Kas ekraanimeedia tarbimine võib tervisele olla kahjulik?

Kuigi ekraanimeedia (arvutid, televiisor, nutitelefonid, sotsiaalmeedia jms) võimaldab paremat ligipääsu infole ja meelelahutusele, tuleks seda kasutada eesmärgipäraselt võttes arvesse kasutamise kestusest ja sisust tulenevaid ohte.

Mõtlemapanevad faktid teadusuuringutest:

• Mitmetes longituuduuringutes on kinnitatud, et vabal ajal ekraaniaja pikenemine eelneb psühholoogilise heaolu halvenemisele nii lastel ja noorukitel kui ka täiskasvanutel.
• Lastel ja noorukitel tehtud uuring näitas, et ekraaniaja (seadmeteks peeti mobiiltelefoni, arvutit, videokonsoole, televiisorit) pikkus enam kui 1 tund päeva jooksul seostus vähenenud psühholoogilise heaoluga, k.a vähenenud uudishimuga, vähenenud enesekontrolliga, kergema tähelepanu kõrvalejuhtimisega, emotsionaalse stabiilsuse vähenemisega, võimetusega lõpetada ülesandeid, raskem oli leida sõpru, raskem oli hoolida teistest inimestest. Sealjuures täheldati, et ka mõõdukas ekraani kasutamine (4 tundi päevas) seostus väiksema psühholoogilise heaoluga. 14- kuni 17-aastaste palju kasutajate (ekraani kasutus enam kui 7  tundi päevas) seas oli enam kui kaks korda sagedamini millalgi elu jooksul diagnoositud depressiooni ja/või ärevust; nad olid viimase 12 kuu jooksul saanud ravi vaimse tervise spetsialisti poolt või olid tarvitanud ravimeid psühholoogilise või käitumisprobleemi tõttu võrreldes vähekasutajatega (ekraani kasutus kuni 1 tund päevas). Mittekasutajate ja vähe kasutajate heaolu ei erinenud. Seosed ekraaniaja pikenemise ja psühholoogilise heaolu vähenemise vahel olid suuremad noorukite seas võrreldes nooremate lastega. Kokkuvõttes tuvastati uuringus negatiivne seos ekraaniaja pikkuse ja laste ning noorukite psühholoogilise heaolu vahel.
• Esineb mõõdukalt tugev tõendus selle kohta, et noorukite seas seostub ekraaniaeg rasvumise, ebatervisliku dieedi, depressiivsete sümptomite ja halvema elukvaliteediga.
• Ekraanimeedia rohke kasutamine seostus lühema une kestvusega, pikema une latentsiajaga (uinumine võtab kauem aega) ja rohkemate öiste ärkamistega. Tugevaimad seosed võrreldes muude ekraanimeedia vormidega ilmnesid sotsiaalmeedia või interneti kasutamisel. Sealjuures on leitud, et mitmeid tunde päevas elektrooniliste seadmete ees aja veetmine seostus lühema unega lastel ja noortel kõikides uuritud vanusegruppides (0-17 a.). Lisaks täheldati, et kaasaskantavatel elektroonilistel seadmetel oli tugevam negatiivne mõju unele kui mitte kaasaskantavatel seadmetel (joonis 1).
  Joonis 1. Vasakul tulbas on kaasaskantavad elektroonilised seadmed. Neil on leitud tugevamat une kestust lühendavat mõju kui mitte kaasaskantavatel seadmetel (parem tulp).
• Ka Hale ja Guan (2015) järeldasid mahukas süstemaatilises ülevaates, et noorukitel tuleks vähendada ekraaniaega, eriti enne uneaega või selle alguses, et minimeerida ekraani kahjulikku toimet unele ja noorte heaolule.
• Enam kui 1000 täiskasvanul läbi viidud eksperiment näitas, et sotsiaalmeediast (Facebook) eemalolek ühe nädala jooksul suurendas oluliselt heaolu võrreldes kontrollgrupiga, kes jätkas sotsiaalmeedia kasutamist – suurenes eluga rahulolu ja emotsioonid muutusid positiivsemaks. Sealjuures oli paranemine kõige suurem nende Facebooki kasutajate seas, kes kasutasid seda palju, kes olid passiivsed kasutajad ja kes kadestasid teisi Facebookis.
• Nutitelefonide juuresolek vähendab sotsiaalse suhtluse ajal kogetavat naudingut. Kui osalejal lubati jätta nutitelefon ühise perekondliku lõunasöögi ajal lauale, siis tundis ta end rohkem hajevil, mis vähenes sõprade/perekonnaga ühisel ajaveetmisel kogetav naudingutunne võrreldes osalejatega, kes panid telefoni söögi ajaks ära.

Allikad:
Allen, M.S., Vella, S.A. (2015). Screen-based sedentary behaviour and psychosocial well-being in childhood: cross-sectional and longitudinal associations. Ment Health and Phys Act, 9:41-47.
Babic, M.J., Smith, J.J., Morgan, P.J., Eather, N., Plotnikoff, R.C., Lubans, D.R. (2017). Longitudinal associations between changes in screen-time and mental health outcomes in adolescents.  Health and Phys. Act, 12:124-131.
Dwyer, R., Kushlev, K., Dunn, E. (2018). Smartphone use undermines enjoyment of face-to-face social interactions.  Exp. Soc. Psychol, 78:233-239.
Hale, L., Guan, S. (2015). Screen time and sleep among school-aged children and adolescents: a systematic literature review. Sleep Med. Rev, 21:50-58.
Hinkley, T., Verbestel, V., Ahrens, W. (2014). Early childhood electronic media use as a predictor of poorer well-being: a prospective cohort study. JAMA Pediatr, 168:485-
Hisler, G., Twenge, J.M., Krizan, Z. (2020). Associations between screen time and short sleep duration among adolescents varies by media type: evidence from a cohort study. Sleep Med, 66:92-102.
Kim, H.H. (2017). The impact of online social networking on adolescent psychological well-being (WB): a population-level analysis of Korean school-aged children.  J. Adolesc. Youth, 22:364-376.
Kross, E., Verduyn, P., Demiralp, E. (2013). Facebook use predicts declines in subjective well-being in young adults. PLoS One. 8.
Kushlev, K., Proulx, J.E., Dunn, E.W. (2017). Digitally connected, socially disconnected: the effects of relying on technology rather than other people.  Hum. Behav, 76:68-74.
Schmiedeberg, C., Schröder, J. (2017). Leisure activities and life satisfaction: an analysis with German panel data.  Res. Qual. Life, 12:137-151.
Shakya, H.B., Christakis N.A. (2017). Association of Facebook use with compromised well-being: a longitudinal study.  J. Epidemiol, 185:203-211.
Stiglic, N., Viner, R.M. (2019). Effects of screentime on the health and well-being of children and adolescents: a systematic review of reviews. BMJ Open, 9(1):e023191.
Tromholt, M. (2016). The Facebook experiment: quitting Facebook leads to higher levels of well-being.  Behav. Soc. Netw, 19:661-666.
Twenge, J.M., Campbell, W.K. (2018). Associations between screen time and lower psychological well-being among children and adolescents: evidence from a population-based study. Prev Med Rep, 12:271-283.
Twenge, J.M., Hisler, G.C., Krizan, Z. (2019). Associations between screen time and sleep duration are primarily driven by portable electronic devices: evidence from a population-based study of U.S. children ages 0-17. Sleep Med, 56:211-218.