Uuringute ülevaade

Vastutav uurija: Marika Külm

Õppejõud: Triin Aasmäe, Erik Jõgi

Üliõpilased: Anna Šerstabojeva, Geivi Lember

Vastutav õppejõud: Ivi Vaher

Õppejõud: Laura Bauman (Leedu), Steven Onkelinx (Holland)

Koostööpartnerid: Kaunas College of Applied Scienses, Fontys University of Applied Sciences

Vastutav uurija: Eve-Meriek Sooväli

Üliõpilased: Aile Sumberg, Kristy Aidla (TÜ)

Koostööpartner: SA Pärnu Haigla (Margit Seppik)

Vastutav õppejõud: Reet Urban

Õppejõud: Anna-Liisa Tamm

Koostööpartner: Jamaica University of Technology

Vastutav õppejõud: Reet Urban

Õppejõud: Anne Vahtramäe, Tiina Kukkes, Marge Mahla

Üliõpilased: Alina Mihailova, Astra Puusepp, Ele Mägi, Jelena Kürsa-Sidharthan, Merli Lillepuu

Koostööpartner: Ida-Tallinna Keskhaigla


Lõputööd:

Lillepuu, M. (2017). Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava III kursuse üliõpilaste kogemused kliinilise õppepraktika juhendamisest.

Mihailova, A., Puusepp, A. (2016). Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava 2. kursuse üliõpilaste hinnang kliinilise õppepraktika füüsilisele ja psühhosotsiaalsele õpikeskkonnale

Kürsa-Sidharthan, J., Mägi, E. (2016). Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe põhiõppe II kursuse üliõpilaste hinnang kliinilise õppepraktika juhendamisprotsessile:

Vastutav uurija: Kristi Vahur

Õppejõud: Inga Ploomipuu, Helen Udras, Ivi Vaher

Üliõpilased: Eleri Pastak, Kertu Keir, Nele Neem


Publikatsioonid:

Pastak. E., Vahur, K. (2017). Eesti elanike joogivee tarbimisharjumused ja arvamus pudelivee võimalike tervisemõjude kohta. Uurimistööde artiklid ja konverentside teesid XI. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kogumik. Tartu: Paar OÜ, 59-70.


Lõputööd:

Pastak, E. (2017). Eesti elanike joogivee tarbimisharjumused ning arvamus pudelivee võimalike tervisemõjude kohta


Vastutav uurija: Reet Linkberg

Õppejõud: Marge Mahla

Üliõpilased: Annika Allik, Karina Talk, Marilin Sillaste, Karin Sarv, Lisel Lilleste (TÜ), Anna Ivanova (TÜ), Helena Post (TÜ)

Koostööpartnerid: Kõhukliinik OÜ (Helle Nurmsalu);

TÜ Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut (Jelena Sokk)


Suulised ettekanded:

Talk, K. (2017). The prevention and postnatal correction of pregnancy-induced diastasis rectus abdominis with therapeutic exercises. Great Poland Day of Physiotherapy.


Posterettekanded:

Talk, K., Linkberg, R. (2016). Rasedusega kaasneva kõhusirglihase diastaasi ennetus ja sünnitusjärgne korrektsioon terapeutiliste harjutustega. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teaduskonverents “Terves keahas terve teadmine”, 24.11.2016

Lilleste, L., Linkberg, R., Sokk, J., Nurmsalu, H. (2016). Korduvsünnitanud naiste vaagnapõhjalihaste seisund 36 kuud pärast vaginaalset sünnitust. Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva teaduskonverents.


Publikatsioonid:

Sillaste, M., Linkberg, R., Nurmsalu, H., Sokk, J., Lilleste, L., Talk, K., Animägi. L. (2017). Vaginaalse esmassünnituse mõju vaagnapõhjalihaste seisundile. Uurimistööde artiklid ja konverentside teesid XI. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kogumik. Tartu: Paar OÜ, 15-29.

Allik, A., Linkberg, R. (2016). Rasedusaegne vaagnavöötmevalu, selle füsioterapeutiline hindamine ja sekkumine. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde kogumik X. Tartu: Paar OÜ, 257-265.

Talk, K., Linkberg, R. (2016). Rasedusega kaasneva m. rectus abdiminis’e diastaasi ennetus ja sünnitusjärgne korrektsioon terapeutiliste harjutustega. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde kogumik X. Tartu: Paar OÜ, 88-102.

Sarv, K., Linkberg, R. (2015). Vaagnapõhjalihaste treening rasedusaegse ja sünnitusjärgse inkontinentsuse korral. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde kogumik IX. Tartu: Paar OÜ, 236-246.


Lõputööd:

Sillaste, M. (2017). Vaginaalse esmasünnituse mõju vaagnapõhjalihaste seisundile

Allik, A. (2016). Rasedusaegne vaagnavöötme valu, selle füsioterapeutiline hindamine ja sekkumine.

Talk, K. (2016). Rasedusega kaasneva M. rectus abdominis'e diastaasi ennetus ja sünnitusjärgne korrektsioon terapeutiliste harjutustega.

Sarv, K. (2015). Vaagnapõhjalihaste treening rasedusaegse ja sünnitusjärgse inkontinentsuse korral.

Vastutav uurija: Ülle Parm

Õppejõud: Anna-Liisa Tamm

Üliõpilased: Georgi Ivanov, Sandra Muraševa, Deivi Nool, Kristina Kägu, Karina Romanova, Krista Maier

Koostööpartner: Päästeamet (Kairi Rikko - peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes)


Suulised ettekanded:

Muraševa, S. (2017). Firefighters` health and use of personal protective equipment". Rahvusvaheline üliõpilaskonverents "Tervis meie kätes". Tartu Tervishoiu Kõrgkool, 23.11.2017

Tunnustus: Rahvusvahelise üliõpilaskonverentsi konkursi III koht.


Lõputööd:

Nool, D. (2017). Eesti päästeteenistujate tervisekäitumine.

Muraševa, S. (2017). Päästeteenistujate tervis ja tööalane isikukaitsevahendite kasutamine

Romanova, K., Kägu, K. (2017). Päästeteenistujate tervisehäired ja nende ennetamise võimalused

Ivanov, G (2016). Päästetöötajate tööülesanded ja kehalise treenituse vajalikkus.

Vastutav uurija: Inga Ploomipuu

Õppejõud: Kristi Vahur

Üliõpilased: Elen Pabo, Valerija Strelovskaja, Ketlin Sangla, Merit Mägi

Koostööpartner: Maanteeamet (Kaia Kuuspalu)


Suulised ettekanded:

Vahur, K., Ploomipuu, I. (2016). Laste turvavarustus. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teaduskonverents “Terves kehas terve teadmine”, 24.11.2016

Pabo, E., Strelovskaja, V. (2014). Laste turvavarustuse kasutamine Eestis. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli konverentsil „Terves kehas terve teadmine“ tervisekaitse spetsialisti õppekava töötoas „Terviseohutuse tagamine“, 21.11.2014.


Publikatsioonid:

Vahur, K., Ploomipuu, I., Sangla, K. (2015). Lapsevanemate teadlikkus I grupi laste turvatoolide kasutamisest autos. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik IX. Tartu: Paar OÜ.

Vahur, K., Ploomipuu, I. (2015). Ülevaade rakendusuuringust: autos kasutatava laste turvavarustuse kasutamine Eestis. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli veebiajakiri Tervist!, 6, 15 - 17.

Pabo,E., Strelovskaja, V., Ploomipuu, I., Kuuspalu, K. (2014). 0 Kuni 0+ grupi turvavarustuse kasutamine Eestis. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VIII. Tartu: Paar OÜ.


Meediakajastused:

Ema leidis koolilõputeema lapsele turvahälli valides. Tartu Postimees 05.10.2015.(Aime Jõgi)


Lõputööd:

Pabo, E., Strelovskaja, V. (2014). 0 Kuni 0+ grupi turvavarustuse kasutamine Eestis.

Sangla, K. (2015). Lapsevanemate teadlikkus I grupi laste turvatoolide kasutamisest autos.


Teaduse populariseerimine:

Pabo, E., Strelovskaja, V. koostöös Maanteeametiga osalemine turvavarustuse teemalistel üritustel lasteaedades kevadel 2014

Vastutav uurija: Mare Remm

Õppejõud: Aivar Orav

Üliõpilased: Kätlin Jädal, Kaia Otsmaa, Terje Lokk, Svetlana Kitajeva, Heleen Karjane, Mari-Liis Linno, Kristjan Orrin, Jürgen Mikk ja Agnes Vaino.

Koostööpartner: Eesti Laborimeditsiini Ühing (Ida-Tallinna Keskhaigla Labor ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla Labor)


Suulised ettekanded:

Orav, A. (2017). Glükomeetrid ja nende kvaliteedi tagamine.Eesti Bioanalüütikute Ühingu konverents Tartus, 11.11.2017

Orav, A. (2016). Glükoosi määramine patsiendi lähiuuringutel – kas ikka nii lihtne? Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teaduskonverents ”Terves kehas terve teadmine”, 24.11.2016

Remm, M., Orav, A. (2014). Patsiendi lähiuuringud tervishoius. Teaduskonverents Terves kehas terve teadmine. Tartu Tervishoiu Kõrgkool. 21.11.2014.

Otsmaa, K. (2014). POCT kasutamise ülevaade Eesti perearsti praksistes. Eesti Bioanalüütikute Ühingu üldkoosolek 08.02.2014, Tartus
Orav,A. (2013). Mida peaks teadma POCT uuringutest. Ettekanne esmatasandi arstide koolitusel. Tartus 23. 11. 2013

Kütt, M. (2012).POCT laborivälises ambulatoorses praktikas. Eesti Laborimeditsiini Ühingu Suvekool Olustveres 30.08. – 01.09.2012


Posterettekanded:

Remm, M., Orav, A., Mee, P. (2015). Point-of-care testing (POCT) in Estonian. Konverentsil EPBS conference Point of Care Testing. Patient is the Point. October 8, 2015. Horvaatia.

Karjane, H. (2015). Do newer generation self-testing blood glucose systems qualify for diagnosing

diabetes? EPBS aastakoosolekul 9.-10.10. 2015, üliõpilaspostrite konkurss. Horvaatia.

Remm, M., Orav, A., Jädal, K., Otsmaa. K (2014). Point-of Care testing (POCT) in Estonian family medicine centres. Baltimaade Laborimeditsiini Kongressil. Riia, Läti.


Publikatsioonid:

Orav, A., Remm, M. (2017). Glükomeetrite täpsus – kas ikka piisav igas kliinilises olukorras kasutamiseks? Uurimistööde artiklid ja konverentside teesid XI. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kogumik. Tartu: Paar OÜ, 8-14.

Orav,A., Remm, M. (2014) Patsiendi lähiuuringud – kas laboratoorse diagnostika tulevik? Tartu Tervishoiu Kõrgkooli veebiajakiri Tervist! Nov 2014

Remm, M., Jädal, K., Otsamaa, K., Orav, A. (2013). Patsiendi lähiuuringud Eesti perearstide tööpraktikas. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VII. Tartu: Paar OÜ, 55-66.


Lõputööd:

Orrin, K (2017). Professionaalsed ja patsientide enesekontrolli glükomeetrid võrdluses laboratoorse referentsmeetodiga.

Karjane, H. (2016). Glükomeetri ning analüsaatori glükoosi mõõtetulemuse erinevused ja seda mõjutavad tegurid.

Kitajeva, S. (2014). Patsiendi lähiuuringud ja nende kvaliteedi tagamine Põhja-Eesti regionaalhaiglas.

Jädal, K. (2013). Point-of-care uuringute kvaliteedi tagamine Eesti perearstipraksistes

Otsmaa, K. (2013). Point-of-care (POC) uuringud perearstipraksises ja uuringutele rakendatav kvaliteedikontroll.

Vastutav uurija: Anna-Liisa Tamm (Parm)

Õppejõud: Reet Linkberg, Ivi Vaher, Arved Vain (Tartu Ülikool)

Üliõpilased: Mari-Liis Luukas, Maaria Pielberg, Laura Laanesaar, Eva Nigulas, Kärt Satsi, Karoliina Pertel.

Koostööpartnerid: Tartu Ülikool, AS Keila Taastusravikeskus, Empatrax OÜ (Karin Juhe 2011-2013), Gadox AS (Annika Kasak 2011-2013), The Health Clinic alates 2015 (Mihkel Adamson).


Suulised ettekanded:

Nigulas, E. (2016). Survetundlike komponentidega retuusid. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teaduskonverents ”Terves kehas terve teadmine”, 24.11.2016.


Publikatsioonid:

Nigulas, E. Laanesaar, L., Vain, A., Tamm, A-L., Linkberg, R. (2015). Survetundlike elastsukomponentidega retuuside kasutusvõimaluse selgitamine mehaanoteraapias eelkooliealiste laste genu valgum asendi korrigeerimisel. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimisööde kogumik IX. Tartu: Paar OÜ, 49-66,.

Tamm, A.-L., Linkberg, R. (2015). Raviretuusid korrigeerivad laste jalgu. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli veebiajakiri Tervist!, 9: 15.


Lõputööd:

Satsi, K., Pertel, K. (2017). Mehaanoteraapilise mõjutuse jälgimise uuring surveandurite signaali põhiselt.

Laanesaar, L., Nigulas, E. (2015). Survetundlike elastsukomponentidega retuuside kasutusvõimaluse selgitamine mehaanoteraapias eelkooliealiste laste genu valgum asendi korrigeerimisel.

Luukas, M-L. (2013). Toestavate retuuside kandmise mõju 5-7 aastaste laste alajäsemete genu valgum asendile.

Pielberg, M. (2013). Spetsiifiliselt jaotatud surve- ja elastsuskomponentidega retuuside kandmise mõju lihastele genu valgum asendi korrigeerimisel 5-7- aastastel lastel.


Tunnustus:

Laanesaar, L., Nigulas, E. lõputöö „Survetundlike elastsukomponentidega retuuside kasutusvõimaluse selgitamine mehaanoteraapias eelkooliealiste laste genu valgum asendi korrigeerimisel“ pälvis 19.septembril 2015.a European Network of Physiotherapy in Higher Education aastakonverentsil Belgias teise koha.


Lõputöö lühitutvustus:



Meediakajastused:

Merisalu, M. (2016). Raviretuusidega saab x-jalgsusest jagu mängides”. Universitas Tartuensis, 6 (Tartu ülikooli ajakiri)

https://www.pilguheit.ee/article/76300136/raviretu...

http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=apteadus2016... (Ajalehe Äripäev lisaleht, 5.10.2016)

Raviretuusid said katsetest läbi. ”Postimees”, 24.09.2015 (Aime Jõgi)

Raviretuusid aitavad iksjalgseid lapsi”. ”Pärnu Linnaleht”, 4.12.2015

Raviretuusid teevad jalad sirgeks. ”Postimees” , 13.11.2013 (Aime Jõgi)


Patentne leiutis (2014): Mehhanoteraapiline seade ja mõõtmise meetod. Omanik: Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Ülikool; Autorid: Arved Vain, Reet Linkberg, Ivi Vaher, Anna-Liisa Tamm; Prioriteedinumber: 1403692.5;

Vastutav uurija: Ülle Parm

Üliõpilased: Karmen Kõlamets, Elisa Kender

Koostööpartnerid: Terviseamet, TÜ mikrobioloogia osakond, TÜ Kliinikumi sünnitusosakond, OÜ Anu Vasara perearstikeskus


Posterettekanded:

Kõlamets, K. (2017). Educational movie ROUTINE VACCINATION IN ESTONIA, segment on epidemiology of infectious diseases. Rahvusvaheline üliõpilaskonverentsi "Tervis meie kätes". Tartu Tervishoiu Kõrgkool, 23.11.2017.

Tunnustus: Rahvusvahelise üliõpilaskonverentsi konkursi III koht.


Lõputööd:

Kõlamets, K. (2017). Õppefilmi "Plaaniline vaktsineerimine Eestis" nakkushaiguste epidemioloogia osa.

Vastutav uurija: Mare Remm

Õppejõud: Evi Aotäht, Mai Treial, Anneli-Raave Sepp, Aivar Orav, Eerik Jõgi, Marika Külm, Triin Aasmäe

Üliõpilased: Kaire Moorlat, Anneli Karus, Egle Lepla, Eleri Priks, Erik Selge, Olga Pilitsina, Hannaliis Leping, Tanita Tähe ja Anni Tammela, Anni-Helene-Elisabeth Asso, Eret Luik, Hanna Sepp, Kätlin Karlson, Reimo Lehtmets, Olga Mamošina, Elis Oja, Carina Platonova, Marina Stepanenkova, Kristina Pärnaste

Koostööpartner: SA TÜK Patoloogiateenistus (Merje Jakobson)


Suulised ettekanded:

Sepp, H. (2017). Uriini mikrobioloogilise proovi võtmise juhendi koostamine. Eesti Bioanalüütikute Ühingu konverents Tartus, 11.11.2017

Raave-Sepp, A., Leple, E., Priks, E. Bioanalüütikute õppelaborite metoodilised juhendid. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teaduskonverentsil „Terves kehas terve teadmine“ töötoas: „Bioanalüütiku ülehomne päev“. 21.11.2014.


Publikatsioonid:

Pilitsina, O., Tamm, H., Remm, M. (2016). Emakakaela patoloogiliste muutuste diagnostika. Elektrooniline käsiraamat.


Lõputööd:

Oja, E. (2017). Neerukoe histoloogilise värvingu juhendi koostamine Tartu Tervishoiu Kõrgkooli patoloogia laboris kasutamiseks

Mamošina, O. (2017). Maksa histoloogilise värvingu metoodilise juhendi koostamine Tartu Tervishoiu Kõrgkooli patoloogia laboris kasutamise.

Lehtmets, R. (2017). Inimese verst DNA eraldamise metoodiline juhend Tartu Tervishoiu Kõrgkooli molekulaardiagnostika õppelaboris kasutamiseks.

Karlson, K. (2017). Faktor V Leideni mutatsiooni PCR-RFLP diagnostika metoodilise juhendi koostamine Tartu Tervishoiu Kõrgkooli geneetika- ja molekulaardiagnostika õppelaboris kasutamiseks

Sepp, H. (2017). Uriini mikrobioloogilise analüüsi juhend Tartu Tervishoiu Kõrgkooli mikrobioloogia laboris kasutamiseks.

Luik, E. (2017). Elastsete kiudude värvingu juhend Tartu Tervishoiu Kõrgkooli praktikumides kasutamiseks

Asso, A.H.E. (2017). Õppefilmi "ABO/RH(D) veregruppide määramine BIO-RAD geeltehnikal" sobivuse hindamine.

Selge E. (2016). Juhend erütrotsüütide settekiiruse määramiseks kapilaarverest Tartu Tervishoiu Kõrgkooli hematoloogia praktikumides kasutamiseks

Leping, H. (2016). Van Giesoni värvinhu meetodi juhend

Tammela, A., Tähe, T. (2016). Õppefilm ja pildikogu uriini sadema mikroskopeerimise õppimiseks.

Karus, A. (2015). Metoodiliste juhendite koostamine - ABO ja RH(D) määramiseks ning erütrotsütaarsete antikehade sõeluuringuks

Lepla, E., Priks, E. (2015). Uriinianalüüsi õppefilmid.

Pilitsina, O. (2015). Emakakaela patoloogiliste muutuste diagnostika õppematerjal.

Vastutav uurija: Ave Kutman

Õppejõud: Inga Ploomipuu, Triin Veber, Marika Külm

Üliõpilased: Arina Kozatšuk, Keili Horn, Kelly Kald, Janne Nurme

Koostööpartner: International Federation of Environmental Health


Lõputööd:

Kozatšuk, A. (2015). Tervisekaitsesüsteem Euroopas kaheksa riigi näitel.

Horn, K. (2016). Tervisekaitsesüsteem Eesti, Soome, Saksamaa ja Portugali näitel.

Kald, K. (2016). Tervisekaitsesüsteemid Euroopas Eesti, Leedu, Horvaatia ja Iirimaa näitel.

Nurme, J. (2016). Tervisekaitsesüsteem Eesti, Läti, Sloveenia ja Prantsuse riikides.

Vastutav uurija: Siiri Põllumaa

Üliõpilased: Kadri Niin, Triinu Trossmann

Koostööpartner: Eesti Ämmaemandate Ühing


Suulised ettekanded:

Põllumaa, S. (2017). The attitudes, experiences and practices concerning normal childbirth among Estonian delivery ward midwives. ICM 31st Triennial Congress, Toronto, Canada, 22.06.17

Põllumaa, S., Niin, K., Trossmann, T. (2017). Eesti haiglate sünnitusosakondade ämmaemandate hoiakud ja kogemused seoses normaalse sünnitusega. Eesti Ämmaemandate Ühingu juubelikonverents "Ämmaemandate iidne tarkus ja nüüdsed teadmised", 05.05.17.

Niin, K., Trossmann, T., Põllumaa, S. (2016). Eesti haiglate sünnitusosakondade ämmaemandate hoiakud ja kogemused seoses normaalse sünnitusega. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teaduskonverents “Terves kehas terve teadmine”, 24.1.2016.


Posterettekanne:

Põllumaa, S., Niin, K., Trossmann, T. (2016). The attitudes, experiences and practices concerning normal childbirth among Estonian delivery ward midwives. European Midwives Association V hariduskonverents, London, 02.12.2016


Publikatsioonid:

Põllumaa, S., Niin, K., Trossmann, T. (2017). Eesti haiglate sünnitusosakondade ämmaemandate hoiakud ja kogemused seoses normaalse sünnitusega. Uurimistööde artiklid ja konverentside teesid XI. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kogumik. Tartu: Paar OÜ, 30-48.


Lõputöö:

Niin, K., Trossmann, T. (2017). Eesti haiglate sünnitusosakondade ämmaemandate hoiakud ja kogemused seoses normaalse sünnitusega.

Tunnustus: II preemia 2017. a üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil

Vastutav uurija: Valeria Challen

Õppejõud: Tiina Kukkes, Zinaida Läänelaid

Koostööpartnerid: Oulu University of Applied Sciences (Anja Henner), Helsinki Metropolia University of Applied Sciences (Eija Metsälä), University of Applied Sciences and Arts Western Switzerland (Jose Pires Jorge), University of Applied Sciences and Arts Western Switzerland (Nicole Richli Meystre), Instituto Politecnico de Lisboa (Claudia Są dos Reis)


Suulised ettekanded:

Kukkes, T. (2016). Milles seisneb professionaalsus radioloogiatehniku töös? Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teaduskonverents “Terves kehas terve teadmine”, 24.11.2016.

Kukkes, T. (2016). Radioloogiatehniku õppekava üliõpilaste arusaamad professionaalsusest. Eesti Radioloogiatehnikute Ühingu seminar, 17.09.2016.

Kukkes, T. (2016). First year radiography students’ perceptions of professionalism. European Congress of Radiology 2.-6.03.2016.

Challen, V. Perceptions of professionalism among qualified radiographers and radiography students. Baltic Radiology Congress, Pärnu, 10.-11.10.2014


Publikatsioonid:

Kukkes, T., Sa dos Reis, C., Metsala, E., Meystre, N.,R., Pires Jorge, J.A., Henner, A. (2017). Radioloogiatehnikute arusaamad kutsepraktika ja koolituse kohta mammograafia valdkonnas. Uurimistööde artiklid ja konverentside teesid XI. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kogumik, Tartu: Paar OÜ, 49-58.

Challen, V., Lääelaid, Z., Kukkes, T. (2016). A qualitative study of perceptions of professionalism amongst radiography students. Radiography, XXX, pp 1-7.

Vastutav uurija: Mare Remm

Õppejõud: Aivar Orav

Koostööpartner: Eesti Bioanalüütikute Ühing (Pille Mee)


Suuline ettekanne:

Remm, M. (2015). Bioanalüütikute eriala perspektiivid Eestis. Eesti Bioanalüütikute Ühingu aastakonverents.


Posterettekanded:

Remm, M., Mee, P., Orav, A. (2014) Vision for Biomedical Scientists in Estonia (2014).

Conference of European Association for Professions in Biomedical Science, Dublin, Iirimaa, 15.10.2014

Vastutav uurija: Eerik Jõgi

Üliõpilased: Maarja Ader, Kaitel Kruus, Kristiina Sõsa


Publikatsioonid:

Ader, M., Jõgi, E. (2014). Puukide asustustihedus, Borrelia burgdorferi sensu lato kandvus ja erinevate genotüüpide esindatus Pärnu – ja Valgamaa puukide seas. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VIII. Tartu: Paar OÜ, 9-23


Posterettekanded:

Jõgi, E. (2016). Borrelia burgdorferi sensu lato kandvus ja erinevate genotüüpide esindatus Eesti maakondade puukide hulgas. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teaduskonverents “Terves kehas terve teadmine”, 24.11.2016.

Ader, M., Jõgi, E. (2014).Ticks density, prevalence of B. burgdorferi sensu lato and different genotypes in ticks collected from Pärnu- and Valga county in Estonia. EPBS konverents, Dublin.


Tunnustus:

EPBS 2014. aasta üliõpilasfoorumi posterettekannete konkursil Martin Nicholsoni autasu III koht.


Lõputöö:

Sõsa, K. (2017). Borrelia burgdorferi sensu lato genotüübiline jaotumus ja kandlus puukide seas Tartu- ja Võrumaal.

Kruus, K. (2016). Borrelia Burgdorferi sensu lato kanduvus ja erinevate genotüüpide esindatus Saaremaa ning Läänemaa puukide hulgas.

Ader, M. (2014). Puukide asustustihedus, Borrelia burgdorferi sensu lato kandvus ja erinevate genotüüpide esindatus Pärnu- ja Valgamaa puukide seas.

Vastutav uurija: Kalle Kepler

Õppejõud: Janelle Märs

Üliõpilased: Natalia Barausova, Anton Bukatš, Viktor Dedovets, Olga Dmitrieva, Marleen Eelma, Kristi Kais, Rasmus Kariis, Stella Kibena, Lidia Kolessova, Artjom Kotelevski, Vilorika Laursoo, Tiina Lilium, Jekaterina Mihhailova, Kai Mölder, Maria Mürk, Marek Naal, Siim Nael, Kuldar Rahuelu, Eneli Tisler, Merle Torim, Inge-Liis Verst, Natalja Vertjajeva

Suulised ettekanded:

Kepler, K. (2016). Patsiendi kiirgusdoosi optimeerimiseks vajalike andmete kogumine ja võrdlev analüüs radiograafias. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teaduskonverents “Terves kehas terve teadmine”, 24.11.2016.

Kepler, K., Märs, J.“ Preliminary results of the implementation of the patient radiation dosimetry guidelines in Estonia“, Balti Radioloogia Kongressil. Pärnus. 10.-11. 10.2014 http://www.balticradiology.com


Publikatsioonid:

Kepler, K., Märs, J. (2016). Patsiendi kiirgusdoosi optimeerimiseks vajalike andmete kogumine ja võrdlev analüüs tavaradiograafias. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde kogumik X. Tartu:Paar OÜ, 9-20.


Lõputööd:

Bukatš, A., Kais, K. (2016). Vasakpoolse rinnanäärme hingamisega sünkroniseeritud kiiritusravi

Barausova, N., Dmitrieva, O. (2016). Erakorraline patsient radioloogia osakonnas

Nael, S., Eelma, M. (2016). Radioloogiatehniku roll müokardiidi uurimisel magnetresonantstomograafias

Kariis, R. (2016). Tšornobõli tuumakatastroofi tervisemõjud puhastusmeeskonnale.

Kibena, S., Verst, I.L. (2016). Radiograafia üliõpilaste kogemused kliinilisel õppepraktikal.

Kolessova, L., Laursoo, V. (2016). Artefaktid peauuringu läbiviimisel magnetresonantstomograafias.

Naal, M., Kotelevski, A. (2016). Ärevushäiretega patsiendid radioloogilistel uuringutel.

Lilium, T., Vertjajeva, N. (2016). Kiirguskaitse hambaravis.

Šljaiteris, A., Mihhailova, J. (2016). Kaitsepõllede kiirgusvarjestusomaduste uurimine röntgenkiirguse erinevatel energiatel.

Tisler, E., Mölder, K. (2016). Radioloogiatehniku suhtlemine patsiendiga ja seda mõjutavad tegurid.

Rahuelu, K., Bleier, R. (2016). Alternatiivsed ravimeetodid varajase rinnavähi kiiritusravis.

Ploom, G., Torim, M. (2016). apse psühholoogiline toetamine kiiritusravis.

Vastutav uurija: Ülle Parm

Õppejõud: Anna-Liisa Tamm (Parm), Aivar Orav

Üliõpilased: Triin Matvejev, Sandra Sokman, Petramarion Vesterinen, Sigrit Ülper, Kata Pedamäe, Nele Šott, Kadri Jakoobi, Liina Lattik, Merit Müller, Piret Mihkelson, Eleinika Jallajas, Anni Sepp.

Koostööpartnerid: Tartu Ülikooli Kehakultuuriteaduskond prof Jaak Jürimäe, Jarek Mäestu, Evelin Lätt


Suulised ettekanded:

Parm, Ü., Tamm, A-L. (2014). Taimetoitluse mõju luutihedusele ja kohvi tarbimisele. Teaduskonverentsil „Terves kehas terve teadmine“. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tartu, 21.11.2014.


Posterettekanded:
Parm, Ü., Jakoobi, K., Jürimäe, J., Lätt, E., Orav, A. Tamm, A.-L. (2016). Physical Activity And Bone Mineral Density. The International Congress on Physical Activity and Public Health. Bangkok, Tai, 16.-19.11.2016.

Tamm, A.-L., Šott, N., Jürimäe, J., Lätt, E., Orav, A., Parm, Ü. (2015). The impact of coffee consumption to body mass index and body composition. International Conference on human Nutrition and Food Sciences. Roma, Italy, 17.-18.09.2015.

Parm, Ü., Pedamäe, K., Jürimäe, J., Lätt, E., Orav, A., Tamm, A.-L. (2015). The reasons for vegetarianism in Estonia and its effects to body composition. International Conference on Human Nutrition and Food Sciences. Roma, Italy, 17.-18.09.2015.

Tamm, A-L., Orav, A., Jürimäe, J., Lätt, E., Ülper, S., Parm, Ü. (2014). Coffee consumption is not an important risk factor for low femoral neck bone mineral density. III World Congress of Public Health Nutrition. Gran Canaria, Spain. 9.-12.11.2014.


Publikatsioonid:

Mihkelson, P., Orav, A., Tamm, Parm, Ü., A.-L. (2016). Taimetoidu ja kehakoostise mõju metaboolse sündroomiga seonduvatele vereparameetritele naistel. Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik X. Tartu: Paar OÜ, 48-60.

Parm, Ü., Jürimäe, J., Orav, A., Lätt, E., Sokmann, S., Pedamäe, K., Mihkelson, P., Tamm, A-L. (2015). Influence of vegetarian diet to the factors associated with metabolic syndrome. Journal of Advanced Nutrition and Human Metabolism, 1(1): 1-8.

Lattik, L., Parm, Ü., Tamm, A-L. (2015). Kohvi tarbimine ja selle seos vanuse, krooniliste haiguste esinemise ning kehalise aktiivsusega. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik IX. Tartu: Paar OÜ, 30-48.

Orav, A., Müller, M. (2015). Apoproteiinide A1 ja B seos LDL-, HDL- ja üldkolesterooliga. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik IX. Tartu: Paar OÜ, 67-76.

Parm, A-L., Orav, A., Jürimäe, J., Lätt, E., Ülper, S., Parm, Ü. (2014). Coffee consumption is not an important risk factor for low femoral neck bone mineral density. International Journal of Community Nutrition. Vol 0, (Supplement): 102.

Ülper, S., Parm, Ü., Tamm, A.-L. (2014). Kohvi tarbimise mõju luutihedusele. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VIII. Tartu: Paar OÜ, 138-151.

Šott, N., Parm, Ü., Tamm, A.-L. (2014). Kohvi tarbimise mõju kehamassiindeksile, rasvaprotsendile, rasvavabale ja rasvamassile sealhulgas krooniliste haiguste esinemisel. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VIII. Tartu: Paar OÜ, 151-165.

Pedamäe, K., Tamm, A.-L., Parm, Ü. (2014). Taimetoidu mõju kehamassiindeksile, keha rasvaprotsendile, rasva- ja rasvavabale massile. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VIII. Tartu: Paar OÜ, 166-183.

Sokmann, S., Parm, Ü., Orav, A. (2014). Taimetoitluse ja kohvi tarbimise mõju metaboolse sündroomi tekkele. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VIII. Tartu: Paar OÜ, 184-200.

Matvejev, T., Parm, Ü., Orav, A. (2014). Rauapuudusaneemia ja megaloblastilise aneemia esinemine taimetoitlastel. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VIII. Tartu: Paar OÜ, 201-215.


Meediakajastused:

Parm, Ü., Tamm, A.-L. (2016). Eesti taimetoitlased ei ela tervislikumalt kui lihasööjad. Postimees, 20.10.2016.

Uuring viitab luude kehvale olukorrale. Tartu Postimees. 28.03.2013. (Marju Himma)

Taimetoitlaste luud on ohtlikus seisus. Postimees. 3.12.2014. (Triin Ärm)

Trennitegija võib muretult kohvi juua. Postimees. 3.12.2014 (Triin Ärm).


Lõputööd:

Mihkelson, P. (2016). Taimetoidu ja kehakoostise mõju metaboolse sündroomiga seonduvatele vereparameetritele naistel.

Jallajas, E. (2015). Taimetoitlaste tervisekäitumine

Sepp, A. (2015). Seerumi raua ja rauasidumisvõime meetodi verifitseerimine analüsaatoril BS-120

Müller, M. (2015). Apoproteiinide A1 ning B seos LDL-, HDL- ja üldkolesterooliga

Lattik, L. (2015). Kohvi tarbimine ja selle seos vanuse, krooniliste haiguste esinemise ning kehalise aktiivsusega

Jakoobi, K. (2015). Kehalise aktiivsuse ja adipotsütokiinide seos luutihedusega
Matvejev, T. (2014). Rauapuudusaneemia ja megaloblastilise aneemia esinemine taimetoitlastel.

Sokman, S. (2014). Taimetoitluse ja kohvi tarbimise mõju metaboolse sündroomi tekkele.

Vesterinen, P. (2014). Taimetoitluse mõju luutihedusele.

Ülper, S. (2014). Kohvitarbimine ja luutihedus.

Pedamäe, K. (2014). Taimetoidu mõju kehamassiindeksile, keha rasvaprotsendile, rasvamassile ja rasvavabale massile.

Šott, N. (2014). Kohvi tarbimise mõju kehamassiindeksile, rasvaprotsendile, rasvavabale ja rasvamassile sealhulgas krooniliste haiguste esinemisel.

Vastutav uurija: Reet Urban

Üliõpilased: Liis Arbeiter, Elina Müürsepp


Suulised ettekanded:

Urban, R. (2016). Hoolivus kui professionaalsuse alus tervishoius. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teaduskonverents “Terves kehas terve teadmine”, 24.11.2016.

Urban, R. (2016). Caring as a professional value and the core element of nursing education. Klaipeda State University of Applied Science, International conference „Education, research and innovation“. 26.04.2016.

Urban, R. (2014). Caring as a foundational value for nursing. Turku University of Applied Sciences International Week. 31.03-4.04.2014


Publikatsioonid:

Valkonen, L.; Müürsepp, E.; Urban, R. (2014). Tartu Tervishoiu Kõrgkooli neljanda kursuse õe õppekava üliõpilaste arusaam hoolivusest õenduses ja hoolivuse kujunemisest. Eesti Õde, 3: 5 - 6.

Arbeiter, L.; Müürsepp, E.; Urban, R. (2014). Hoolivusest viimase kursuse õendusüliõpilaste pilgu läbi . Tartu Tervishoiu Kõrgkooli veebiajakiri "Tervist!", 2, 32 - 32.


Lõputöö:
Arbeiter, L., Müürsepp, E. (2014). Tartu Tervishoiu Kõrgkooli neljanda kursuse õe õppekava üliõpilaste arusaam hoolivusest õenduses ja hoolivuse kujunemisest.

Vastutav uurija: Mare Remm

Üliõpilased: Helin Sinimets, Maia Kukner, Merlin Matvere, Pirgit Rattasepp, Getter Annuk, Marta Korts-Laur


Suulised ettekanded:

Remm, M. (2016). Enterobiaasi esinemine lasteaialastel. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teaduskonverents “Terves kehas terve teadmine”, 24.11.2016

Kukner, M., Matvere, M. Enterobiaasi esinemine Tartu linna lasteaedades. EBÜ aastakoosolek 2014, Tartus, 08.02.2014

Remm, M. Enterobiaasi esinemine Viljandimaa lasteaedades. EBÜ aastakoosolek 2014, Tartus, 08.02.2014

Sinimets, H. Enterobiaasi esinemine Jõgevamaa lasteaedades EBÜ aastakoosolek 2013, Tallinn, 26.01.2013


Posterettekanne:

Remm, M., Sinimets, H., Rattasepp, P., Kukner, M., Matvere, M., Annuk, G. (2016). Research of Enterobiasis among children in four Estonian Counties. 12–14.05.2016, Tartu, Baltimaade Laborimeditsiini Kongress.


Publikatsioonid:

Remm, M., Sinimets, H., Rattasepp, P., Kukner, M., Matvere, M., Annuk, G., Laur-Korts, M. (2016). Enterobiaasi esinemine lasteaialaste seas 2012–2016 uuringu põhjal. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde kogumik X. Tartu:Paar OÜ, 21-32.

Remm, M. (2015). Tüütu nakkus, millest on raske vabaneda. Raplamaa Sõnumid. 29. Juuli 2015

Remm, M., Remm, K. Studies on enterobiasis, toxoplasmosis and toxocariasis in Estonia. (2014). In Geography and Health. A Nordic Outlook. Edited by Schærström, A., Jørgensen, S., Kistemann, T., Sivertun, Å., 182-195

Remm, M., Sinimets, H. (2013). Enterobiaasi esinemine Jõgevamaa lasteaedades ja vanemate teadlikkus enterobiaasist. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VIII. Tartu: Paar OÜ.

Remm, M. (2013). Bionalüütikute parasitoloogiaalased uuringud. Tervist! nr 1. nov. 2013


Meediakajastused:

Remm, M. Tüütu nakkus, millest on raske vabaneda. Raplamaa Sõnumid. 29.07.2015

Remm, M. (2014).Naaskelsabad ei ole kuhugi kadunud. Sakala 13.02.2014

Naaskelsabad on lasteaedadele suur nuhtlus. Meditsiini Uudised 13.02.14

Remm, M. (2013). Naaskelsabad – lasteaialaste tavalised parasiidid. Vooremaa.06.08.13


Lõputööd:

Laur-Korts, M. (2017). Enterobiaasi uuring Lääne-Harjumaa lasteaialastel

Rattasepp, P. (2014). Naaskelsabade uuring Viljandimaa lasteaedades.

Kukner, M., Matvere, M. (2014) Naaskelsabade esinemine Tartu ja Tartumaa lasteaedades. Sinimets, H. (2012). Enterobiaasi esinemine Jõgevamaa lasteaedades ja vanemate teadlikkus enterobiaasist.

Vastutav uurija: Ülle Parm

Õppejõud: Anna-Liisa Tamm (Parm), Aivar Orav

Üliõpilased: Kairit Linnaste, Kristiina Kärk, Kerli Rõžikov, Riina Intsar, Olga Mandela

Koostööpartnerid: Tartu Ülikooli Kehakultuuriteaduskond prof Jaak Jürimäe, Jarek Mäestu, Evelin Lätt


Suulised ettekanded:

Intsar, R. (2017). Physical activity and body composition. Rahvusvaheline üliõpilaskonverents "Tervis meie kätes" 23.11.2017.

Parm, Ü., Tamm, A-L. (2012). The health behavior of two generations in Estonia. 4th International Interdisciplinary Scientific Conference: SOCIETY, HEALTH, WELFARE. Riga, Latvia. 22-23.11.2012.


Posterettekanded:

Parm Ü, Parm A-L. Health behavior of two generations in Estonia. Population Health Congress 2012. 9-12 September 2012. Adelaide, Australia.


Publikatsioonid:

Parm, Ü., Parm, A-L., Kärk, K. (2014). Eestlaste kahe põlvkonna vaba aja füüsiline aktiivsus, seda mõjutavad tegurid ja seos krooniliste haigustega. Eesti Arst 4: 199-206

Parm, Ü., Tamm, A.-L., Linnaste, K., Jalak, R. (2014). Eestlaste üldised saunas käimise harjumused sh krooniliste haiguste esinemise korral. Liikumine ja Sport, 9: 16-25.

Linnaste, K., Parm, A.-L., Parm, Ü. (2013). Saunas käimise harjumus ja seos tervisega kahe põlvkonna näitel. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VII. Tartu: Paar OÜ, 22-46.


Meediakajastused:

Eestlased joovad saunas ohtlikult vähe vedelikku - kõrgkooli lõpetanud Kairit Linnaste lõputööst. Eesti Päevaleht LP. 03.08.13. (Merle Must);


Lõputööd:

Mandela, O. (2016). Üliõpilaste ja nende vanemate söömisega seotud tavad.

Rõžikov, K. (2016). Üliõpilaste ja nende vanemate alkoholi tarbimine.

Intsar, R. (2015). Kehalise aktiivsuse mõju keha koostisele

Kärk, K. (2014). Kahe põlvkonna kehaline aktiivsus – seda mõjutavad tegurid seoses krooniliste haiguste esinemisega.

Linnaste, K. (2013). Saunas käimise harjumus ja seos tervisega kahe põlvkonna näitel.

Vastutav uurija: Marge Mahla

Üliõpilased: Janne Toomel, Kadri Otsalt, Marin Paes, Mari-Ann Umalas

Koostööpartner: Eesti Ämmaemandate Ühing


Suulised ettekanded:

Mahla, M. (2014). Eesti perekoolides osalevate perede ootused ja nende täitumine seoses pakutava ettevalmistusega sünnituseks ja sünnitusjärgseks perioodiks. Eesti Perinatoloogia Konverents. Pärnu. 24.-25.10.2014.a.

Toomel, J., Mahla, M, Otsalt, K. (2014). Imetamisnõustamissüsteemi arendamine (veebinõustamine, nõustamine statsionaaris ja ambulatoorses vastuvõtus, emade vestlusringid) Eesti Perinatoloogia Konverents. Pärnu. 24.-25.10.2014.a.

Mahla , M. (2014). Perekoolides osalejate tagasiside. Eesti Perinatoloogia Konverents. Pärnu. 24.-25.10.2014.a.


Publikatsioonid:

Kukk, K., Larven, T., Mahla, M. (2015). Isade kaasatus rasedusaegsesse hooldusesse . Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik IX. Tartu: Paar OÜ.

Otsalt, K., Toomel, J., Mahla, M. (2015). Perekoolis osalejate ja lektorite nägemus sünnituseks ettevalmistusest. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik IX. Tartu: Paar OÜ.

Lõputööd:

Toomel, J., Otsalt, K. ( 2014). Perekoolides osalevate noorte perede ootused ja nende täitumine seoses pakutava ettevalmistusega sünnituseks ja sünnitusjärgseks perioodiks.

Paes, M., Umalas, M. (2015). Perekoolide lektorite hinnangud oma valmisolekule rasedate ja nende tugiisikute ettevalmistuse läbiviimiseks.

Vastutav uurija: Ireen Bruus

Õppejõud: Merilin Kiis, Liina Animägi, Agnes Männik (2013)
Üliõpilased: Jelena Borodina, Kairi Keidong


Suuline ettekanne:

Bruus, I. (2016). Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe põhiõppe õppekava II ja IV kursuse üliõpilaste farmakoloogilised teadmised. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teaduskonverents “Terves kehas terve teadmine”, 24.11.2016.

Bruus, I. (2015). The drug-related knowledge and skills of II year nursing students in Tartu Health Care College”, Nordic conference for Nurse educators – Mo I Rana 12-14th of October.http://www.uin.no/no/aktuelt/kalender/Sider/The-third-Nordic-Forum-for-Nurse-Educators.aspx


Publikatsioonid:

Bruus, I., Uppin, K. (2014). Ravimitega seotud vigade tekkimist mõjutavad õdede töökeskkonna tegurid. Eesti Õde, 3: 17-19. Bruus, I; Animägi, L; Keidong, K; Borodina, J. (2014). Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe põhiõppe õppekava II kursuse üliõpilaste ravimite alased teadmised ja oskused. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VIII. Tartu: Paar OÜ, 24-45.


Lõputöö:

Keidong,K., Borodina. J. (2014). Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe põhiõppe õppekava II kursuse üliõpilaste ravimite alased teadmised ja oskused.

Vastutav uurija: Evi Aotäht

Õppejõud: Helen Udras, Mai Treial

Üliõpilased: Kaia Kolk, Lilian Kokk


Suuline ettekanne:

Udras, H. (2016). Tartumaa avalike supluskohtade veest isoleeritud enterokokkide antibiootikumiresistentsus. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teaduskonverents “Terves kehas terve teadmine”, 24.11.2016.


Publikatsioon:

Kokk, L., Aotäht, E., Treial, M. (2015). Tartumaa avalike supluskohtade veest isoleeritud enterokokkide antibiootikumresistentsus. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik IX. Tartu: Paar OÜ.

Kolk, K., Udras, H., Aotäht, E. (2013). Tartumaa avalike supluskohtade veest isoleeritud enterokokkide antibiootikumresistentsus. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VIII. Tartu: Paar OÜ.


Lõputöö:

Kokk, L. (2015). Tartumaa avalike supluskohtade veest isoleeritud enterokokkide antibiootikumresistentsus.

Kolk, K, (2013). Tartumaa avalike supluskohtade veest isoleeritud enterokokkide antibiootikumresistentsus.

Vastutav uurija: Reet Urban

Õppejõud: Tiina Kukkes, Liina Animägi


Suulised ettekanded:

Kukkes, T. (2014). Academic learning environment and student approach to learning. 18th ISRRT World Congress, 12.-15.06.2014, Helsinki.

Urban, R. (2012). Academic learning environment and student’s approach to learning. FINE with the RCN International Conference 2012 Nurse Education – developing the art and facing the challenges. 3.-5.10.2012, Cardiff.


Publikatsioonid:

Urban, R. (2016). Akadeemiline õpikeskkond kui üliõpilase õpihoiaku kujundaja. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik X. Tartu: Paar OÜ, 89-99.

Vastutav uurija: Reet Urban

Õppejõud: Eve-Merike Sooväli, Kersti Viitkar


Suulised ettekanded:

Urban, R.; Sooväli, E.-M.; Viitkar, K. (2014). Supervising a student - what does it mean for the teacher? . 10th European Federation of Nurse Educators' International Conference "Nursing Education and Nursing Care - Which Future", 24-26 September 2014, Nancy, France.

Urban, R.; Sooväli, E-M.; Viitkar, K. (2015). Teacher’s emotions and feelings in the process of supervising. In: 8th INTERNATIONAL SCIENTIFIC CONFERENCE Health care professions and their response to the health care needs of society: an evidence based and coordinated action: 8th International Scientific Conference health care Professions and their response to the health care needs of society: an evidence based and coordinated action , 11th – 12th June 2015, Bled, Slovenia.


Publikatsioonid:

Urban, R., Sooväli, E-M., Viitkar, K. (2014). Juhendamine ja selle tähtsus õppejõu jaoks. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde kogumik VIII . Tartu: Paar OÜ, 121-137.

Vastutav uurija: Reet Urban

Õppejõud: Liina Animägi

Üliõpilane: Lemme-Liis Aruväli


Posterettekanne:

Urban, R., Animägi, L. (2014). Competence of newly graduated nurses. 10th European Federation of Nurse Educators' International Conference "Nursing Education and Nursing Care - Which Future", 24-26 Sept, Nancy, France.


Publikatsioonid:

Urban, R., Animägi, L., Aruväli, L.-L. (2014). Kutsealased pädevused viimase kursuse õe põhiõppe üliõpilaste ja õdede hinnangul. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde kogumik VIII. Tartu: Paar OÜ, 103-120.

Urban, R.; Aruväli, L.-L. (2014). Õe õppekava lõpetajate pädevused ja nende rakendamist mõjutavad tegurid kui üks õppekava arendamise lähtekoht. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli veebiajakiri "Tervist!", 3: 16 - 17.


Lõputöö:

Aruväli, L.-L. (2014). Algajate õdede valmisolek ja pädevused tööle asumisel ning kutsealast iseseisvumist mõjutavad tegurid.

Vastutav uurija: Eve-Merike Sooväli

Õppejõud: Piret Simm, Liina Animägi

Üliõpilased: Eveliis Annusver, Railika Toim, Riti Saage

Koostööpartner: Eesti Haigekassa


Suulised ettekanded:

Sooväli, E-M.; Simm, P., Animägi, L. (2015). Awareness of risk factors management, complications and prevention among Estonian adult patients with recently diagnosed hypertension. In: 8th INTERNATIONAL SCIENTIFIC CONFERENCE Health care professions and their response to the health care needs of society: an evidence based and coordinated action: 11th – 12th June 2015, Bled, Slovenia

Sooväli, E-M., Simm, P. (2014). Täiskasvanud kõrgvererõhktõve patsientide teadlikkus vererõhu riskiteguritest, ohjamisest, tüsistustest ja nende ennetamisest. Teaduskonverentsil „Terves kehas terve teadmine“ Tartu Tervishoiu Kõrgkool. 21.11.2014


Publikatsioonid

Sooväli, E-M.; Simm, P., Animägi, L. (2015). Awareness of risk factors management, complications and prevention among Estonian adult patients with recently diagnosed hypertension. In: 8th INTERNATIONAL SCIENTIFIC CONFERENCE Health care professions and their response to the health care needs of society: an evidence based and coordinated action: 11th – 12th June 2015, Bled, Slovenia. (Eds.)izr. prof. dr. Brigita Skela Savič doc. dr. Simona Hvalič Touzery. Slovenia: CIP - Kataložni zapis o publikaciji Univerzitetna knjižnica Maribor, 56 - 62.


Lõputööd:

Annusver, E. (2014). Kõrgvererõhktõvega patsientide teadlikkus vererõhku tõstvatest riskiteguritest, võimalikest tüsistustest ning ravisoostumisest.

Saage, R. (2014). Kõrgvererõhktõve patsientide teadlikkus oma vererõhu väärtustest, ülekaalu ja vähese kehalise aktiivsuse mõjust vererõhule.

Toim, R. (2014). Täiskasvanud hüpertensiooni diagnoosiga patsientide teadlikkus kõrgvererõhktõve põhjustest, tähendusest ja haigustunnustest.


Vastutav uurija: Evi Aotäht

Õppejõud: Mai Teial

Üliõpilane: Egle Niitvägi

Koostööpartnerid: Saarte Jahimeeste Selts, Kuressaare Haigla AS


Suuline ettekanne:

Niitvägi, E. Puukborrelioosi tekitaja vastaste antikehade esinemine Saaremaa jahimeeste vereseerumis ja nende teadlikkus puukborrelioosist. Eesti Bioanalüütikute Ühingu aastakoosolek. Tallinn. (26.01.13)


Publikatsioonid:

Parm, Ü., Niitvagi, E., Beljaev, K., Aro, T., Aotäht, E., Raska, K., Epštein, J., Oona, M., Lutsar, I. (2015). Lyme borreliosis in Estonian Saaremaa Island. . ECCMID; European Congress on Clinical Microbiology and Infectious Diseases; Copenhagen, Denmark; April 25-28, 2015. Konverentsi teatmik.

Parm,Ü., Niitvägi,E., Beljaev,K., Aro,T., Aotäht,E., Raska,K., Epštein,J., Oona,M., Lutsar,I. (2015). Puukborrelioos Saaremaal. Eesti Arst, 94(4): 203-210. Tallinn.

Niitvägi, E., Aotäht, E., Treial, M. (2013). Puukborrelioosi tekitaja vastaste antikehade esinemine Saaremaa jahimeeste vereseerumis ja nende teadlikkus puukborrelioosist. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VIII. Tartu: Paar OÜ.


Lõputööd:

Niitvägi, E (2012). Puukborrelioosi tekitaja vastaste antikehade esinemine Saaremaa jahimeeste vereseerumis ja nende teadlikkus puukborrelioosist.


Meediakajastus:

Lember, A. Saaremaa jahimehi kutsutakse osalema puugihaiguste uuringus. Saare Hääl (04.06.2012)
Intervjuu Egle Niitvägi’ga rakendusuuringust. Kadi Raadio (27.06.12)
Raisma, M. Jahimehed said teada ehmatava puugitõe. Saare Hääl. (07.07.2012)
Eesti uudised. Jahimehed said teada ehmatava puugitõe. Postimees (08.07.2012)
Aktuaalne Kaamera. ERR. Eesti TV (02.juuli 2012) uudis uuringutulemustest.
Aktuaalne Kaamera. ERR. Eesti TV (25.juuli 2012) uudis uuringutulemustest
DELFI Jahimehed said teada ehmatava puugitõe. Egle Niitvägi rakendusuuringu tulemustest.(07.07.2012)

Vastutav uurija: Evi Aotäht

Õppejõud: Helen Udras

Üliõpilane: Kairi Lillemets


Meediakajastus:

Aotäht, E., Lillemets, K. (2014). Soolenakkuste leviku võimalus lasteaedade pindadelt ja mänguasjadelt. Tervist! nr 2, veebruar 2014


Lõputöö:

Lillemets, K. (2012). Soolenakkuste leviku võimalus lasteaedade pindadelt ja mänguasjadelt.

Vastutav uurija: Siret Läänelaid

Üliõpilased: Annely Sareall, Raili Sommer


Suuline ettekanne:

Läänelaid, S. (2014). Endotracheal suction of ventilated child. The 2nd Pediatric Nurses conference of the Baltic States. Tartu. (24.10.2014)


Posterettekanne:
Läänelaid, S.; Sommer, R.; Saareal, A. (2013). Newborns open-system endotraheal suctioning methods applications in Estonian children intensive care units. 24th Annual Meeting of the European Society of Paediatric and Neonatal Intensive Care, Rotterdam, Netherlands, 12--15 June 2013.

Lõputöö:
Sommer, R., Saareall, A. (2012). Avatud meetodil endotrahheaalne aspireerimine vastsündinutel lasteintensiivravi osakondades Eestis.

Vastutav uurija: Helen Udras

Üliõpilased: Siret Piigli, Tuuli Suur


Lõputööd:

Piigli, S. (2012).Mikrobioloogilise kätehügieeni kontrolliks kasutatava kindameetodi võrdlus Rakvere Haiglas kasutusel oleva meetodiga.

Suur, T. (2012). Haiglas töötamise ja muude riskifaktorite mõju hindamine Staphylococcus aureus'e kandlusele Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengitel ja kahe haigla õdedel.

Vastutav uurija: Inga Ploomipuu

Õppejõud: Eve-Merike Sooväli


Posterettekanne:

Ploomipuu, I., Sooväli, E-M. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli/Tartu Meditsiinikooli vilistlaste uuring. Esitletud Tartu Tervishoiu Kõrgkooli 201. sünnipäevasündmuste raames (22.11.2012)


Publikatsioon:

Ploomipuu, I., Sooväli, E-M. (2013). Tartu Tervishoiu Kõrgkooli/Tartu Meditsiinikooli 2000-2012 aastal lõpetanud vilistlaste uuring. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VIII. Tartu: Paar OÜ.

Vastutav uurija: Mare Remm

Üliõpilased: Tiina Teder, Laura Punak, Roman Suvorov, Riin Viksi, Mirjan Venski, Reelika Värva


Suulised ettekanded:
Remm,M., Punak,L., Teder,T., Suvorov,R., Viksi,R., Värva,R. (2012). Roles of Biomedical Scientist in Medical Laborotories of Estonia. 30th Word Congress of Medical Laboratory Science. Berlin (18-22.08.12)

Teder, T. Remm, M. (2011). Bioanalüütiku roll ja ülesanded Eesti mikrobioloogia laborites. Bioanalüütikute Ühingu konverentsil-koolitusel Tartus (16.04.11)
Remm, M. Ploomipuu I. (2011). Roles of Bioanalysts in Laboratories of Microbiology, Pathology and Clinical Chemistry in Estonia. Bio-Nord Conference, Oslo (26. 05.11)
Remm, M., Punak, L., Teder, T., Suvorov, R. (2010). Roles of Bioanalysts in Laboratories of Microbiology, Pathology and Clinical Chemistry in Estonia. The 10th Baltic Congress in Laboratory Medicine, (16.09.10.)



Publikatsioon:

Remm, M., Punak, L., Teder, T., Veski, M., Viksi, R. (2012). Bioanalüütikute roll Eesti meditsiini laborites. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde kogumikus VI.


Lõputööd:
Teder, T.(2011). Bioanalüütiku roll ja ülesanded Eesti mikrobioloogia laborites.
Punak, L. (2011). Bioanalüütiku kvalifikatsioo ja tööülesnded patoloogia laboris.
Suvorov, R. (2011). Bioanalüütiku roll ja ülesanded Eesti kliinilise keemia laborites.
Viksi, R.(2011). Bioanalüütiku roll kliinilise keemia laborites.
Venski, M. (2011). Bioanalüütiku koht ja roll Eesti immunoloogia laborites.
Värva, R (2011). Bioanalüütiku roll hematoloogia laboris.

Vastutav uurija: Helen Udras

Üliõpilased: Kairi Kukk, Astrid Oras


Suulised ettekanded:

Kukk, K. (2013). Filagriini mutatsiooni C.2282DEL4 sagedus täiskasvanute seas Eestis ning tubakasuitsu mõju allergiahaiguste avaldumisele. Talveakadeemia üliõpilaste teaduskonverents. Tallinn. 05.02.2013.
Oras, A. (2013). Histamiin N-metüültransferaasi kodeeriva geeni polümorfismi C314T sagedus täiskasvanud allergikute ja kontrollgrupi hulgas Eestis ja keskkonnategurite mõju allergiahaigustele. Talveakadeemia üliõpilaste teaduskonverents. Tallinn. 05.02.2013


Publikatsioonid:

Kukk, K., Udras, H. (2012). Filagriini mutatsiooni C.2282DEL4 sagedus täiskasvanute seas Eestis ning tubakasuitsu mõju allergiahaiguste avaldumisele. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde kogumik VI.
Oras, A., Udras, H. (2012). Histamiin N-metüültransferaasi kodeeriva geeni polümorfismi C314T sagedus täiskasvanud allergikute ja mitteallergikute hulgas Eestis ja keskkonnategurite mõju allergiahaigustele. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde kogumik VI.


Lõputööd:

Kukk, K. (2013). Filagriini mutatsiooni C.2282DEL4 sagedus täiskasvanute seas Eestis ning tubakasuitsu mõju allergiahaiguste avaldumisele.
Oras, A. (2013). Histamiin N-metüültransferaasi kodeeriva geeni polümorfismi C314T sagedus täiskasvanud allergikute ja mitteallergikute hulgas Eestis ja keskkonnategurite mõju allergiahaigustele.


Tunnustus:

Oras A. Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu stipendiaat 2013

Vastutav uurija: Mare Remm

Õppejõud: Evi Aotäht

Üliõpilased: Katre Nurk, Jekaterina Solovjova, Kristi Paks, Doris Sarapuu

Koostööpartner: Isis Medical OÜ


Suulised ettekanded:

Remm, M. Aotäht, E. (2011). Gastroenteriidid ja parasiidid. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli 200 juubeli ürituste raames sarjas kõrgkoolilt kogukonnale (02.03.11 ja 16.03.11)
Remm, M., Aotäht. E. (2010). Gastroenteriidid. Bioanalüütikute Ühingu konverents (16.04.11) Konverentsid/ettekanded: Remm, M. Aotäht, E. Gastroenteriidid. ISIS MEDICAL koolitus arstidele: Kuressaares (17.11.10) ja Tallinnas (01.12.10)


Posterettekanne:

Remm, M., Aotäht, E., Nurk, K., Solovjova, J., Uusmaa, K., Sarapuu, D. (2012). Prevalence of the Gastroenteroviruses in the Samples Sent for the Study of Gastroenteritis. Baltimaade 11. Laborimeditsiini Kongress. Leedu (10-12.05.12)


Publikatsioonid:

Remm, M., Aotäht, E., Nurk, K., Solovjova, J., Uusmaa, K., Sarapuu, D. (2011). Gastroenteroviiruste esinemine gastroenteriidi kahtlusega uuringule saadetud proovides. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kogumik V.


Lõputööd:

Nurk, K. (2010). Astroviiruse esinemine gastroenteriidi põhjustajana Eestis
Jekaterina Solovjova (2010): Rotaviiruse esinemissagedus gastroenteriidi põhjustajana.
Usmaa, Kristi (2010). Noroviiruse esinemine gastroenteriidi põhjustajana Eestis.
Sarapuu, D. (2010). Adenoviiruse esinemissagedus gastroenteriidi põhjustajana Eestis.


Vastutav uurija: Reet Urban

Õppejõud: Tiina Kukkes


Projekti läbiviimist toetas ESF programm PRIMUS


Publikatsioon:

Urban, R., Kukkes, T., Solom, K. (2011). Õppimist mõjutavad tegurid Tartu Tervishoiu Kõrgkooli näitel. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde kogumik V


Suuline ettekanne:

Kukkes, T., Solom, K., Urban, R. (2012). Academic Learning Environment and Student's Approach to Learning. European Federation of Nurse Educators with

Vastutav uurija: Ülle Parm

Õppejõud: Kadri Paal

Üliõpilased: Kerli Poren, Kristina Sobchenko


Publikatsioon:

Poren, K. Parm, Ü. Paal., K. (2011). Oportunistlike patogeenide esinemine tervishoiutöötajate kitlitel ja igapäeva töös kasutusel olevatel esemetel.Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde kogumik V.


Posterettekanded:

Parm, Ü. (2012). Association between microbial flora on nurses' gown and cell-phone with hygenic aspects. The 4th International Interdisciplinary Scientific Conference: Society, Health and Welfare". Riia, Latvia (22-23.11.2012)

Parm, Ü. Paal, K. Poren, K. (2011). Contamination of gowns and devices that hospital staff uses. 52-nd Annual Meeting of the European Society for Paediatric Research; Newcastle, United Kingdom; (14-17.10.11).


Lõputööd:

Poren, K. (2011) Oportunistlike patogeenide esinemine tervishoiutöötajate kitlitel ja igapäevatöös kasutusel olevatel esemetel.

Sobchenko, K. (2011) Õdede kitlite ja mobiiltelefonide kasutamise, hooldamise tavad ning seosed nende ja mikrobioloogilise kontaminatsiooni vahel.

Vastutav uurija: Mare Remm

Üliõpilased: Triinu Rinne, Maarja Kolga, Joko Virtmann


Publikatsioon:

Virtmann, J. Remm, M. (2011). Harjumaa mitteametlike randade helmintoloogiline ohtlikkus, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde kogumik V


Lõputööd:

Rinne, T. (2010). Kassipidamisega seotud parasitoloogilised ohud.

Kolga,M.(2010). Koerapidamise parasitoloogilised ohud.

Virtmann, J.(2010). Harjumaa mitteametlike randade helmintoloogiline ohtlikkus.

Vastutav uurija: Eve-Merike Sooväli

Õppejõud: Piret Simm

Üliõpilased: Maris Tooming, Ilona Kivisikk


Lõputöö:
Tooming, M. Kivisikk, I.(2010). Tartu ja Tallinna tervishoiu kõrgkooli üliõpilaste terviskäitumine.

Vastutav uurija: Reet Linkberg

Kaasatud õppejõud: T. Kums (Tartu Ülikool)

Üliõpilased: M. Mehine, R Rikas, R. Rehkli, A.Valk, J. Relli


Suulised ettekanded:

Rikas, R. (2011). Lülisamba funktsionaalsed näitajad idiopaatilise skolioosiga naistel. Talveakadeemia üliõpilastööde konverentsil 2011.

Mehine, M. (2010). Võistlustantsu mõju lülisamba funktsionaalsele seisundile.
Talveakadeemia üliõpilastööde konverentsil 2010.


Publikatsioonid:

Linkberg, R., Valk, A., Kums, T. (2012). Hinnang lülisamba vetruvusele ja sagitaalprofiilile raseduse kolmandal trimestril ja sünnitusjärgsel perioodil. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde kogumik VI.

Linkberg, R., Valk, A., Kums, T. (2011). Hinnang lülisamba vetruvusele ja sagitaalprofiilile raseduse kolmandal trimestril ja sünnitusjärgsel perioodil. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde kogumik V (elektrooniline väljaanne)

Rikas, R. (2011). Lülisamba funktsionaalsed näitajad idiopaatilise skolioosiga naistel.
TalveAkadeemia 2011 teaduslikud lühiartiklid. Tartu Ülikooli Kirjastus

Rehkli, R., Linkberg, R., Kums, T. (2010). Balletitantsijate lülisamba funktsionaalne seisund ja selle seos ülekoormusvigastustega. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde kogumik IV

Rikas, R., Linkberg, R., Vain, A. (2010). Lülisamba funktsionaalsed näitajad idiopaatilise skolioosiga naistel. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde kogumik IV

Mehine, M., Linkberg, R., Kums, T. (2009). Võistlustantsu mõju lülisamba funktsionaalsele seisundile. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde kogumik III


Lõputööd:

Rello, J. (2011). Löögilise iseloomuga koormuse mõju erinevas vanuses batuudihüppajate lülisamba funktsionaalse seisundile.

Valk, A. (2011). Hinnang lülisamba jäikusele ja sagitaalprofiilile raseduse kolmandal trimestril ja sünnituse järgselt esimesel kahel kuul.

Rikas, R. (2010). Lülisamba biomehaaniline jäikus ja liikuvus erinevate lülisamba haigusseisundite ja deformatsioonide korral, Füsioteraapia õppekava parim lõputöö.

Rehkli, R. (2010).Vanemuise teatri balletitantsijate lülisamba funktsionaalse seisundi analüüs ja selle seos vigastustega.

Mehine, M. (2009)..Võistlustantsu mõju lülisamba seisundile.


Tunnustused:

Artikkel Rikas, R. (2010) Lülisamba biomehaaniline jäikus ja liikuvus erinevate lülisamba haigusseisundite ja deformatsioonide korral. Talveakadeemia 2011üliõpilastööde konkurss, II koht.

Artikkel Mehine, M. (2009). Võistlustantsu mõju lülisamba funktsionaalsele seisundile. Talveakadeemia 2010 üliõpilastööde konkurss, II koht, terviseuuringute konkurss, I koht.


Vastutav uurija: Tiiu Urva (2009-2012); Reet Linkberg

Üliõpilased: Kersti Kalind, Merit Pülse


Publikatsioonid:

Linkberg, R.,Kalind, K. (2011). HIV-positiivsete emade imikute psühho-motoorse arengu hindamine Bayley testi abil. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde kogumik V.


Lõputööd:

Pülse, M. (2013).Prenataalperioodis alkoholiga kokkupuutunud kuni kolmeaastaste laste psühhomotoorse arengu hindamine toetudes Bayley II ja III skaaladega mõõdetud tulemustele.

Kalind, K. (2011). HIV-positiivsete emade imikute psühhomotoorse arengu hindamine Bayley skaala abil.

Vastutav uurija: Mare Remm

Üliõpilased: Pille Paats, Annika Kriisa, Leila Luik


Suuline ettekanne:

Paats, P. Kriisa, A. Luik, L.. (2009). Toxocara canis ja Toxoplasma gondii esinemine Eesti elanike hulgas uurimistöö kokkuvõte. Bioanalüütikute Ühingu konverentsil (28.11.09).


Publikatsioonid:

Remm, M., Remm, K. Studies on enterobiasis, toxoplasmosis and toxocariasis in Estonia. (2014). In Geography and Health. A Nordic Outlook. Edited by Schærström, A., Jørgensen, S., Kistemann, T., Sivertun, Å. 182-195

Paats, P. Remm, M. (2010). Parasiidi toxocara sp. nakkuse esinemine Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Eesti Maaülikooli üliõpilastel ja töötajatel. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kogumik IV.


Lõputööd:

Kriisa, A. (2010). Parasiidi Toxoplasma gondii vastaste antikehade esinemine Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilastel ja õppejõududel.

Luik, L. ( 2010). Parasiidi Toxoplasma gondii vastaste antikehade esinemine Eesti Maaülikooli üliõpilastel ja õppejõududel.

Paats, P. (2010). Parasiidi Toxocara sp. levik Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Eesti Maaülikooli üliõpilastel ja töötajatel.

Vastutav uurija: Eve-Merike Sooväli

Üliõpilased: Mari-Leen Varendi, Katrin Puurmaa

Koostööpartner: Eesti Õdede Liit


Suuline ettekanne:

Ettekanne: Sooväli E-M., Raid, U. (2009). Eesti õdede tervisekäitumine. Eesti Õdede Liidu konverents, Paide (19.11.09)


Publikatsioon:

Puurmaa, K. Varendi, M-L. Sooväli, E-M. (2010). Eesti õdede tervisekäitumine. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde kogumik IV


Meediakajastus:

Sooväli, E-M. (2010). Eesti õdede terviskäitumine teistele eeskujuks. Ajakiri Eesti Õde vol 1.


Lõputööd:

Puurmaa, K. (2010) Eesti õdede terviskäitumine. Tervis- ja toitumiskäitumine ja liikumisaktiivsus.
Varendi, M-L. (2010) Eesti õdede terviskäitumine. Riskikäitumine

Vastutav uurija: Hall, C

Õppejõud: Tiina Kukkes; Reet Urban

Rahvusvaheline ühisuuring Ghenti Ülikooli (Belgia) ja Notthingami Ülikooliga (Ühendkuningriik).


Publikatsioonid:

Kukkes, T. (2010). Õendusüliõpilaste arusaamad rahvusvahelistumisest: kvalitatiivne uurimus kolmes Euroopa riigis. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kogumik IV.

Kukkes, T.; Urban, R.; Dhaeze, M.; DeWandel, D.; Hall, C.; Mallik, M.; Avis, M. (2008). Understanding Student Perceptions of Becoming a Nurse in Contemporary European Society – A qualitative exploration of pre-registration nursing student experiences and career intentions in relation to internationalization across three EU countries. In: FINE Abstacts Book: 7th European Conference of Nurse Educators Plovdiv 09-10.10.2008. (Toim.) Krasteva, N.; Karamitreva, P.. "Letera" EOOD-Plovdiv, 2008, 36.

Kukkes, T. (2009). Understanding Student Perceptions of Becoming a Nurse in Contemporary European Society A qualitative exploration of pre-registration nursing student experiences and career intentions in relation to internationalization across three EU countries RCN Joint Education Forums 2nd International Conference and Exhibition. Glasgow, Scotland. (11.-13.06.09).