Käimasolevad kodumaised koostööprojektid

Täienduskoolituste korraldamine taastusravi- ja rehabilitatsioonispetsialistidele RFK kasutamiseks

Lühikokkuvõte: Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon (RFK) on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt välja töötatud klassifikatsioon, mis võimaldab kirjeldada inimese funktsioneerimisvõime ja selle piirangutega seotud situatsioone, andes tervikliku raamistiku info süstematiseerimiseks ning luues ühtse standardkeele tervisega seotud seisundite kirjeldamiseks erinevate valdkondade vahel. Selleks, et klassifikatsiooni saaks Eestis valdkonnaüleselt rakendada, on üheks prioriteetseks tegevuseks spetsialistide koolitamine. Spetsialistide alla kuuluvad taastusravi, sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooniteenuse osutajad.

Projekti eesmärk: Koolituste eesmärgiks on teadmiste andmine koolitusprotsessi kavandamisest, RFK olemusest, taastusravi- ja rehabilitatsioonispetsialistide oskuste arendamine RFK kasutamiseks igapäevatöös erivajadusega inimeste rehabilitatsiooniprotsessi planeerimisel ja sekkumiste elluviimisel.

Projekti tulemusena korraldatakse 2 liiki koolitusi:

- kuni 14-liikmelisele meeskonnale RFK-alase täienduskoolituse nn „koolitajate koolitamine“ läbiviimine ning

- 2021-2022 perioodi jooksul RFK-alaste täienduskoolituste läbiviimine, mille raames koolitatakse vähemalt 400 sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni ja taastusravi valdkonna spetsialisti.

Koolitusi korraldatakse Sotsiaalkindlustusameti hanke raames. Hanget rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmi meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ alategevuse 1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ja koolituste pakkumine“ raames

Koolitused viiakse läbi alates 2021. aasta sügisest kuni 2022. aasta lõpuni

Projekti koordineerib Jaan Looga, jaanlooga(at)nooruse.ee, 53416150

Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel

Lühikokkuvõte: Projekti põhifookuses on suurendada esimestel eluaastatel lapse heaolu mõjutavaid kaitsetegureid ja maandada riske, mis on eelnevalt märgatud ja hinnatud. Suurimad riskid on lapse hooletussejätmine ja/ või väärkohtlemine, mis võib olla seotud vanema(te) vaimse tervisega, vanemlike oskuste defitsiidi ja/või majandusliku toimetuleku raskustega. Kui projekti tegevuste peamisteks rakendajateks on ämmaemandad, siis sekkumiseni jõudmine sõltub erinevate tervishoiuasutuste ja kohaliku omavalitsuse esindajate koostööst. Seetõttu soovitakse antud projektiga kaasata erinevad osapooled, et ühiselt leida parim viis toetada peresid lapse esimesel eluaastal.

Projekti eesmärk: Projekti eesmärk on luua tegevusmudel lapseootel ja lapse saanud pere heaolu mõjutavate riskide hindamiseks ja maandamiseks ämmaemanda korduvate sünnitusjärgsete koduvisiitide läbiviimise kaudu koostöös kohalike omavalitsuste ja tervishoiuasutustega erinevates Eesti piirkondades. 

Projekti tulemusena:

- riskide hindamiseks on kasutatud kahte hindamisvahendit, mida saab rakendada pere riskitegurite sõelumiseks enne ja/või pärast lapse sündi;

- on loodud ettevalmistav koolituskava ja juhendmaterjalid ämmaemanda korduvate koduvisiitide läbiviimiseks;

- vähemalt 40 ämmaemandat on saanud ettevalmistuse ja oskused korduvate koduvisiitide läbiviimiseks

- on kirjeldatud riskis pere toetusteekonda, selle eeldatavat mõju ning rakendatavust Eestis;

- vähemalt 40 pere heaolu on suurendatud ämmaemanda koduvisiitide kaudu;

- on koostatud mõjuhinnang ja tehtud ettepanekud sekkumise edaspidiseks rakendamiseks

- vähemalt 300 spetsialisti üle Eesti on teavitatud uuest teenusest ja selle rakendamise põhimõtetest. Projekti toetab (asutus, summa, koduleht)

Projekti kestvus: 01.09.2021 – 31.08.2023

Projekti koordineerib: Tiina Tõemets, SA Lapse Heaolu Arengukeskus, tiina(at)lapseheaolu.ee, 53309105

SA Lapse Heaolu Arengukeskus

Projekt on rahastatud Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna perioodi 2014–2021 finantsmehhanismide programmist "Kohalik areng ja vaesuse vähendamine" meetme "Rahvatervise meetmete ning integreeritud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kvaliteedi tõstmine kohalikul tasandil" elluviimiseks.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli praktikasüsteemide arendamine III (PRAK 3)

Lühikokkuvõte: Tartu Tervishoiu Kõrgkool koolitab 98 praktikajuhendajat. Lisaks saavad nii kõrgkooli õppejõud kui õppijad ligipääsu uutele praktilistele teadmistele läbi stažeerimise ja praktikute kaasamisse õppetöösse. Kõrgkooli erinevate õppekavade kuus õppejõudu osalevad ühe nädala kestvas stažeerimises. Koostööpartnerina kaasatakse õppekavade sisulise arenduse seisukohalt olulisi koostööpartnereid (praktikabaasid, erasektori esindajad). Lisaks kaasatakse õppetöösse praktikuid 80 akadeemilise tunni ulatuses. 

Projekti eesmärk on tõsta praktiliste teadmiste taset praktikajuhendajate koolitamise, uute praktikute kaasamise ja õppejõudude stažeerimise kaudu.

Projekti tulemusena on koolitatud 98 praktikajuhendajat, kes on osalenud ühel seitsemest 12 tunnisest koolitusest; õppetöösse on kaastud 6 praktikut; 6 õppejõudu käib stažeerimas.

Projekti toetab Euroopa Sotsiaalfond summas 17 640,96  eurot ja toetust vahendab RTK.

Projekti kestvus: 01.03.2021 - 30.06.2022.

Projekti number: 2014-2020.1.05.20-0622

Projekti koordineerib Jaan Looga, jaanlooga(at)nooruse.ee, 737 0210

Koolituskursus "Õed tagasi tervishoidu"

Sotsiaalministeeriumi väikeost koostöös Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga.

Kestvus oktoober 2021 - juuni 2022.

Koolituskursuse „Õed tagasi tervishoidu“ läbiviimine. Koolituskursusel saavad osaleda tasemehariduses õe õppe läbinud, kes ei ole registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris. Kursus koosneb teoreetilisest ja praktilisest õppest ning õe tasemeeksamile vastavast eksamist. Eksami positiivse sooritamise korral on koolituse läbinuil võimalik taotleda tervishoiutöötajana registreerimist. Koolituskursuse edukas läbimine loob võimaluse naasta tööturule õdedel, kes ei ole pikka aega õena töötanud.

Kontaktisik: Inge Paju, 737 0250, ingepaju(at)nooruse.ee

Haridusinvesteering tervishoidu – HiT!

Projekti lühikokkuvõte: Projekti eesmärk on Tartu Tervishoiu Kõrgkooli konkurentsivõime ja ühiskonna teenimise võimekuse tõhustamine, mille tulemusena kasvab Kõrgkooli konkurentsivõime ning avatakse rahvusvaheline magistriõppe ühisõppekava radioloogiatehniku erialal. Lisaks tõuseb õppejõudude teadusvõimekus ning elanikkonnale osutatakse õppevaldkondadega seonduvaid teenuseid. Loodavas kompetentsikeskuses toimub süstemaatiline tegevus. 

Projekti eesmärgiks on Tartu Tervishoiu Kõrgkooli konkurentsivõime (sh rahvusvahelise) ja ühiskonna teenimise võimekuse tõhustamine kõrgkooli vastutusvaldkondades (tervishoius, sh nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnas) ning arendus- ja õpperessursside koondamine efektiivsuse suurendamiseks.

Projekti tulemusena on kasvanud Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppe- ja teadustöö konkurentsivõime ning ühiskonna teenimise võimekus. Õppekvaliteedi jätkusuutlikkuse tagamiseks on kõrgkooli õppekavades ühised moodulid ja õppeained ning õppetegevusse on integreeritud aktiivõppe meetodid. Teadustöö kvaliteedi kindlustamiseks on nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnas (tervisetehnoloogiad ja - teenused) avatud rahvusvaheline magistriõppe ühisõppekava radioloogiatehniku erialal ning kaasatud teadustöö kogemusega välisõppejõud. Õppejõudude teadusvõimekus on suurenenud seoses ettevõtetega koostöös läbiviidud rakendusuuringutealase tegevusega, laboribaas on täiendatud, soetatud on teadusajakirjade kasutamise litsentsid ning jätkub uurimistööde kogumiku väljaandmine. Koostöö partneritega on suurenenud, et ette valmistada tööturule vajalikke magistriõppe läbinud spetsialiste teadusmahukatele tervishoiu valdkonna ettevõtetele. Kõrgkoolisiseste struktuursete muudatuste tulemusena on paranenud inim- ja finantsressursside kasutamise efektiivsus nii õppe- kui ka arendustegevuses. Ühiskonna teenimise võimekus on kasvanud kompetentsikeskuses arendatavate tegevuste integreerimisega.

Projekti periood on 01.09.2015 - 31.12.2021, projektile eraldatud toetus 592 086,96 eurot ning tegevuste elluviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond (Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele (ASTRA meede)).

Kontakisik: Jaan Looga, jaanlooga(at)nooruse.ee, 737 0210

OIGE__el_regionaalarengu_fond_horisontaalne_veelvaiksem.jpg

"Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ (PRÕM 8.6)

Projekti rahastab Haridus- ja noorteamet.

Kestvus: 2016 - 30.juuni 2022

Projekti number: 1.1-6/74

Alates 2016. aastast kutsub kõrgkool töökohapõhisele ehk õpipoisiõppele. Tegu on kutseõppe tasemeõppe vormiga, mille puhul praktika ettevõttes või asutuses moodustab vähemalt 2/3 õppe mahust. Töökohapõhine õpe toimub praktikakohas ja koolis nii kontaktõppe kui iseseisva tööna. Praktikakohas omandab õpilane õppekavas kirjeldatud õpiväljundeid praktikakohapoolseid tööülesandeid täites. Praktikast ülejäävas mahus toimub õpe koolis ning sel ajal ei täida õpilane praktikakohapoolseid tööülesandeid. Õpipoisiõpe toimub kooli, õppija ja tööandja koostöös.

Projekti raames pakutakse kolmel kõrgkooli kutseõppe õppekaval (lapsehoidja, hooldustöötaja ja tegevusjuhendaja erialal), töökohapõhise õppimise võimalust, et suurendada kvalifitseeritud tööjõu hulka.

Kontaktisik: Arle Puidak, arlepuidak(at)nooruse.ee, 737 0200