SA Archimedes tellimusel on valminud Praxise uuring "Eesti õppejõud 2012", mille tarvis avaldas arvamust ka suur osa Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõududest.

Praxise uuringust selgus, et Eesti õppejõud hindavad oma õpetamispädevust kõrgelt. Koolitusvajadusena saab esile tõsta IKT ja rühmaprojektide tulemuslikku kasutamist õppetöös.

"Eesti õppejõud seostavad õpetamispädevust eelkõige oma erialaste teadmistegam, mitte niivõrd õpetamisoskuste ja -meetoditega,“ selgitas uuringu üks autoreist, Praxise hariduspoliitika analüütik Eve Mägi. Eksperdi sõnul tajuvad õppejõud nii õpetamist toetavaid kui ka takistavaid tegureid pigem endast väljaspool. „Peamiseks õpetamist piiravaks teguriks nimetavad õppejõud üliõpilaste puudulikku motivatsiooni ja ettevalmistust, mitte aga võimalikke puudusi õpetamisprotsessis. See tähendab justkui õppekvaliteedi eest vastutuse panemist üliõpilastele,“ märkis Mägi.

Uuring näitas ka, et olulisemaks peavad üliõpilaste tagasisidet nooremad õppejõud ning nemad suhtuvad ka kriitilisemalt oma õpetamisoskustesse.

Uuringu „Eesti õppejõud 2012” eesmärk oli anda ülevaade õppe­jõudude taustast ja nende tööd puudutavatest erinevatest tahkudest, näiteks ajakasutusest, töömotivatsioonist, õpetamisest, teadustööst ja rahulolust. See on esmane statistiline ülevaade Eesti õppejõududest, nende tööst ja hoiakutest. Uuring korraldati veebiküsitlusena, mis hõlmas rohkem kui 800 õppejõudu.

Küsitlusele vastas kolmandik Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõududest, sellega oldi kõige suurema osalusprotsendiga kõrgkool.