Otsing

Links mobile
Search mobile

Otsing

Tagasi hea nõu blogi avalehele

8. mai 2020

Tervisekaitse spetsialist annab nõu

TARBI VETT MÕISTLIKULT!

Jaga:

Autor: Tervisekaitse spetsialisti õppekava
decalBackTop

Viirusete perioodil on oluline toetada oma immuunsüsteemi. Immuunsust vähendab lisaks stressile, ala- või ületoitumisele, unerežiimile, ravimitele jms ka see, kui ei tarbita piisavalt vedelikku. Vesi moodustab täiskasvanud inimese organismist ca 60-65% ning mida noorem on organism, seda veerikkam see on. Kui palju ikkagi peaks vedelikku tarbima ja mida?

Kui meil on soov  janu kustutada, on tervislik valik (joogi)vesi. Erinevalt spordijookidest, mahladest ja karastusjookidest ei sisalda vesi hambakaariest põhjustavaid suhkruid ega kaloreid. Joogivee võime saada kraanist, oma kaevust või osta poest pudeliveena. Tuleb arvestada, et vett saame ka toiduga! Vahel me ei märka, et meil on janu ja otsime endale janu tõttu hoopis süüa.

Täiskasvanud inimene peaks ööpäevas tarbima erinevatel andmetel 28-40 ml vett ühe kehakaalu kilogrammi kohta, mis teeb keskmiselt 2000-2500 ml/päevas (vaata  allolevat tabelit).  Näiteks 60kg kaaluv inimene vajab ööpäevas 2,4l vett. Nö normaalse söömise (tasakaalustatud toitumise) puhul tarbitakse 1-2 klaasi (ca 200-400 ml) puhast vett ja ülejäänu saadakse muude jookide ja toiduga. Oluline on tähele panna, et neid väärtusi tuleb kohandada sõltuvalt kliimast, kehalisest aktiivsusest (sh töö iseloomust) ja ka suurenenud soolatarbimisest! Treening võib higistamise kaudu hõlpsasti veekadusid suurendada – kuni ühe liitrini tunnis või rohkemgi.  Valio Eesti viis uue toote turule toomise eel eestimaalaste seas läbi sportimisharjumusi käsitleva uuringu, millest selgus, et vaid umbes pooltel harrastussportlastel on meeles treeningu ajal vedelikku tarbida ehk 42% uuringus osalenud treenijatest ei pööra sportides oma keha vedelikukaole mingit tähelepanu.

Tabel. Soovituslik ööpäevane vee vajadus (Guidelines for… 2013).

   VANUS PIISAV VEE TARBIMIS KOGUS
Imikud 0-6 kuud 680 ml/päevas (piima kaudu)
6-12 kuud 800-1000 ml/päevas
Lapsed 1-2 aastat 1100-1200 ml/päevas
2-3 aastat 1100-1200 ml/päevas
4-8 aastat 1600 ml/päevas
9-13 aastat Poisid 2100 ml/päevas
Tüdrukud 1900 ml/päevas
>14 aastat Sama täiskasvanutega
Täiskasvanud Mehed 2500 ml/päevas
Naised 2000 ml/päevas
Rasedad nased + 300 ml/päevas lisaks täiskasvanute kogusele
Imetavad naised + 600-700 ml/päevas lisaks täiskasvanute kogusele
Eakad Sama täiskasvanutega

 

Kodust väljas olles ostavad inimesed sageli joogiks pudelivett. Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis 2017. aastal läbi viidud küsitluses arvasid pooled vastanutest, et pudelivesi pole kraaniveest puhtam ning enamus põhjendasid pudelivee eelistamist kraaniveele mugavusega. Selgub, et pudelivesi ei pruugigi olla nö kõige puhtam. Näiteks Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis 2018. aastal läbiviidud pudelivete mikrobioloogilisest uuringust selgus, et ligi neljandikul Eesti kaubandusketis leitavatest pudelivetest on lubatust suurem mikroobide üldarv, õnneks siiski ohtlike mikroobe ei tuvastatud. Seega kontrollitud kvaliteediga joogivee puhul ei ole mikrobioloogilise kvaliteedi tõttu vajadust eelistada pudelivett kraaniveele. Gaseeritud veed on küll mikrobioloogiliselt puhtamad, kuid samas ei ole pidev gaseeritud vee tarbimine  tervisele hea ning pudelivete keemilised uuringud ka Tervishoiu Kõrgkoolis näitavad, et osades mineraalvetes esineb üksikute keemiliste ühendite ületamisi.

Ole ettevaatlik filtrite kasutamisega, filtrid võivad soodustada mikroobide paljunemist!
Pea silmas, et liigne regulaarne veetarbimine kurnab nii südant kui neere!
Kui kasutad joogipudelit, on tähtis seda regulaarselt korralikult pesta!
Kuula oma keha, janutunne annab märku, et oled vedelikku tarbinud liiga vähe!

LIHTSAD NIPID, KUIDAS SOODUSTADA KRAANIVEE TARBIMIST:

  • Pane endale päevane veekogus hommikul valmis.
  • Hoia klaas või pudel veega nähtava koha peal, sh arvutiga tööd tehes.
  • Joo kindlate ajavahemike tagant.
  • Lisa veele marju, kurgi- või sidruniviil maitseomaduste parandamiseks.

 

Allikaloend:
Guidelines for Adequate Water Intake: A Public Health Rationale. (2013). EFBW. (20.04.2020).​​​​​​​
Keir, K. (2018). Pudelivee mikrobioloogiline kvaliteet,  Tartu Tervishoiu Kõrgkool, tervisekaitse spetsialist õppekava.  Lõputöö.
Pastak, E. (2017). Eesti elanike joogivee tarbimisharjumused ning arvamus pudelivee võimalike tervisemõjude kohta. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, tervisekaitse spetsialisti õppekava. Lõputöö.
Remmer, O. (2019). Pudelivee keemiline kvaliteet. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, tervisekaitse spetsialisti õppekava. Lõputöö.
Trenni ajal joomisele ei pöörata piisavalt tähelepanu. (2016). Postimees. (20.04.2020).
Vesi. Toitumine.ee. (24.04.2020).​​​​​​​
https://tervis.postimees.ee/3677339/trenni-ajal-joomisele-ei-poorata-piisavalt-tahelepanu
Foto:
Kira Hoffmann from Pixabay

Tervisekaitse spetsialist annab nõu veel mitmel kasulikul teemal, näiteks: