.
Lehtmets, R. (2017). Inimese verst DNA eraldamise metoodiline juhend Tartu Tervishoiu Kõrgkooli molekulaardiagnostika õppelaboris kasutamiseks.
Karlson, K. (2017). Faktor V Leideni mutatsiooni PCR-RFLP diagnostika metoodilise juhendi koostamine Tartu Tervishoiu Kõrgkooli geneetika- ja molekulaardiagnostika õppelaboris kasutamiseks
Sepp, H. (2017). Uriini mikrobioloogilise analüüsi juhend Tartu Tervishoiu Kõrgkooli mikrobioloogia laboris kasutamiseks.
Luik, E. (2017). Elastsete kiudude värvingu juhend Tartu Tervishoiu Kõrgkooli praktikumides kasutamiseks
Asso, A.H.E. (2017). Õppefilmi “ABO/RH(D) veregruppide määramine BIO-RAD geeltehnikal” sobivuse hindamine.
Selge E. (2016). Juhend erütrotsüütide settekiiruse määramiseks kapilaarverest Tartu Tervishoiu Kõrgkooli hematoloogia praktikumides kasutamiseks
Leping, H. (2016). Van Giesoni värvinhu meetodi juhend
Tammela, A., Tähe, T. (2016). Õppefilm ja pildikogu uriini sadema mikroskopeerimise õppimiseks.
Karus, A. (2015). Metoodiliste juhendite koostamine – ABO ja RH(D) määramiseks ning erütrotsütaarsete antikehade sõeluuringuks
Lepla, E., Priks, E. (2015). Uriinianalüüsi õppefilmid. Pilitsina, O. (2015). Emakakaela patoloogiliste muutuste diagnostika õppematerjal.

Tervisekaitse spetsialisti eriala ja õppekava Euroopas. 2015-2018 

Vastutav uurija: Ave Kutman
Õppejõud: Inga Ploomipuu, Triin Veber, Marika Külm
Üliõpilased: Arina Kozatšuk, Keili Horn, Kelly Kald, Janne Nurme
Koostööpartner: International Federation of Environmental Health

Lõputööd:
Kozatšuk, A. (2015). Tervisekaitsesüsteem Euroopas kaheksa riigi näitel.
Horn, K. (2016). Tervisekaitsesüsteem Eesti, Soome, Saksamaa ja Portugali näitel.
Kald, K. (2016). Tervisekaitsesüsteemid Euroopas Eesti, Leedu, Horvaatia ja Iirimaa näitel. Nurme, J. (2016). Tervisekaitsesüsteem Eesti, Läti, Sloveenia ja Prantsuse riikides.

Eesti haiglate sünnitusosakondade ämmaemandate kutsetaju, hoiakud, kogemused ja töövõtted seoses normaalse sünnitusega. 2015-2016

Vastutav uurija: Siiri Põllumaa
Üliõpilased: Kadri Niin, Triinu Trossmann
Koostööpartner: Eesti Ämmaemandate Ühing


Suulised ettekanded:
Põllumaa, S. (2017). The attitudes, experiences and practices concerning normal childbirth among Estonian delivery ward midwives. ICM 31st Triennial Congress, Toronto, Canada, 22.06.17
Põllumaa, S., Niin, K., Trossmann, T. (2017). Eesti haiglate sünnitusosakondade ämmaemandate hoiakud ja kogemused seoses normaalse sünnitusega. Eesti Ämmaemandate Ühingu juubelikonverents “Ämmaemandate iidne tarkus ja nüüdsed teadmised”, 05.05.17.
Niin, K., Trossmann, T., Põllumaa, S. (2016). Eesti haiglate sünnitusosakondade ämmaemandate hoiakud ja kogemused seoses normaalse sünnitusega. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teaduskonverents “Terves kehas terve teadmine”, 24.1.2016.


Posterettekanne:
Põllumaa, S., Niin, K., Trossmann, T. (2016). The attitudes, experiences and practices concerning normal childbirth among Estonian delivery ward midwives. European Midwives Association V hariduskonverents, London, 02.12.2016


Publikatsioonid:
Põllumaa, S., Niin, K., Trossmann, T. (2017). Eesti haiglate sünnitusosakondade ämmaemandate hoiakud ja kogemused seoses normaalse sünnitusega. Uurimistööde artiklid ja konverentside teesid XI. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kogumik. Tartu: Paar OÜ, 30-48.


Lõputöö:
Niin, K., Trossmann, T. (2017). Eesti haiglate sünnitusosakondade ämmaemandate hoiakud ja kogemused seoses normaalse sünnitusega.
Tunnustus: II preemia2017. a üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil

Radiograafia üliõpilaste ja radioloogiatehnikute arusaamad professionaalsusest. 2014-2016

Vastutav uurija: Valeria Challen
Õppejõud: Tiina Kukkes, Zinaida Läänelaid
Koostööpartnerid: Oulu University of Applied Sciences (AnjaHenner), Helsinki Metropolia University of Applied Sciences (Eija Metsälä), University of Applied Sciences and Arts Western Switzerland (Jose Pires Jorge), University of Applied Sciences and Arts Western Switzerland (Nicole Richli Meystre), Instituto Politecnico de Lisboa (Claudia Są dos Reis)


Suulised ettekanded:
Kukkes, T. (2016). Milles seisneb professionaalsus radioloogiatehniku töös? Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teaduskonverents “Terves kehas terve teadmine”, 24.11.2016.
Kukkes, T. (2016). Radioloogiatehniku õppekava üliõpilaste arusaamad professionaalsusest. Eesti Radioloogiatehnikute Ühingu seminar, 17.09.2016.
Kukkes, T. (2016). First year radiography students’ perceptions of professionalism. European Congress of Radiology 2.-6.03.2016.
Challen, V. Perceptions of professionalism among qualified radiographers and radiography students. Baltic Radiology Congress, Pärnu, 10.-11.10.2014


Publikatsioonid:
Kukkes, T., Sa dos Reis, C., Metsala, E., Meystre, N.,R., Pires Jorge, J.A., Henner, A. (2017). Radioloogiatehnikute arusaamad kutsepraktika ja koolituse kohta mammograafia valdkonnas. Uurimistööde artiklid ja konverentside teesid XI. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kogumik, Tartu: Paar OÜ, 49-58.
Challen, V., Lääelaid, Z., Kukkes, T. (2016). A qualitative study of perceptions of professionalism amongst radiography students. Radiography, XXX, pp 1-7.

Bioanalüütiku eriala perspektiivid Eestis. 2014-2015

Vastutav uurija: Mare Remm
Õppejõud: Aivar Orav
Koostööpartner: Eesti Bioanalüütikute Ühing (Pille Mee)

Suuline ettekanne:
Remm, M. (2015). Bioanalüütikute eriala perspektiivid Eestis. Eesti Bioanalüütikute Ühingu aastakonverents.

Posterettekanded:
Remm, M., Mee, P., Orav, A. (2014) Vision for Biomedical Scientists in Estonia (2014). Conference of European Association for Professions in Biomedical Science, Dublin, Iirimaa, 15.10.2014

Borrelia burgdorferi sensu lato kandvus ja erinevate genotüüpide esindatus Eesti maakondade puukide hulgas. 2013-2017

Vastutav uurija: Eerik Jõgi
Üliõpilased: Maarja Ader, Kaitel Kruus, Kristiina Sõsa


Publikatsioonid:
Ader, M., Jõgi, E. (2014). Puukide asustustihedus, Borrelia burgdorferi sensu lato kandvus ja erinevate genotüüpide esindatus Pärnu – ja Valgamaa puukide seas. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VIII. Tartu: Paar OÜ, 9-23


Posterettekanded:
Jõgi, E. (2016). Borrelia burgdorferi sensu lato kandvus ja erinevate genotüüpide esindatus Eesti maakondade puukide hulgas. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teaduskonverents “Terves kehas terve teadmine”, 24.11.2016.
Ader, M., Jõgi, E. (2014).Ticks density, prevalence of B. burgdorferi sensu lato and different genotypes in ticks collected from Pärnu- and Valga county in Estonia. EPBS konverents, Dublin.


Tunnustus:
EPBS 2014. aasta üliõpilasfoorumi posterettekannete konkursil Martin Nicholsoni autasu III koht.


Lõputöö:
Sõsa, K. (2017). Borrelia burgdorferi sensu lato genotüübiline jaotumus ja kandlus puukide seas Tartu- ja Võrumaal.
Kruus, K. (2016). Borrelia Burgdorferi sensu lato kanduvus ja erinevate genotüüpide esindatus Saaremaa ning Läänemaa puukide hulgas.
Ader, M. (2014). Puukide asustustihedus, Borrelia burgdorferi sensu lato kandvus ja erinevate genotüüpide esindatus Pärnu- ja Valgamaa puukide seas.

Patsiendi kiirgusdoosi optimeerimiseks vajalike andmete kogumine ja võrdlev analüüs radiograafias. 2013-2016

Vastutav uurija: Kalle Kepler
Õppejõud: Janelle Märs
Üliõpilased: Natalia Barausova, Anton Bukatš, Viktor Dedovets, Olga Dmitrieva, Marleen Eelma, Kristi Kais, Rasmus Kariis, Stella Kibena, Lidia Kolessova, Artjom Kotelevski, Vilorika Laursoo, Tiina Lilium, Jekaterina Mihhailova, Kai Mölder, Maria Mürk, Marek Naal, Siim Nael, Kuldar Rahuelu, Eneli Tisler, Merle Torim, Inge-Liis Verst, Natalja Vertjajeva


Suulised ettekanded:
Kepler, K. (2016). Patsiendi kiirgusdoosi optimeerimiseks vajalike andmete kogumine ja võrdlev analüüs radiograafias. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teaduskonverents “Terves kehas terve teadmine”, 24.11.2016.
Kepler, K., Märs, J.“ Preliminary results of the implementation of the patient radiation dosimetry guidelines in Estonia“, Balti Radioloogia Kongressil. Pärnus. 10.-11. 10.2014 http://www.balticradiology.com



Publikatsioonid:
Kepler, K., Märs, J. (2016). Patsiendi kiirgusdoosi optimeerimiseks vajalike andmete kogumine ja võrdlev analüüs tavaradiograafias. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde kogumik X. Tartu:Paar OÜ, 9-20.


Lõputööd:
Bukatš, A., Kais, K. (2016). Vasakpoolse rinnanäärme hingamisega sünkroniseeritud kiiritusravi
Barausova, N., Dmitrieva, O. (2016). Erakorraline patsient radioloogia osakonnas
Nael, S., Eelma, M. (2016). Radioloogiatehniku roll müokardiidi uurimisel magnetresonantstomograafias
Kariis, R. (2016). Tšornobõli tuumakatastroofi tervisemõjud puhastusmeeskonnale.
Kibena, S., Verst, I.L. (2016). Radiograafia üliõpilaste kogemused kliinilisel õppepraktikal.
Kolessova, L., Laursoo, V. (2016).Artefaktid peauuringu läbiviimisel magnetresonantstomograafias.
Naal, M., Kotelevski, A. (2016). Ärevushäiretega patsiendid radioloogilistel uuringutel.
Lilium, T., Vertjajeva, N. (2016).Kiirguskaitse hambaravis.
Šljaiteris, A., Mihhailova, J. (2016). Kaitsepõllede kiirgusvarjestusomaduste uurimine röntgenkiirguse erinevatel energiatel.
Tisler, E., Mölder, K. (2016). Radioloogiatehniku suhtlemine patsiendiga ja seda mõjutavad tegurid.
Rahuelu, K., Bleier, R. (2016). Alternatiivsed ravimeetodid varajase rinnavähi kiiritusravis.
Ploom, G., Torim, M. (2016). apse psühholoogiline toetamine kiiritusravis.

Kohvi ja taimetoidu mõju vere laborinäitajatele ja luutihedusele. 2013-2016

Vastutav uurija: Ülle Parm
Õppejõud: Anna-Liisa Tamm (Parm), Aivar Orav
Üliõpilased: Triin Matvejev, Sandra Sokman, Petramarion Vesterinen, Sigrit Ülper, Kata Pedamäe, Nele Šott, Kadri Jakoobi, Liina Lattik, Merit Müller, Piret Mihkelson, Eleinika Jallajas, Anni Sepp.
Koostööpartnerid: Tartu Ülikooli Kehakultuuriteaduskond prof Jaak Jürimäe, Jarek Mäestu, Evelin Lätt




Suulised ettekanded:
Parm, Ü., Tamm, A-L. (2014). Taimetoitluse mõju luutihedusele ja kohvi tarbimisele. Teaduskonverentsil „Terves kehas terve teadmine“. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tartu, 21.11.2014.


Posterettekanded:
Parm, Ü., Jakoobi, K., Jürimäe, J., Lätt, E., Orav, A. Tamm, A.-L. (2016). Physical Activity And Bone Mineral Density. The International Congress on Physical Activity and Public Health. Bangkok, Tai, 16.-19.11.2016.
Tamm, A.-L., Šott, N., Jürimäe, J., Lätt, E., Orav, A., Parm, Ü. (2015). The impact of coffee consumption to body mass index and body composition. International Conference on human Nutrition and Food Sciences. Roma, Italy, 17.-18.09.2015.
Parm, Ü., Pedamäe, K., Jürimäe, J., Lätt, E., Orav, A., Tamm, A.-L. (2015). The reasons for vegetarianism in Estonia and its effects to body composition. International Conference on Human Nutrition and Food Sciences. Roma, Italy, 17.-18.09.2015.
Tamm, A-L., Orav, A., Jürimäe, J., Lätt, E., Ülper, S., Parm, Ü. (2014). Coffee consumption is not an important risk factor for low femoral neck bone mineral density. III World Congress of Public Health Nutrition. Gran Canaria, Spain. 9.-12.11.2014.


Publikatsioonid:
Mihkelson, P., Orav, A., Tamm, Parm, Ü., A.-L. (2016). Taimetoidu ja kehakoostise mõju metaboolse sündroomiga seonduvatele vereparameetritele naistel. Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik X. Tartu: Paar OÜ, 48-60.
Parm, Ü., Jürimäe, J., Orav, A., Lätt, E., Sokmann, S., Pedamäe, K., Mihkelson, P., Tamm, A-L. (2015). Influence of vegetarian diet to the factors associated with metabolic syndrome. Journal of Advanced Nutrition and Human Metabolism, 1(1): 1-8.
Lattik, L., Parm, Ü., Tamm, A-L. (2015). Kohvi tarbimine ja selle seos vanuse, krooniliste haiguste esinemise ning kehalise aktiivsusega. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik IX. Tartu: Paar OÜ, 30-48.
Orav, A., Müller, M. (2015). Apoproteiinide A1 ja B seos LDL-, HDL- ja üldkolesterooliga. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik IX. Tartu: Paar OÜ, 67-76.
Parm, A-L., Orav, A., Jürimäe, J., Lätt, E., Ülper, S., Parm, Ü. (2014). Coffee consumption is not an important risk factor for low femoral neck bone mineral density. International Journal of Community Nutrition. Vol 0, (Supplement): 102.
Ülper, S., Parm, Ü., Tamm, A.-L. (2014). Kohvi tarbimise mõju luutihedusele. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VIII. Tartu: Paar OÜ, 138-151.
Šott, N., Parm, Ü., Tamm, A.-L. (2014). Kohvi tarbimise mõju kehamassiindeksile, rasvaprotsendile, rasvavabale ja rasvamassile sealhulgas krooniliste haiguste esinemisel. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VIII. Tartu: Paar OÜ, 151-165.
Pedamäe, K., Tamm, A.-L., Parm, Ü. (2014). Taimetoidu mõju kehamassiindeksile, keha rasvaprotsendile, rasva- ja rasvavabale massile. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VIII. Tartu: Paar OÜ, 166-183.
Sokmann, S., Parm, Ü., Orav, A. (2014). Taimetoitluse ja kohvi tarbimise mõju metaboolse sündroomi tekkele. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VIII. Tartu: Paar OÜ, 184-200.
Matvejev, T., Parm, Ü., Orav, A. (2014). Rauapuudusaneemia ja megaloblastilise aneemia esinemine taimetoitlastel. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VIII. Tartu: Paar OÜ, 201-215.


Meediakajastused:
Parm, Ü., Tamm, A.-L. (2016). Eesti taimetoitlased ei ela tervislikumalt kui lihasööjad. Postimees, 20.10.2016.
Uuring viitab luude kehvale olukorrale. Tartu Postimees. 28.03.2013. (Marju Himma)
Taimetoitlaste luud on ohtlikus seisus. Postimees. 3.12.2014. (Triin Ärm)
Trennitegija võib muretult kohvi juua. Postimees. 3.12.2014 (Triin Ärm).


Lõputööd:
Mihkelson, P. (2016). Taimetoidu ja kehakoostise mõju metaboolse sündroomiga seonduvatele vereparameetritele naistel.
Jallajas, E. (2015). Taimetoitlaste tervisekäitumine
Sepp, A. (2015). Seerumi raua ja rauasidumisvõime meetodi verifitseerimine analüsaatoril BS-120
Müller, M. (2015). Apoproteiinide A1 ning B seos LDL-, HDL- ja üldkolesterooliga
Lattik, L. (2015). Kohvi tarbimine ja selle seos vanuse, krooniliste haiguste esinemise ning kehalise aktiivsusega
Jakoobi, K. (2015). Kehalise aktiivsuse ja adipotsütokiinide seos luutihedusega
Matvejev, T. (2014). Rauapuudusaneemia ja megaloblastilise aneemia esinemine taimetoitlastel.
Sokman, S. (2014). Taimetoitluse ja kohvi tarbimise mõju metaboolse sündroomi tekkele.
Vesterinen, P. (2014). Taimetoitluse mõju luutihedusele.
Ülper, S. (2014). Kohvitarbimine ja luutihedus.
Pedamäe, K. (2014). Taimetoidu mõju kehamassiindeksile, keha rasvaprotsendile, rasvamassile ja rasvavabale massile.
Šott, N. (2014). Kohvi tarbimise mõju kehamassiindeksile, rasvaprotsendile, rasvavabale ja rasvamassile sealhulgas krooniliste haiguste esinemisel.

Õendusüliõpilaste hooliva hoiaku kujunemine, kujundamine ja hindamine. 2013-2016

Vastutav uurija: Reet Urban
Üliõpilased: Liis Arbeiter, Elina Müürsepp


Suulised ettekanded:
Urban, R. (2016). Hoolivus kui professionaalsuse alus tervishoius. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teaduskonverents “Terves kehas terve teadmine”, 24.11.2016.
Urban, R. (2016). Caring as a professional value and the core element of nursing education. Klaipeda State University of Applied Science, International conference „Education, research and innovation“. 26.04.2016.
Urban, R. (2014). Caring as a foundational value for nursing. Turku University of Applied Sciences International Week. 31.03-4.04.2014


Publikatsioonid:
Valkonen, L.; Müürsepp, E.; Urban, R. (2014). Tartu Tervishoiu Kõrgkooli neljanda kursuse õe õppekava üliõpilaste arusaam hoolivusest õenduses ja hoolivuse kujunemisest. Eesti Õde, 3: 5 – 6.
Arbeiter, L.; Müürsepp, E.; Urban, R. (2014). Hoolivusest viimase kursuse õendusüliõpilaste pilgu läbi . Tartu Tervishoiu Kõrgkooli veebiajakiri “Tervist!”, 2, 32 – 32.

Lõputöö:
Arbeiter, L., Müürsepp, E. (2014). Tartu Tervishoiu Kõrgkooli neljanda kursuse õe õppekava üliõpilaste arusaam hoolivusest õenduses ja hoolivuse kujunemisest.

Enterobiaasi esinemine lasteaialastel. Jõgevamaa lasteaialastel (2012-2013), Viljandimaa ja Tartumaa lasteaialastel (2013−2014), Raplamaa lasteaialastel (2015-2016), Harjumaa lasteaialastel (2015-2017). 2012-2017

Vastutav uurija: Mare Remm
Üliõpilased: Helin Sinimets, Maia Kukner, Merlin Matvere, Pirgit Rattasepp, Getter Annuk, Marta Korts-Laur


Suulised ettekanded:
Remm, M. (2016). Enterobiaasi esinemine lasteaialastel. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teaduskonverents “Terves kehas terve teadmine”, 24.11.2016
Kukner, M., Matvere, M. Enterobiaasi esinemine Tartu linna lasteaedades. EBÜ aastakoosolek 2014, Tartus, 08.02.2014
Remm, M. Enterobiaasi esinemine Viljandimaa lasteaedades. EBÜ aastakoosolek 2014, Tartus, 08.02.2014
Sinimets, H. Enterobiaasi esinemine Jõgevamaa lasteaedades EBÜ aastakoosolek 2013, Tallinn, 26.01.2013


Posterettekanne:
Remm, M., Sinimets, H., Rattasepp, P., Kukner, M., Matvere, M., Annuk, G. (2016). Research of Enterobiasis among children in four Estonian Counties. 12–14.05.2016, Tartu, Baltimaade Laborimeditsiini Kongress.


Publikatsioonid:
Remm, M., Sinimets, H., Rattasepp, P., Kukner, M., Matvere, M., Annuk, G., Laur-Korts, M. (2016). Enterobiaasi esinemine lasteaialaste seas 2012–2016 uuringu põhjal. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde kogumik X. Tartu:Paar OÜ, 21-32.
Remm, M. (2015). Tüütu nakkus, millest on raske vabaneda. Raplamaa Sõnumid. 29. Juuli 2015
Remm, M., Remm, K. Studies on enterobiasis, toxoplasmosis and toxocariasis in Estonia. (2014). In Geography and Health. A Nordic Outlook. Edited by Schærström, A., Jørgensen, S., Kistemann, T., Sivertun, Å., 182-195
Remm, M., Sinimets, H. (2013). Enterobiaasi esinemine Jõgevamaa lasteaedades ja vanemate teadlikkus enterobiaasist. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VIII. Tartu: Paar OÜ.
Remm, M. (2013). Bionalüütikute parasitoloogiaalased uuringud. Tervist! nr 1. nov. 2013


Meediakajastused:
Remm, M. Tüütu nakkus, millest on raske vabaneda. Raplamaa Sõnumid. 29.07.2015
Remm, M. (2014).Naaskelsabad ei ole kuhugi kadunud. Sakala 13.02.2014
Naaskelsabad on lasteaedadele suur nuhtlus. Meditsiini Uudised 13.02.14
Remm, M. (2013). Naaskelsabad – lasteaialaste tavalised parasiidid. Vooremaa.06.08.13


Lõputööd:
Laur-Korts, M. (2017). Enterobiaasi uuring Lääne-Harjumaa lasteaialastel
Rattasepp, P. (2014). Naaskelsabade uuring Viljandimaa lasteaedades.
Kukner, M., Matvere, M. (2014) Naaskelsabade esinemine Tartu ja Tartumaa lasteaedades. Sinimets, H. (2012). Enterobiaasi esinemine Jõgevamaa lasteaedades ja vanemate teadlikkus enterobiaasist.

Eesti elanike erinevate vanusegruppide tervisekäitumine. 2012-2014

Vastutav uurija: Ülle Parm
Õppejõud: Anna-Liisa Tamm (Parm), Aivar Orav
Üliõpilased: Kairit Linnaste, Kristiina Kärk, Kerli Rõžikov, Riina Intsar, Olga Mandela
Koostööpartnerid: Tartu Ülikooli Kehakultuuriteaduskond prof Jaak Jürimäe, Jarek Mäestu, Evelin Lätt




Suulised ettekanded:
Intsar, R. (2017). Physical activity and body composition. Rahvusvaheline üliõpilaskonverents “Tervis meie kätes” 23.11.2017.
Parm, Ü., Tamm, A-L. (2012). The health behavior of two generations in Estonia. 4th International Interdisciplinary Scientific Conference: SOCIETY, HEALTH, WELFARE. Riga, Latvia. 22-23.11.2012.


Posterettekanded:
Parm Ü, Parm A-L. Health behavior of two generations in Estonia. Population Health Congress 2012. 9-12 September 2012. Adelaide, Australia.

Publikatsioonid:
Parm, Ü., Parm, A-L., Kärk, K. (2014). Eestlaste kahe põlvkonna vaba aja füüsiline aktiivsus, seda mõjutavad tegurid ja seos krooniliste haigustega. Eesti Arst 4: 199-206
Parm, Ü., Tamm, A.-L., Linnaste, K., Jalak, R. (2014). Eestlaste üldised saunas käimise harjumused sh krooniliste haiguste esinemise korral. Liikumine ja Sport, 9: 16-25.
Linnaste, K., Parm, A.-L., Parm, Ü. (2013). Saunas käimise harjumus ja seos tervisega kahe põlvkonna näitel. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VII. Tartu: Paar OÜ, 22-46.


Meediakajastused:
Eestlased joovad saunas ohtlikult vähe vedelikku – kõrgkooli lõpetanud Kairit Linnaste lõputööst. Eesti Päevaleht LP. 03.08.13. (Merle Must);


Lõputööd:
Mandela, O. (2016). Üliõpilaste ja nende vanemate söömisega seotud tavad.
Rõžikov, K. (2016). Üliõpilaste ja nende vanemate alkoholi tarbimine.
Intsar, R. (2015). Kehalise aktiivsuse mõju keha koostisele
Kärk, K. (2014). Kahe põlvkonna kehaline aktiivsus – seda mõjutavad tegurid seoses krooniliste haiguste esinemisega.
Linnaste, K. (2013). Saunas käimise harjumus ja seos tervisega kahe põlvkonna näitel.

Eesti sünnituseelset ettevalmistust pakkuvate perekoolide õppetöös osalemise mõju rasedate ja nende tugiisikute valmisolekule sünnitusega toimetulekuks, vanemarolliga kohanemiseks ning imetamise edendamiseks osalejate ja lektorite pilgu läbi. 2013-2015

Vastutav uurija: Marge Mahla
Üliõpilased: Janne Toomel, Kadri Otsalt, Marin Paes, Mari-Ann Umalas
Koostööpartner: Eesti Ämmaemandate Ühing

Suulised ettekanded:
Mahla, M. (2014). Eesti perekoolides osalevate perede ootused ja nende täitumine seoses pakutava ettevalmistusega sünnituseks ja sünnitusjärgseks perioodiks. Eesti Perinatoloogia Konverents. Pärnu. 24.-25.10.2014.a.
Toomel, J., Mahla, M, Otsalt, K. (2014). Imetamisnõustamissüsteemi arendamine (veebinõustamine, nõustamine statsionaaris ja ambulatoorses vastuvõtus, emade vestlusringid) Eesti Perinatoloogia Konverents. Pärnu. 24.-25.10.2014.a.
Mahla , M. (2014). Perekoolides osalejate tagasiside. Eesti Perinatoloogia Konverents. Pärnu. 24.-25.10.2014.a.


Publikatsioonid:
Kukk, K., Larven, T., Mahla, M. (2015). Isade kaasatus rasedusaegsesse hooldusesse . Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik IX. Tartu: Paar OÜ.
Otsalt, K., Toomel, J., Mahla, M. (2015). Perekoolis osalejate ja lektorite nägemus sünnituseks ettevalmistusest. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik IX. Tartu: Paar OÜ.

Lõputööd:
Toomel, J., Otsalt, K. ( 2014). Perekoolides osalevate noorte perede ootused ja nende täitumine seoses pakutava ettevalmistusega sünnituseks ja sünnitusjärgseks perioodiks. Paes, M., Umalas, M. (2015). Perekoolide lektorite hinnangud oma valmisolekule rasedate ja nende tugiisikute ettevalmistuse läbiviimiseks.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe põhiõppe õppekava II ja IV kursuse üliõpilaste farmakoloogilised teadmised. 2013-2015

Vastutav uurija: Ireen Bruus
Õppejõud: Merilin Kiis, Liina Animägi, Agnes Männik (2013)
Üliõpilased: Jelena Borodina, Kairi Keidong


Suuline ettekanne:
Bruus, I. (2016). Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe põhiõppe õppekava II ja IV kursuse üliõpilaste farmakoloogilised teadmised. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teaduskonverents “Terves kehas terve teadmine”, 24.11.2016.
Bruus, I. (2015). The drug-related knowledge and skills of II year nursing students in Tartu Health Care College”, Nordic conference for Nurse educators – Mo I Rana 12-14th of October.


Publikatsioonid:
Bruus, I., Uppin, K. (2014). Ravimitega seotud vigade tekkimist mõjutavad õdede töökeskkonna tegurid. Eesti Õde, 3: 17-19. Bruus, I; Animägi, L; Keidong, K; Borodina, J. (2014). Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe põhiõppe õppekava II kursuse üliõpilaste ravimite alased teadmised ja oskused. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VIII. Tartu: Paar OÜ, 24-45.

Lõputöö:
Keidong,K., Borodina. J. (2014). Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe põhiõppe õppekava II kursuse üliõpilaste ravimite alased teadmised ja oskused.

Tartumaa avalike supluskohtade veest isoleeritud enterokokkide antibiootikumiresistentsus. 2012-2015  

Vastutav uurija: Evi Aotäht
Õppejõud: Helen Udras, Mai Treial
Üliõpilased: Kaia Kolk, Lilian Kokk


Suuline ettekanne:
Udras, H. (2016). Tartumaa avalike supluskohtade veest isoleeritud enterokokkide antibiootikumiresistentsus. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teaduskonverents “Terves kehas terve teadmine”, 24.11.2016.


Publikatsioon:
Kokk, L., Aotäht, E., Treial, M. (2015). Tartumaa avalike supluskohtade veest isoleeritud enterokokkide antibiootikumresistentsus. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik IX. Tartu: Paar OÜ.
Kolk, K., Udras, H., Aotäht, E. (2013). Tartumaa avalike supluskohtade veest isoleeritud enterokokkide antibiootikumresistentsus. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VIII. Tartu: Paar OÜ.


Lõputöö:
Kokk, L. (2015). Tartumaa avalike supluskohtade veest isoleeritud enterokokkide antibiootikumresistentsus.
Kolk, K, (2013). Tartumaa avalike supluskohtade veest isoleeritud enterokokkide antibiootikumresistentsus.

Akadeemilise õpikeskkonna mõju üliõpilase õppimisele Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe ja radioloogiatehniku õppekava näitel. 2012-2016

Vastutav uurija: Reet Urban
Õppejõud: Tiina Kukkes, Liina Animägi


Suulised ettekanded:
Kukkes, T. (2014). Academic learning environment and student approach to learning. 18th ISRRT World Congress, 12.-15.06.2014, Helsinki.
Urban, R. (2012). Academic learning environment and student’s approach to learning. FINE with the RCN International Conference 2012 Nurse Education – developing the art and facing the challenges. 3.-5.10.2012, Cardiff.


Publikatsioonid:
Urban, R. (2016). Akadeemiline õpikeskkond kui üliõpilase õpihoiaku kujundaja. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik X. Tartu: Paar OÜ, 89-99.

Juhendamine ja selle tähendus õppejõu jaoks. 2014

Vastutav uurija: Reet Urban
Õppejõud: Eve-Merike Sooväli, Kersti Viitkar


Suulised ettekanded:
Urban, R.; Sooväli, E.-M.; Viitkar, K. (2014). Supervising a student – what does it mean for the teacher? . 10th European Federation of Nurse Educators’ International Conference “Nursing Education and Nursing Care – Which Future”, 24-26 September 2014, Nancy, France.
Urban, R.; Sooväli, E-M.; Viitkar, K. (2015). Teacher’s emotions and feelings in the process of supervising. In: 8th INTERNATIONAL SCIENTIFIC CONFERENCE Health care professions and their response to the health care needs of society: an evidence based and coordinated action: 8th International Scientific Conference health care Professions and their response to the health care needs of society: an evidence based and coordinated action , 11th – 12th June 2015, Bled, Slovenia.

Publikatsioonid:
Urban, R., Sooväli, E-M., Viitkar, K. (2014). Juhendamine ja selle tähtsus õppejõu jaoks. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde kogumik VIII . Tartu: Paar OÜ, 121-137.

Kutsealased pädevused viimase kursuse õe põhiõppe üliõpilaste ja õdede hinnangul. 2013-2014

Vastutav uurija: Reet Urban
Õppejõud: Liina Animägi
Üliõpilane: Lemme-Liis Aruväli

Posterettekanne:
Urban, R., Animägi, L. (2014). Competence of newly graduated nurses. 10th European Federation of Nurse Educators’ International Conference “Nursing Education and Nursing Care – Which Future”, 24-26 Sept, Nancy, France.


Publikatsioonid:
Urban, R., Animägi, L., Aruväli, L.-L. (2014). Kutsealased pädevused viimase kursuse õe põhiõppe üliõpilaste ja õdede hinnangul. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde kogumik VIII. Tartu: Paar OÜ, 103-120.
Urban, R.; Aruväli, L.-L. (2014). Õe õppekava lõpetajate pädevused ja nende rakendamist mõjutavad tegurid kui üks õppekava arendamise lähtekoht. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli veebiajakiri “Tervist!“, 3: 16 – 17.

Lõputöö: Aruväli, L.-L. (2014). Algajate õdede valmisolek ja pädevused tööle asumisel ning kutsealast iseseisvumist mõjutavad tegurid.

Täiskasvanud kõrgvererõhktõve patsientide teadlikkus vererõhu riskiteguritest, ohjamisest, tüsistustest ja nende ennetamisest. 2013-2014

Vastutav uurija: Eve-Merike Sooväli
Õppejõud: Piret Simm, Liina Animägi
Üliõpilased: Eveliis Annusver, Railika Toim, Riti SaageKoostööpartner: Eesti Haigekassa


Suulised ettekanded:
Sooväli, E-M.; Simm, P., Animägi, L. (2015). Awareness of risk factors management, complications and prevention among Estonian adult patients with recently diagnosed hypertension. In: 8th INTERNATIONAL SCIENTIFIC CONFERENCE Health care professions and their response to the health care needs of society: an evidence based and coordinated action: 11th – 12th June 2015, Bled, Slovenia
Sooväli, E-M., Simm, P. (2014). Täiskasvanud kõrgvererõhktõve patsientide teadlikkus vererõhu riskiteguritest, ohjamisest, tüsistustest ja nende ennetamisest. Teaduskonverentsil „Terves kehas terve teadmine“ Tartu Tervishoiu Kõrgkool. 21.11.2014


Publikatsioonid
Sooväli, E-M.; Simm, P., Animägi, L. (2015). Awareness of risk factors management, complications and prevention among Estonian adult patients with recently diagnosed hypertension. In: 8th INTERNATIONAL SCIENTIFIC CONFERENCE Health care professions and their response to the health care needs of society: an evidence based and coordinated action: 11th – 12th June 2015, Bled, Slovenia. (Eds.)izr. prof. dr. Brigita Skela Savič doc. dr. Simona Hvalič Touzery. Slovenia: CIP – Kataložni zapis o publikaciji Univerzitetna knjižnica Maribor, 56 – 62.

Lõputööd:
Annusver, E. (2014). Kõrgvererõhktõvega patsientide teadlikkus vererõhku tõstvatest riskiteguritest, võimalikest tüsistustest ning ravisoostumisest.
Saage, R. (2014). Kõrgvererõhktõve patsientide teadlikkus oma vererõhu väärtustest, ülekaalu ja vähese kehalise aktiivsuse mõjust vererõhule.
Toim, R. (2014). Täiskasvanud hüpertensiooni diagnoosiga patsientide teadlikkus kõrgvererõhktõve põhjustest, tähendusest ja haigustunnustest.

Puukborrelioosi tekitaja vastaste antikehade esinemine Eesti erinevate piirkondade jahimeeste vereseerumis ja nende teadlikkus puukborrelioosist. 2012-2013

Vastutav uurija: Evi Aotäht
Õppejõud: Mai Teial
Üliõpilane: Egle Niitvägi
Koostööpartnerid: Saarte Jahimeeste Selts, Kuressaare Haigla AS

Suuline ettekanne:
Niitvägi, E. Puukborrelioosi tekitaja vastaste antikehade esinemine Saaremaa jahimeeste vereseerumis ja nende teadlikkus puukborrelioosist. Eesti Bioanalüütikute Ühingu aastakoosolek. Tallinn. (26.01.13)


Publikatsioonid:
Parm, Ü., Niitvagi, E., Beljaev, K., Aro, T., Aotäht, E., Raska, K., Epštein, J., Oona, M., Lutsar, I. (2015). Lyme borreliosis in Estonian Saaremaa Island. . ECCMID; European Congress on Clinical Microbiology and Infectious Diseases; Copenhagen, Denmark; April 25-28, 2015. Konverentsi teatmik.
Parm,Ü., Niitvägi,E., Beljaev,K., Aro,T., Aotäht,E., Raska,K., Epštein,J., Oona,M., Lutsar,I. (2015). Puukborrelioos Saaremaal. Eesti Arst, 94(4): 203-210. Tallinn.
Niitvägi, E., Aotäht, E., Treial, M. (2013). Puukborrelioosi tekitaja vastaste antikehade esinemine Saaremaa jahimeeste vereseerumis ja nende teadlikkus puukborrelioosist. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VIII. Tartu: Paar OÜ.


Lõputööd:
Niitvägi, E (2012). Puukborrelioosi tekitaja vastaste antikehade esinemine Saaremaa jahimeeste vereseerumis ja nende teadlikkus puukborrelioosist.


Meediakajastus:
Lember, A. Saaremaa jahimehi kutsutakse osalema puugihaiguste uuringus. Saare Hääl (04.06.2012)
Intervjuu Egle Niitvägi’ga rakendusuuringust. Kadi Raadio (27.06.12)
Raisma, M. Jahimehed said teada ehmatava puugitõe. Saare Hääl. (07.07.2012)
Eesti uudised. Jahimehed said teada ehmatava puugitõe. Postimees (08.07.2012)
Aktuaalne Kaamera. ERR. Eesti TV (02.juuli 2012) uudis uuringutulemustest.
Aktuaalne Kaamera. ERR. Eesti TV (25.juuli 2012) uudis uuringutulemustest
DELFI Jahimehed said teada ehmatava puugitõe. Egle Niitvägi rakendusuuringu tulemustest.(07.07.2012)

Soolenakkuste leviku võimalus lasteaedades. 2012-2013

Vastutav uurija: Evi Aotäht
Õppejõud: Helen Udras
Üliõpilane: Kairi Lillemets


Meediakajastus:
Aotäht, E., Lillemets, K. (2014). Soolenakkuste leviku võimalus lasteaedade pindadelt ja mänguasjadelt. Tervist! nr 2, veebruar 2014


Lõputöö:
Lillemets, K. (2012). Soolenakkuste leviku võimalus lasteaedade pindadelt ja mänguasjadelt.

Intubeeritud vastsündinute endotrahheaalne aspireerimine lasteintensiivravi osakonnas. 2012-2013

Vastutav uurija: Siret Läänelaid
Üliõpilased: Annely Sareall, Raili Sommer


Suuline ettekanne:
Läänelaid, S. (2014). Endotracheal suction of ventilated child. The 2nd Pediatric Nurses conference of the Baltic States. Tartu. (24.10.2014)


Posterettekanne:
Läänelaid, S.; Sommer, R.; Saareal, A. (2013). Newborns open-system endotraheal suctioning methods applications in Estonian children intensive care units. 24th Annual Meeting of the European Society of Paediatric and Neonatal Intensive Care, Rotterdam, Netherlands, 12–15 June 2013.
Lõputöö:
Sommer, R., Saareall, A. (2012). Avatud meetodil endotrahheaalne aspireerimine vastsündinutel lasteintensiivravi osakondades Eestis.

Õdede haiglainfektsioone ennetavad mikrobioloogilised uuringud. 2012-2013

Vastutav uurija: Helen Udras
Üliõpilased: Siret Piigli, Tuuli Suur


Lõputööd:
Piigli, S. (2012).Mikrobioloogilise kätehügieeni kontrolliks kasutatava kindameetodi võrdlus Rakvere Haiglas kasutusel oleva meetodiga.
Suur, T. (2012). Haiglas töötamise ja muude riskifaktorite mõju hindamine Staphylococcus aureus’e kandlusele Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengitel ja kahe haigla õdedel.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli/Tartu Meditsiinikooli vilistlaste uuring. 2011-2013

Vastutav uurija: Inga Ploomipuu
Õppejõud: Eve-Merike Sooväli


Posterettekanne:
Ploomipuu, I., Sooväli, E-M. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli/Tartu Meditsiinikooli vilistlaste uuring. Esitletud Tartu Tervishoiu Kõrgkooli 201. sünnipäevasündmuste raames (22.11.2012)


Publikatsioon:
Ploomipuu, I., Sooväli, E-M. (2013). Tartu Tervishoiu Kõrgkooli/Tartu Meditsiinikooli 2000-2012 aastal lõpetanud vilistlaste uuring. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VIII. Tartu: Paar OÜ.

Bioanalüütiku koht ja roll Eesti laborites. 2010-2013

Vastutav uurija: Mare Remm
Üliõpilased: Tiina Teder, Laura Punak, Roman Suvorov, Riin Viksi, Mirjan Venski, Reelika Värva


Suulised ettekanded:
Remm,M., Punak,L., Teder,T., Suvorov,R., Viksi,R., Värva,R. (2012). Roles of Biomedical Scientist in Medical Laborotories of Estonia. 30th Word Congress of Medical Laboratory Science. Berlin (18-22.08.12)
Teder, T. Remm, M. (2011). Bioanalüütiku roll ja ülesanded Eesti mikrobioloogia laborites. Bioanalüütikute Ühingu konverentsil-koolitusel Tartus (16.04.11)
Remm, M. Ploomipuu I. (2011). Roles of Bioanalysts in Laboratories of Microbiology, Pathology and Clinical Chemistry in Estonia. Bio-Nord Conference, Oslo (26. 05.11)
Remm, M., Punak, L., Teder, T., Suvorov, R. (2010). Roles of Bioanalysts in Laboratories of Microbiology, Pathology and Clinical Chemistry in Estonia. The 10th Baltic Congress in Laboratory Medicine, (16.09.10.)



Publikatsioon:
Remm, M., Punak, L., Teder, T., Veski, M., Viksi, R. (2012). Bioanalüütikute roll Eesti meditsiini laborites. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde kogumikus VI.


Lõputööd:
Teder, T.(2011). Bioanalüütiku roll ja ülesanded Eesti mikrobioloogia laborites.
Punak, L. (2011). Bioanalüütiku kvalifikatsioo ja tööülesnded patoloogia laboris.
Suvorov, R. (2011). Bioanalüütiku roll ja ülesanded Eesti kliinilise keemia laborites.
Viksi, R.(2011). Bioanalüütiku roll kliinilise keemia laborites.
Venski, M. (2011). Bioanalüütiku koht ja roll Eesti immunoloogia laborites.
Värva, R (2011). Bioanalüütiku roll hematoloogia laboris.

Filagriini mutatsioonide C.2282del4 ja P.R501X ning histamiin N-metüültransferaasi mutatsiooni C314t esinemissagedus allergikute ja mitteallergikute seas ning allergiate väljendumise seos elukeskkonnaga. 2010-2012

Vastutav uurija: Helen Udras
Üliõpilased: Kairi Kukk, Astrid Oras


Suulised ettekanded:
Kukk, K. (2013). Filagriini mutatsiooni C.2282DEL4 sagedus täiskasvanute seas Eestis ning tubakasuitsu mõju allergiahaiguste avaldumisele. Talveakadeemia üliõpilaste teaduskonverents. Tallinn. 05.02.2013.
Oras, A. (2013). Histamiin N-metüültransferaasi kodeeriva geeni polümorfismi C314T sagedus täiskasvanud allergikute ja kontrollgrupi hulgas Eestis ja keskkonnategurite mõju allergiahaigustele. Talveakadeemia üliõpilaste teaduskonverents. Tallinn. 05.02.2013


Publikatsioonid:
Kukk, K., Udras, H. (2012). Filagriini mutatsiooni C.2282DEL4 sagedus täiskasvanute seas Eestis ning tubakasuitsu mõju allergiahaiguste avaldumisele. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde kogumik VI.
Oras, A., Udras, H. (2012). Histamiin N-metüültransferaasi kodeeriva geeni polümorfismi C314T sagedus täiskasvanud allergikute ja mitteallergikute hulgas Eestis ja keskkonnategurite mõju allergiahaigustele. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde kogumik VI.


Lõputööd:
Kukk, K. (2013). Filagriini mutatsiooni C.2282DEL4 sagedus täiskasvanute seas Eestis ning tubakasuitsu mõju allergiahaiguste avaldumisele.
Oras, A. (2013). Histamiin N-metüültransferaasi kodeeriva geeni polümorfismi C314T sagedus täiskasvanud allergikute ja mitteallergikute hulgas Eestis ja keskkonnategurite mõju allergiahaigustele.

Tunnustus:
Oras A. Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu stipendiaat 2013

Gastroenteroviiruste esinemissagedus Eestis. 2010-2012

Vastutav uurija: Mare Remm
Õppejõud: Evi Aotäht
Üliõpilased: Katre Nurk, Jekaterina Solovjova, Kristi Paks, Doris Sarapuu

Koostööpartner: Isis Medical OÜ


Suulised ettekanded:
Remm, M. Aotäht, E. (2011). Gastroenteriidid ja parasiidid. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli 200 juubeli ürituste raames sarjas kõrgkoolilt kogukonnale (02.03.11 ja 16.03.11)
Remm, M., Aotäht. E. (2010). Gastroenteriidid. Bioanalüütikute Ühingu konverents (16.04.11) Konverentsid/ettekanded: Remm, M. Aotäht, E. Gastroenteriidid. ISIS MEDICAL koolitus arstidele: Kuressaares (17.11.10) ja Tallinnas (01.12.10)


Posterettekanne:
Remm, M., Aotäht, E., Nurk, K., Solovjova, J., Uusmaa, K., Sarapuu, D. (2012). Prevalence of the Gastroenteroviruses in the Samples Sent for the Study of Gastroenteritis. Baltimaade 11. Laborimeditsiini Kongress. Leedu (10-12.05.12)

Publikatsioonid:
Remm, M., Aotäht, E., Nurk, K., Solovjova, J., Uusmaa, K., Sarapuu, D. (2011). Gastroenteroviiruste esinemine gastroenteriidi kahtlusega uuringule saadetud proovides. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kogumik V.


Lõputööd:
Nurk, K. (2010). Astroviiruse esinemine gastroenteriidi põhjustajana Eestis
Jekaterina Solovjova (2010): Rotaviiruse esinemissagedus gastroenteriidi põhjustajana.
Usmaa, Kristi (2010). Noroviiruse esinemine gastroenteriidi põhjustajana Eestis.
Sarapuu, D. (2010). Adenoviiruse esinemissagedus gastroenteriidi põhjustajana Eestis.

Õppimist mõjutavad õpikeskkonnast tulenevad tegurid Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe ja radioloogiatehniku õppekava näitel. 2010-2011

Vastutav uurija: Reet Urban
Õppejõud: Tiina Kukkes

Projekti läbiviimist toetas ESF programm PRIMUS

Publikatsioon:
Urban, R., Kukkes, T., Solom, K. (2011). Õppimist mõjutavad tegurid Tartu Tervishoiu Kõrgkooli näitel. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde kogumik V

Suuline ettekanne: Kukkes, T., Solom, K., Urban, R. (2012). Academic Learning Environment and Student’s Approach to Learning. European Federation of Nurse Educators with

Infektsiooni levikuvõimalused tervishoiutöötajate igapäevatöös kasutatavate esemete vahendusel. 2010-2011

Vastutav uurija: Ülle Parm
Õppejõud: Kadri Paal
Üliõpilased: Kerli Poren, Kristina Sobchenko


Publikatsioon:
Poren, K. Parm, Ü. Paal., K. (2011). Oportunistlike patogeenide esinemine tervishoiutöötajate kitlitel ja igapäeva töös kasutusel olevatel esemetel.Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde kogumik V.


Posterettekanded:
Parm, Ü. (2012). Association between microbial flora on nurses’ gown and cell-phone with hygenic aspects. The 4th International Interdisciplinary Scientific Conference: Society, Health and Welfare”. Riia, Latvia (22-23.11.2012)
Parm, Ü. Paal, K. Poren, K. (2011). Contamination of gowns and devices that hospital staff uses. 52-nd Annual Meeting of the European Society for Paediatric Research; Newcastle, United Kingdom; (14-17.10.11).

Lõputööd:
Poren, K. (2011) Oportunistlike patogeenide esinemine tervishoiutöötajate kitlitel ja igapäevatöös kasutusel olevatel esemetel.
Sobchenko, K. (2011) Õdede kitlite ja mobiiltelefonide kasutamise, hooldamise tavad ning seosed nende ja mikrobioloogilise kontaminatsiooni vahel.

Kassi- ja koerapidamisega seotud parasitoloogilised ohud. 2010

Vastutav uurija: Mare Remm
Üliõpilased: Triinu Rinne, Maarja Kolga, Joko Virtmann

Publikatsioon:
Virtmann, J. Remm, M. (2011). Harjumaa mitteametlike randade helmintoloogiline ohtlikkus, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde kogumik V


Lõputööd:
Rinne, T. (2010). Kassipidamisega seotud parasitoloogilised ohud.
Kolga,M.(2010). Koerapidamise parasitoloogilised ohud.
Virtmann, J.(2010). Harjumaa mitteametlike randade helmintoloogiline ohtlikkus.

Tartu ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilaste terviskäitumine. 2010

Vastutav uurija: Eve-Merike Sooväli
Õppejõud: Piret Simm
Üliõpilased: Maris Tooming, Ilona Kivisikk


Lõputöö:
Tooming, M. Kivisikk, I.(2010). Tartu ja Tallinna tervishoiu kõrgkooli üliõpilaste terviskäitumine.

Lülisamba funktsionaalsed ja biomehhaanilised näitajad tervetel ning erinevate lülisamba haigusseisundite ja deformatsioonide korral. 2009-2013

Vastutav uurija: Reet Linkberg
Kaasatud õppejõud: T. Kums (Tartu Ülikool)
Üliõpilased: M. Mehine, R Rikas, R. Rehkli, A.Valk, J. Relli


Suulised ettekanded:
Rikas, R. (2011). Lülisamba funktsionaalsed näitajad idiopaatilise skolioosiga naistel. Talveakadeemia üliõpilastööde konverentsil 2011.
Mehine, M. (2010). Võistlustantsu mõju lülisamba funktsionaalsele seisundile.
Talveakadeemia üliõpilastööde konverentsil 2010.


Publikatsioonid:
Linkberg, R., Valk, A., Kums, T. (2012). Hinnang lülisamba vetruvusele ja sagitaalprofiilile raseduse kolmandal trimestril ja sünnitusjärgsel perioodil. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde kogumik VI.
Linkberg, R., Valk, A., Kums, T. (2011). Hinnang lülisamba vetruvusele ja sagitaalprofiilile raseduse kolmandal trimestril ja sünnitusjärgsel perioodil. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde kogumik V (elektrooniline väljaanne)
Rikas, R. (2011). Lülisamba funktsionaalsed näitajad idiopaatilise skolioosiga naistel.
TalveAkadeemia 2011 teaduslikud lühiartiklid. Tartu Ülikooli Kirjastus
Rehkli, R., Linkberg, R., Kums, T. (2010). Balletitantsijate lülisamba funktsionaalne seisund ja selle seos ülekoormusvigastustega. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde kogumik IV
Rikas, R., Linkberg, R., Vain, A. (2010). Lülisamba funktsionaalsed näitajad idiopaatilise skolioosiga naistel. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde kogumik IV
Mehine, M., Linkberg, R., Kums, T. (2009). Võistlustantsu mõju lülisamba funktsionaalsele seisundile. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde kogumik III


Lõputööd:
Rello, J. (2011). Löögilise iseloomuga koormuse mõju erinevas vanuses batuudihüppajate lülisamba funktsionaalse seisundile.
Valk, A. (2011). Hinnang lülisamba jäikusele ja sagitaalprofiilile raseduse kolmandal trimestril ja sünnituse järgselt esimesel kahel kuul.
Rikas, R. (2010). Lülisamba biomehaaniline jäikus ja liikuvus erinevate lülisamba haigusseisundite ja deformatsioonide korral, Füsioteraapia õppekava parim lõputöö.
Rehkli, R. (2010).Vanemuise teatri balletitantsijate lülisamba funktsionaalse seisundi analüüs ja selle seos vigastustega.
Mehine, M. (2009)..Võistlustantsu mõju lülisamba seisundile.


Tunnustused:
Artikkel Rikas, R. (2010) Lülisamba biomehaaniline jäikus ja liikuvus erinevate lülisamba haigusseisundite ja deformatsioonide korral. Talveakadeemia 2011üliõpilastööde konkurss, II koht.
Artikkel Mehine, M. (2009). Võistlustantsu mõju lülisamba funktsionaalsele seisundile. Talveakadeemia 2010 üliõpilastööde konkurss, II koht, terviseuuringute konkurss, I koht.

Bayley skaala kasutamine kahe- ja kolmeaastaste laste arengutaseme hindamisel. 2009-2013

Vastutav uurija: Tiiu Urva (2009-2012); Reet Linkberg
Üliõpilased: Kersti Kalind, Merit Pülse


Publikatsioonid:
Linkberg, R.,Kalind, K. (2011). HIV-positiivsete emade imikute psühho-motoorse arengu hindamine Bayley testi abil. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde kogumik V.

Lõputööd:
Pülse, M. (2013).Prenataalperioodis alkoholiga kokkupuutunud kuni kolmeaastaste laste psühhomotoorse arengu hindamine toetudes Bayley II ja III skaaladega mõõdetud tulemustele.
Kalind, K. (2011). HIV-positiivsete emade imikute psühhomotoorse arengu hindamine Bayley skaala abil.

Toxoplasma gondii, Toxocara sp nakkusoht keskkonnas, riskitegurid ja antikehade esinemine Eesti inimpopulatsioonis. 2009-2010

Vastutav uurija: Mare Remm
Üliõpilased: Pille Paats, Annika Kriisa, Leila Luik


Suuline ettekanne:
Paats, P. Kriisa, A. Luik, L.. (2009). Toxocara canis ja Toxoplasma gondii esinemine Eesti elanike hulgas uurimistöö kokkuvõte. Bioanalüütikute Ühingu konverentsil (28.11.09).


Publikatsioonid:
Remm, M., Remm, K. Studies on enterobiasis, toxoplasmosis and toxocariasis in Estonia. (2014). In Geography and Health. A Nordic Outlook. Edited by Schærström, A., Jørgensen, S., Kistemann, T., Sivertun, Å. 182-195
Paats, P. Remm, M. (2010). Parasiidi toxocara sp. nakkuse esinemine Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Eesti Maaülikooli üliõpilastel ja töötajatel. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kogumik IV.


Lõputööd:
Kriisa, A. (2010). Parasiidi Toxoplasma gondii vastaste antikehade esinemine Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilastel ja õppejõududel.
Luik, L. ( 2010). Parasiidi Toxoplasma gondii vastaste antikehade esinemine Eesti Maaülikooli üliõpilastel ja õppejõududel.
Paats, P. (2010). Parasiidi Toxocara sp. levi

Eesti õdede tervisekäitumine. 2009-2010

Vastutav uurija: Eve-Merike Sooväli
Üliõpilased: Mari-Leen Varendi, Katrin Puurmaa
Koostööpartner: Eesti Õdede Liit

Suuline ettekanne:
Ettekanne: Sooväli E-M., Raid, U. (2009). Eesti õdede tervisekäitumine. Eesti Õdede Liidu konverents, Paide (19.11.09)


Publikatsioon:
Puurmaa, K. Varendi, M-L. Sooväli, E-M. (2010). Eesti õdede tervisekäitumine. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde kogumik IV


Meediakajastus:
Sooväli, E-M. (2010). Eesti õdede terviskäitumine teistele eeskujuks. Ajakiri Eesti Õde vol 1.


Lõputööd:Puurmaa, K. (2010) Eesti õdede terviskäitumine. Tervis- ja toitumiskäitumine ja liikumisaktiivsus.
Varendi, M-L. (2010) Eesti õdede terviskäitumine. Riskikäitumine

Üliõpilaste arvamused õeks õppimisest tänapäevases Euroopa ühiskonnas, rahvusvahelistumisega seonduvad kogemused ja valmisolekud rahvusvaheliseks karjääriplaneerimiseks. 2007-2008

Vastutav uurija: Hall, C
Õppejõud: Tiina Kukkes; Reet Urban
Rahvusvaheline ühisuuring Ghenti Ülikooli (Belgia) ja Notthingami Ülikooliga (Ühendkuningriik).


Publikatsioonid:
Kukkes, T. (2010). Õendusüliõpilaste arusaamad rahvusvahelistumisest: kvalitatiivne uurimus kolmes Euroopa riigis. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kogumik IV.
Kukkes, T.; Urban, R.; Dhaeze, M.; DeWandel, D.; Hall, C.; Mallik, M.; Avis, M. (2008). Understanding Student Perceptions of Becoming a Nurse in Contemporary European Society – A qualitative exploration of pre-registration nursing student experiences and career intentions in relation to internationalization across three EU countries. In: FINE Abstacts Book: 7th European Conference of Nurse Educators Plovdiv 09-10.10.2008. (Toim.) Krasteva, N.; Karamitreva, P.. “Letera” EOOD-Plovdiv, 2008, 36.
Kukkes, T. (2009). Understanding Student Perceptions of Becoming a Nurse in Contemporary European Society A qualitative exploration of pre-registration nursing student experiences and career intentions in relation to internationalization across three EU countries RCN Joint Education Forums 2nd International Conference and Exhibition. Glasgow, Scotland. (11.-13.06.09).