Käimasolevad Projektid

Virtuaalreaalsuse töötoad noortele

Alates 2019. aastast viivad Tartu Tervishoiu Kõrgkooli töötajad Eesti Noorsootöö Keskuse tellimusel ellu õe ja bioanalüütiku ameteid tutvustavate virtuaalreaalsuse töötubade rändlust üle kogu Eesti. Virtuaalreaalsus on viimastel aastatel järjest enam populaarsust kogunud tehnoloogia, mis võimaldab spetsiaalset peaseadet kasutades viibida konkreetse keskkonna või tegevuse sees ning saada vahetu kogemus.

Töötubade eesmärk on siduda omavahel haridus ja tööelu, suurendades nii noorte kokkupuudet tööeluga, tõsta konkurentsivõimet kui ka anda suuniseid teadlikuma karjäärivaliku tegemiseks. Töötubades on noortel võimalik kogeda õe ja bioanalüütiku tööd läbi virtuaalreaalsusprillide, oma ala asjatundjate juhendamisel õppida elupäästvaid esmaabivõtteid ja praktiseerida õigeid laborialaseid võtteid.

Korraldame töötubasid üle Eesti ja osalema ootame eelkõige 15–19-aastaseid noori. Töötoad on osalejatele tasuta.

Haara unikaalsest võimalusest kinni ja kutsu meid virtuaalreaalsuse töötubasid läbi viima, et tuua tööelu noortele innovaatilisi lahendusi kasutades veelgi lähemale!

Projekti kestvus: 14.02.2019-31.12.2020

Lisainformatsioon ja töötubade tellimine kõrgkooli teenuste ja koostöö koordinaatorilt Richard Jalakaselt richardjalakas(at)nooruse.ee, 737 0207

Töötubade toimumist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESFi kaasrahastatud programmis „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames. Tartu Tervishoiu koostööleping Eesti Noorsootöö Keskusega kestab 2020. aasta lõpuni.

Rohkem infot projekti alamlehelt.

Koolituskursus "Õed tagasi tervishoidu"

Sotsiaalministeeriumi väikeost.

Kestvus 06.-31.12.2019.

Koolituskursuse „Õed tagasi tervishoidu“ läbiviimine. Koolituskursusel saavad osaleda tasemehariduses õe õppe läbinud, kes ei ole registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris. Kursus koosneb teoreetilisest ja praktilisest õppest ning õe tasemeeksamile vastavast eksamist. Eksami positiivse sooritamise korral on koolituse läbinuil võimalik taotleda tervishoiutöötajana registreerimist. Koolituskursuse edukas läbimine loob võimaluse naasta tööturule õdedel, kes ei ole pikka aega õena töötanud.

Kontaktisik: Saima Hinno

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli praktikasüsteemi arendamine

Lühikokkuvõte: Tartu Tervishoiu Kõrgkool viib läbi koolitused enam kui 200 praktikajuhendajale, et
toetade nende digipädevusi ning pakkuda teadmisi ja oskusi praktika läbi viimiseks. Koolitatakse kõigi õppekavade praktikajuhendajaid ning lisaks toimuvad veel õppekavade ülesed koolitused.
Lisaks töötatakse koostöös partneritega välja Eestis ainulaadne praktika hindamise mudel, mis võimaldab praktikabaasil tegeleda enesehindamisega ja kutsutakse esinema praktikud 80 tunniks.

Projekti eesmärk on tagada kvaliteetne praktikajuhendajate koolitus, kaasata uusi praktikuid õppetöösse ja luua Eestis ainulaadne praktikabaaside hindamise süsteem.

Projekti tulemusena on üle 200 praktikajuhendaja läbinud 9 tunnise koolituse digipädevustest; 
80 akadeemiliseks tunniks on kaastud õppetöösse praktikud; luuakse Eestis ainulaadne praktikaaaside hindamise süsteem.
Projekti toetab Euroopa Sotsiaalfond summas 39 094,56 eurot ja toetust vahendab Innove.

Projekti kestvus: 01.03.2019 - 31.12.2020.

Projekti number: 2014-2020.1.05.18-0352

Projekti koordineerib Kersti Sõgel.

Haridusinvesteering tervishoidu – HiT!

Projekti lühikokkuvõte: Projekti eesmärk on Tartu Tervishoiu Kõrgkooli konkurentsivõime ja ühiskonna teenimise võimekuse tõhustamine, mille tulemusena kasvab Kõrgkooli konkurentsivõime ning avatakse rahvusvaheline magistriõppe ühisõppekava radioloogiatehniku erialal. Lisaks tõuseb õppejõudude teadusvõimekus ning elanikkonnale osutatakse õppevaldkondadega seonduvaid teenuseid. Loodavas kompetentsikeskuses toimub süstemaatiline tegevus. 

Projekti eesmärgiks on Tartu Tervishoiu Kõrgkooli konkurentsivõime (sh rahvusvahelise) ja ühiskonna teenimise võimekuse tõhustamine kõrgkooli vastutusvaldkondades (tervishoius, sh nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnas) ning arendus- ja õpperessursside koondamine efektiivsuse suurendamiseks.

Projekti tulemusena on kasvanud Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppe- ja teadustöö konkurentsivõime ning ühiskonna teenimise võimekus. Õppekvaliteedi jätkusuutlikkuse tagamiseks on kõrgkooli õppekavades ühised moodulid ja õppeained ning õppetegevusse on integreeritud aktiivõppe meetodid. Teadustöö kvaliteedi kindlustamiseks on nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnas (tervisetehnoloogiad ja - teenused) avatud rahvusvaheline magistriõppe ühisõppekava radioloogiatehniku erialal ning kaasatud teadustöö kogemusega välisõppejõud. Õppejõudude teadusvõimekus on suurenenud seoses ettevõtetega koostöös läbiviidud rakendusuuringutealase tegevusega, laboribaas on täiendatud, soetatud on teadusajakirjade kasutamise litsentsid ning jätkub uurimistööde kogumiku väljaandmine. Koostöö partneritega on suurenenud, et ette valmistada tööturule vajalikke magistriõppe läbinud spetsialiste teadusmahukatele tervishoiu valdkonna ettevõtetele. Kõrgkoolisiseste struktuursete muudatuste tulemusena on paranenud inim- ja finantsressursside kasutamise efektiivsus nii õppe- kui ka arendustegevuses. Ühiskonna teenimise võimekus on kasvanud kompetentsikeskuses arendatavate tegevuste integreerimisega.

Projekti periood on 01.09.2015 - 29.02.2020, projektile eraldatud toetus 592 086,96 eurot ning tegevuste elluviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond (Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele (ASTRA meede)).

"Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ (PRÕM 8.6)

Alates 2016. aastast kutsub kõrgkool töökohapõhinsele ehk õpipoisiõppele. Tegu on kutseõppe tasemeõppe vormiga, mille puhul praktika ettevõttes või asutuses moodustab vähemalt 2/3 õppe mahust. Töökohapõhine õpe toimub praktikakohas ja koolis nii kontaktõppe kui iseseisva tööna. Praktikakohas omandab õpilane õppekavas kirjeldatud õpiväljundeid praktikakohapoolseid tööülesandeid täites. Praktikast ülejäävas mahus toimub õpe koolis ning sel ajal ei täida õpilane praktikakohapoolseid tööülesandeid. Õpipoisiõpe toimub kooli, õppija ja tööandja koostöös.

Kontaktisik: Arle Puidak.

Rahvusvahelised projektid

ERASMUS+

Tartu Tervishoiu Kõrgkool on osalenud programmis ERASMUS alates 2004/2005 õppeaastast. Kokku on oleme välisvahetusesse saatnud kaheteistkümne õppeaasta jooksul enam kui 200 üliõpilast. Alates 2014/2015 õppeaastast on võimalik käia välisvahetuses kahel korral: 2-12 kuud praktikal ja 3-12 kuud õppimas. Alates 2014/2015 õppeaastast on võimalik taotleda ka äsjalõpetanu stipendiumit, mis tähendab seda, et 12 kuu jooksul pärast kooli lõpetamist on õigus minna praktikale või õppima oma valitud erialavaldkonnas. Praktika pikkuse reeglid on samad mis õppivatel üliõpilastel, kes stipendiumit taotlevad. 

Enamus meie kõrgkooli üliõpilasi kasutab programmi võimalusi praktika sooritamiseks. Enne praktika algust on võimalik ka osaleda Erasmuse veebipõhistel keelekursustel, et õppida sihtriigi kohalikku keelt. Hetke seisuga on Tartu Tervishoiu Kõrgkoolil Erasmuse programmi raames ca 70 partnerkõrgkooli üle Euroopa. 

2014. aastal viidi senised koostööprogrammid „Euroopa elukestva õppe programm", „Euroopa Noored" ning Euroopa komisjoni rahvusvahelised kõrgharidusprogrammid ühise nime alla Erasmus+, mille perioodiks 2014-2020. Seoses sellega taotles ka Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erasmus+ hartaga liitumist ja lepingu uuendamist ning sai rahastuse 7 aastaks. Rohkem infot projekti kohta: https://www.pood.nooruse.ee/et/teadus-ja-arendustegevus/erasmus

Kontakisik: Danel Jantra

Advanced Nursing Practice Education network of the Nordic and Baltic countries

Nordplusi programmi projekt NPHE-2019/10002.

Juhtpartner: Turku University of Applied Sciences

Projekti raames luuakse uus Põhjamaade ja Balti riikide õendusabi magistriõppe haridusvõrgustik (APN-EDU), mida koordineerib Turu rakenduskõrgkool, partnerid on Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Jyväskylä rakenduskõrgkool ja Ahvenamaa rakenduskõrgkool. 

Võrgustiku üldine eesmärk on arendada õdede praktikaõpetust ja toetada õpetajate ja õpilaste rahvusvahelisi magistriõppe tegevusi. Alleesmärgid: 1) luua koostöö ja haridusalgatuste võrgustik, näiteks ühised õppemoodulid ja ekspertide vahetus; 2) luua õpilastele ja õpetajatele platvorm kohtumiseks; 3) toetada ja tõhustada õppepraktikaid Põhjamaades ja Balti riikides; 4) selgitada välja ja kirjeldada Põhja- ja Baltimaade praktika mudeleid.

Kontaktisik: Saima Hinno

Empowering puppetry (Käpiknuku teraapia)

Nordplus programmi projekt NPHE-2019/10244.

Kestvus: 1.06.2019- 30.09.2020

Juhtpartner: Kaunas University of Applied Sciences

Eesmärgid:

* Vaimse tervise häiretega inimeste tööellu kaasamise võimaluste laiendamine õppekavade (LH, TJ) ülese rahvusvahelise koostöövõrgustiku loomisega;

* Pakkuda vaimse puudega inimestele aktiviseerivaid terapeutilisi  tegevusi terapeutiliste nukkude valmistamisel ning nendega tegutsemisel. Meie jaoks võimalus töötada välja õppekavadeülene valikaine LH (võimalus praktikatel) ja TJ õppekaval. Oluline, sest seni ei ole rakendunud rahvusvaheline tegevus TJ õppijatele. Loodava võrgustiku  eesmärk on arendada  koostööd tööteraapia,  sotsiaalhoolekande, multimeedia  ja käelise tegevuse vallas .

Tegevused: koostöövõrgustiku loomine, õpetajate ja üliõpilaste mobiilsus, töötoad aktiviseerivate nukkude valmistamiseks ja rakendamiseks, seminarid kogemuste vahetamiseks, õppimine ja analüüs.

Kontaktisikud: Liana Kurg ja Tiina Uusma.

The eMedication Passport – cultural adaptation of learning tool for ensuring the development of medication competence of graduate nurses (eMed-PASS)

Erasmus+ programmi strateegilise koostöö projekt 2017-1-EE01-KA203-034884

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli juhitud eMed-PASS’i projekti eesmärk on kohandada Soome õe põhiõppe tudengitele loodud digitaalne farmakoloogia ja ravimite manustamise praktikapäevik „e-Medication Passport“ Eesti, Läti ja Leedu kultuuri konteksti. Praktikapäeviku kasutamine kliinilisel õppepraktikal toetab farmakoloogia ja ravimite manustamise õppimist ning pädevuse saavutamist. Et selgitada välja praktikapäeviku tõhusus, hinnatakse projektis uurimistööna ka õe põhiõppe tudengite teadmisi ja oskusi farmakoloogiast ja ravimite manustamisest. Projekti kaugemaleulatuv eesmärk on parandada õe põhiõppe kvaliteeti ning seeläbi suurendada ravimi- ja patsiendiohutust.

Projekti koordineerib Tartu Tervishoiu Kõrgkool, partneriteks on Turku University of Applied Sciences, P.Stradins Medical College of the University of Latvia ja Kauno  Kolegija University of Applied Science.  

Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist osalevad projektis Ireen Bruus, Marit Kiljako, Inge Paju ja Margit Lenk-Adusoo.

Lisainfot projekti kohta saab veebileheküljelt https://emedpassport.wordpress.com/ ja Facebooki lehelt https://www.facebook.com/emedpass/ või ireenbruus(at)nooruse.ee

Projekti eelarve on 150 729,50 € ning kestus 01.09.2017 – 31.08.2020.

EU_logo.jpg

Welfare technology

Eesmärk on jagada häid praktikaid ja koondada tervikuks heaolutehnoloogia kasutamisega seotud (õppe) materjale, mida kasutada hooldustöötajate ja sotsiaaltöötajata õppetöös ning seeläbi toetada nende valmisolekut töötada pärast lõpetamist innovaatilisi lahendusi kasutavas kaasaegses töökeskkonnas. Kõrgkool osaleb projektis partnerina.

Kõrgkoolist osalevad projektis Liana Kurg, Marit Salus ja Taimi Taimalu.

Projekti periood on 01.09.2017 - 31.08.2019 ning tegevused viiakse ellu Erasmus+ programmi toel.

Rohkem infot ja õppematerjale projekti inglise keelselt kodulehelt.

Kutseõppe õpiränne

Kõrgkool juhib kutseõppe õpirändeprojekti. Projekti elluviimine on oluline toetamaks õppijaid ja kõrgkooli kutseõpetajaid erialaste pädevuste omandamisel ja arendamisel, soodustada nende isiklikku arengut ja suurendada konkurentsivõimet Euroopa avatud tööturul. Õpirändes osalemine annab sisendi uuenduste tegemiseks õppetöö korralduses ja õppemeetodite valikul ning suurendab märkimisväärselt osalejate keeleoskust. Õpirändes osalemisega suureneb osalejate teadlikkus kultuurilisest mitmekesisusest ning selle mõistmine. Tekivad võimalused rahvusvahelistes võrgustikes osalemiseks ning toimimiseks Euroopa kodanikuna. Õpirände võimalus suurendab tervishoiualase kutseõppe atraktiivsust ja rahvusvahelistumist. Kinnistub välisõpingutes omandatud pädevuste tunnustamise tava ECVETi põhimõtteid järgides.Projekti raames osalevad nii kutseõppe õppurid (praktika eesmärgil) kui ka töötajad (koolituse eesmärgil) õpirändes, mis toimub Soomes või Saksamaal.

Kõrgkoolist osalevad projektis Tiina Uusma, Liana Kurg, Maire Aruots, Taimi Taimalu, Tiiu Lepp ja Marit Salus.

Projekti periood on 01.09.2017 – 31.08.2019 ning tegevusi finantseerib Erasmus+ programm.

Dora Pluss

„Dora Pluss“ üldiseks eesmärgiks on muuta Eesti õppimise ja teadustöö tegemise kohana tuntumaks ja atraktiivsemaks ning kõrgkoolide poolt pakutav haridus rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks. Tegevuse alaeesmärkideks on:

  • parandada noorteadlaste ja magistrantide teadlikkust erinevatest õppe- ja teaduspraktikatest ning nende osalemist rahvusvahelistes koostööprojektides;
  • tõsta doktoriõppe efektiivsust;
  • tugevdada Eesti ülikoolides pakutava doktoriõppe vastavust innovaatilise doktoriõppe printsiipidele.

Kõrgkool toetab tegevus 1 raames noorteadlaste ja magistrantide õppe- või teadustööga seotud lühiajalist õpirännet välisriikidesse ning doktorantide õpirännet välisriiki 1-10 kuu jooksul. Eesti kõrgkoolide noorteadlastel ja magistrantidel võimaldatakse toetuse abil osaleda välismaal toimuval erialasel konverentsil, seminaril, kursusel või muus erialases tegevuses.

Programmi „Dora Pluss“ viiakse ellu Euroopa Regionaalarengu fondi kaudu ning struktuuritoetuste abil. Tegevuse elluviijaks on sihtasutuse Archimedes hariduse rahvusvahelistumise agentuur ning partneritena on tegevusse kaasatud Eesti kõrgkoolid. Dora Pluss kestab 01.08.2015-31.05.2023

Kontakisik: Danel Jantra