Rektori blogi

Detsember

Aasta viimane kuu on enamasti seotud jõuluootusega. Õnneks pole Eestis kaasa mindud hullusega juba oktoobris kõiki rohke ja liialdava jõulukraamiga ära tüüdata. Ikka vaikselt-vaikselt ja siis on 1. advent ja süüdatakse küünlad ning särama löövad linnade-valdade keskuste kuused. Selle aastaaja teeb aga alati natuke erilisemaks üks kindel asi ja see on lumi.

Lumi ei jäänud taeva ka sel aastal. Kuigi igal jaanipäeval ennustatakse kehva suusailma ning talved kipuvadki üha soojemalt mööduma, siis päriselt selle toreda valge katteta ja plusskraadides mitte nii toreda lörtsita me ikka ei saa.

Teine kindel omadus on sellel jääkristallide kogumil veel – see tuleb alati ootamatult, kuid esimesed lumememmed on tehtud ja näoraamatus jagatud. Meie koolil olid sel ajal külalised kaugelt maalt Jamaicalt ning nemadki said oma käe valgeks selles erinevas vanuses inimesi köitvas lumememmenduses.

Kui tahad teada, mis on lumi, siis kiire ülevaate saad sellelt vahvalt leheküljelt . Ja natuke teadlikumaks kindlasti ka!

November

November on kuu, mis seostub mulle „huvitava ilma“ (nii öeldakse tavaliselt kui ei taha halba öelda), punapõsksete Kadride, iga aastaga järjest populaarsust koguva isadepäeva ja nüüd siis juba kaks aastat Tartu Tervishoiu Kõrgkooli sünnipäevaga. Aastaid, mida sel korral ühiselt tähistada, on koolile kogunenud 206. Kui inimese puhul räägitakse kronoloogilisest ehk siis passis olevast vanusest, bioloogilisest ehk tervislikust vanusest ja lisaks ka sotsiaalsest vanusest, siis kuidas oleks kooliga?

Nii-öelda passi vaadates on asjad enam-vähem selged. 1811. aastal asutas prof Chr. Fr. Deutsch Tartu Ülikooli sünnitusabikliiniku juurde ämmaemandate kooli - tänase Tartu Tervishoiu Kõrgkooli eelkäija. Seega aastaid 206.

Nüüd kui mõelda meie kooli potentsiaalsetele tervisenäitajatele, siis võime tõenäoliselt aastaid vähemaks võtta ja me saaksime oma ea kohta heas vormis sünnipäevalise.

Sotsiaalse vanusega on aga minu arvates keerulisemad lood. Nimelt kui vanaks me peaksime oma kooli, kui me ajalugu ei teaks? Kas siis algaks see mälestustega Meditsiinikoolist nõukogude ajal või hoopis kõrgkooli staatuse ja hoone uuendamisega 21. sajandil? Kas üks vanimaid rakenduskõrgkoole on see, mida lausuda uhkusega või kõlab paremini – tunnustatud, kaasaegne, konkurentsivõimeline?

inimeste puhul öeldakse, et oleme nii vanad kui ennast tunneme ja lisanduvad aastad iseenesest meie olemust ei muuda. Nii on ka meie kooliga - arvude keeles 206, muidu nooruslik Nooruse tänaval tegutsev haridusasutus, terviseteadliku ning õnneliku ühiskonna arendaja.

Oktoober

Seekord, tummisel ja tumedal sügiskuul oktoobris tahaksin ma kirjutada elementaarsest asjast - viisakusest. Võib-olla on see seotud asjaoluga, et hetkel on valimiste aeg kogu meie riigis, võib-olla sellega, et mõnda aega kodune olles jäin kõrvale nii rohkest inimestega suhtlemisest ja lõppude lõpuks on oma mõju ka viimastel meediaruumi vallutanud uudistel. Kõige olulisem on aga see tunne ja soov sellest kirjutada.

Viisakus on midagi, mida lühidalt sõnadesse panna on keeruline, kuid me saame aru küll, kui meiega on käitutud ebaviisakalt või tunneb seda kogu ühiskond. Me tihti teame reegleid, kuid püüame leida viise, kuidas nendest ikkagi mööda minna ning me teame, kust läheb nn hea maitse piir, aga ka selles on ometigi tohutult tõlgendamise ruumi. Mida enam me kahtlusi ja paindlikkust lisame, seda kaugemale järgmine kord ollakse tõenäoliselt valmis ka minema.

Ma arvan, et viisakuse mitu palet on kõik, millele võiksime korraks mõelda. See, et ütleme tere, kuulame ka teisi ja mitte ainult enda kõlavat häält, täname, palume vabandust jne. Kahtlemata ka see, et me ei halvusta teisi ega topi neid kujuteldavatesse kastidesse lihtsalt sellepärast, et meile nii sobib. Me lihtsalt austame üksteist ja teineteise erinevusi.

Üks põhjus ebaviisakuseks peitub tõenäoliselt selles, et tegelikult me ei tajugi, et aasta-aastalt piirid eetikast ja heast tavast hägustuvad. Me teeme lihtsalt veidi kõvemat häält või äärmuslikuma väljaütlemise ning oleme saavutanud tähelepanu, mida tahame. Tähelepanu nimel tegutsemine tundub olevat mitte ainult poliitika nurgakivi, vaid ka igapäeva töö- ja pereelus konkureerime me selle nimel kõigega, mis ümberringi ahvatlev ja köitev.

Samas ei pea me ootama viisakust ennekõike teistelt, vaid ikka ja alati alustama iseendast. Lõpetuseks jagan tsitaati, sest kuigi viisakusest võib neid leida palju, siis siin on üks, mis mulle enim südamesse on läinud. „On olemas südameviisakus, mis on armastuse sugulane. Temast tuleneb välise käitumise kõige mõnusam viisakus.“ (J.W. Goethe).

September

Sügis algas soojalt, värviliselt ja päikeselise ilmaga. See toob tõenäoliselt naeratuse näole igaühele ja isegi neile, kes muidu suve lõppemisest suurt rõõmu ei tunne. Niisamuti on koolielu hoogsalt oma alguse saanud. Lisaks traditsioonilisele ja igapäevasele õppetööle anname võimaluse kõikidele inimestele hoolida oma tervisest läbi teadmiste.

Sel sügisel on koostöös SA Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Õdede Liiduga läbi viidud esimene tervisepäev kogukonnale ja järgmine saab toimuma 30. novembril kliinikumis. Samuti on osa võetud Tartu linna tervisepäevast. Lisaks on toimunud dementsusega inimeste lähedaste tugigrupi kohtumine ning aset leidmas neuroloogilise kahjustusega täisealistele inimestele tervisevõimlemise rühmatreeningud. Need on vaid mõned näited sellest, kuidas meie kool ja meie inimesed saavad panustada ja toetada ühiskonda, jagades oma aega, teadmisi ning kogemusi.

Tartu Tervishoiu Kõrgkool on haridusasutus, kus tahetakse teha rohkem ja hoolitakse oma kogukonnast. Rohkem infot leiab meie uudisvoost.

Mida me kõik saame iseenda heaks kohe ära teha, on liikuda tervise heaks, nautida sügist selle eheduses, tarbida vitamiinirikkaid sügisande ja loomulikult naeratada.

Kaunist sügise jätku kõikidele!

Kaunist kooliaasta algust!

Tere tulemast, esmakursuslased! Tere jälle, meie tudengid, õpilased, kolleegid, koostööpartnerid!

1. september on eriline päev väikestele ja suurtele, noortele ja hingelt noortele. Õppeaasta algus on alati elevust tekitav, vaatamata sellele, et igal aastal ta kordub, kuid päriselt sama pole ta kunagi. Seda eriti koolis, kus igal aastal tulevad uued õppurid, igaüks oma kordumatul viisil.

Täna alustab Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis oma teed 379 õppurit - õe, eriõe, ämmaemanda, tervisekaitse spetsialisti, füsioterapeudi, bioanalüütiku, radioloogiatehniku, lapsehoidja, hooldustöötaja, erakorralise meditsiini tehniku ja tegevusjuhendaja erialal. See aasta on eriline oma aktuste arvult, sest juba nädala algul tervitasime Tallinnas 25-t bioanalüütiku eriala valinut koos nelja suure haigla esindajaga.

Niisamuti on mul väga hea meel koostöö üle Jõgeva haiglaga, kus sel õppeaastal algab koolitee hooldustöötajatele. Haritud spetsialistid on parim, mida saame teha oma inimeste ja kodukandi heaks.

Nende sündmustega aga see eriline õppeaasta veel ei lõppe. Nimelt ootab meid ees veel talvine vastuvõtt ja esmakordselt Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ajaloos magistriõpe radiograafia erialal.

Seega jälgige meie kodulehte ja uudiseid, sest kõrgkool on hoos ja siinsed töötajad tipptasemel.


Head esmakursuslased!

Enamik teist on tulnud otse koolipingist ja see on teie esimene eriala valik. Teised on oma eluteel mõndagi juba kogenud, läbinud erinevaid käänakuid, kuid nüüd jõudnud siia – meie kooli. Loodan, et te kõik leiate selle, mida soovite. Tervishoiusektor vajab häid spetsialiste, kuid ennekõike kaaskodanikest hoolivaid inimesi.

See on esimene õppetund. Kõige olulisem on tahe – tahe õppida, tahe töötada ja tahe hoolida. Teadmised ja oskused järgnevad aastatega.

Kirjanik Brian Herbert on selle minu arvates hästi sõnastanud: „Õppimisvõime on kingitus, suutlikkus õppida on oskus, tahe õppida on valik“.

Seega oleneb kõik teist endist, aga selleks, et mitte teha seda üksi, on meie koolis parimad õppejõud, tugipersonal ja üliõpilasesindus.


Head kooliteed teile ning meie maja inimestele – jõudu, jaksu ning rõõmu uueks õppeaastaks!

August

Tervishoiu valdkonna tähtsusest ühiskonnas ja meie inimestele pole mõtet suuri sõnu teha, see on ütlematagi selge. Kuigi tuleb tunnistada, vajab üsna tihti meeldetuletamist. Seetõttu on heameel, et tervishoiu erialad on endiselt populaarsed õppida soovivate inimeste seas. Nii need, kes alles gümnaasiumipingist elule suunda valivad kui ka kõik edasi- , täiend- ja ümberõppijad. Tere tulemast!

Lisaks tavapärasele õppeperioodiks valmistumise rütmile, mis päev-päevalt tuure kogub, võime rõõmustada ja jagada teiega uudist, et oleme saanud ametlikult loa avada magistritaseme õppekava radiograafias. See on rahvusvaheline ühisõppekava koos Klaipeda Ülikooliga Leedus ja kahtlemata oluline samm Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ajaloos.

Magistritaseme õppe avamiseks on koolil ja siin toimetavatel ja varasemalt toimetanud inimestel tulnud läbida pikk teekond ja mahukas ettevalmistusperiood. Selgitust on ennekõike vajanud küsimus „Miks?“. Sellele saab vastata lühemalt ja pikemalt, kuid kõige olulisem on, et me vajame pädevaid ja haritud spetsialiste.

Suve lõpu lähenedes võib kokkuvõtvalt öelda, et esimene pääsuke saab tiibu sirutada ja lendu proovida ning teised ootavad oma järge.

Kaunist augustikuu jätku!

19. juuni

Käes on lõppude ja uute alguste aeg. Meie eluteel on alguseid ja lõppe mitmeid. Kõige erilisem on kahtlemata uue elu algus. See on üks mitmete alguste rivis, mida me ise tegelikult ei mäleta ja loome oma mälestustes pildi teiste sõnumitest. Vahel pole kahjuks sedagi. Võib-olla on siinkohal parimad võimalused nendes kodudes, kus kõik sai kirja pandud või salvestatud. Mida aeg edasi, seda rohkem on selleks võimalusi.

Minul pole näiteks erilisi mälestusi oma lasteaia või koolitee algusest, kuid seda eredamalt mäletan ma lõppe. Sama on nende üksikute fotodega sellest ajast. Ei ühtki pilti algusest, aga mitmeid lõppudest. Eks see on niisamuti igal ühel erinev, kuid teatud eluetappide lõpetamised tunduvad olulisemad ning meeldejäävamad. Võib-olla on algused põnevad ja lõpud teinekord hirmutavad. Või on siis täpselt vastupidi.

Igaljuhul tähendab koolilõpp seda, et tuleb siseneda iseseisva elu radadele, ise oma otsuste ja vastutuse kiirteele. Edasi ootab tööturg. Kõigil on võimalus, kes tahab ja soovib. Koolist saab kaasa teadmised, esimesed kogemused ja oskused, kuid siin on vastutus jagatud - siin on õpetajad ja juhendajad.

Iga uus olukord on enamasti natuke hirmutav, kuid see ehk elu põnevaks teebki. See, et meil tuleb kohaneda ja uuesti alustada. Pole lõpmatult kulgevat kooliteed ega automaatselt tagatud töökohta. Isegi siis, kui meie kõrgkooli lõpetajatest suundub tööle keskmiselt 95% vilistlastest, on tegelik individuaalne sooritus ainult inimese enda teha ja vastutada.

Mind on seejuures motiveerinud üks mõttetera, mida jagan: „Ära karda liikuda edasi vaikselt, karda paigalseisu.“

Edukat edasi liikumist kõigile!

Juunikuu

Ma olen oodanud sirelilõhna. Ma ootan seda iga suve hakul ja iga kord, kui see aeg on käes, mil aiad on sireliõite lõhnast tulvil, on see parim aeg kevadest või suvest. Kõige suurem ootus.

Oskus tunda rõõmu väikestest asjadest on minu arvates üks toredamaid oskusi, mida omada. See annab erksamat värvi igale päevale, loob positiivse tunde ja paneb naeratama. Kui eelmisel kuul kutsusin teid kõiki teretama, siis nüüd naeratama. Ka siis, kui väljas on kaheksa kraadi, puhub põhjatuul ja sajab vihma. Pessimisti võiks siinkohal lohutada see, et homme võib alati olla hullem, aga optimisti see, et samahästi võib homme paista ka päike.

Olgem ikka optimistid!

Maikuu

Nüüd võib vist öelda küll, et kevade soojus on lõpuks kohale jõudnud, kui nädalavahetusel murutraktori häält naabri maadel kuuled ja võililled teepervesid kaunistavad. Ma arvan, et kevad võlubki ennekõike selle pideva avastamise ja märkamise väljakutsetega. Lähed õue ja sajab lund, lähed järgmisel päeval ning saad aru, et oled selgelt ühe kihi riideid liiga palju selga pannud ning tutimütsi võib ka lõpuks riiulisse jätta.

See on põnev aeg, kui võtta selleks hetk ja seda nautida, vaadelda muutuvat looduseilu. Iga lisanduva päevaga on rohkem värve, lõhnu, hääli. Inimesedki tunduvad rõõmsamad ja naeratavad rohkem. Ühes lihtsas naeratuses või mööduja positiivses teretuses on vahel rohkem rõõmu peidus kui pikkades tänukõnedes. Märtsi lõpus Eesti kultuuri koja algatatud TERE kampaania kõlas algul võõristavalt – õpetame eestlased taas teretama. Kas me siis tõesti ei oska või siis ei taha või ei julge? Ma arvan, et igal ühel on ette tulnud neid hetki, kus möödud tänaval või koridoris kellestki, kes on nagu tuttav või kunagine koolikaaslane, aga pea pööratakse ära või iseendagi kinganinad on järsku põnevamad kui iial enne. Olen isegi olnud mõnikord kimbatuses, et kas hõigata siis tere või mitte. Võib-olla tõesti ei sobi. Kampaania algatajad aga usuvad, et see lihtne väljend aitab Eesti elu edendada ja miks mitte uskuda? Miks mitte julgemalt teretada? Seega on selle kevade moto – ütlen rohkem tere!

20. aprill

Kirjutamine on minu jaoks alati omamoodi väljakutse olnud. Vahel on nii, et kõik pulbitseb ja elab sinus, tahab vaid nn sule haaramist ning mõtted jooksevad iseenesest paberile ─ tänapäeval küll pigem arvuti või mobiili ekraanile. Teinekord põrnitsed aga pikalt oma klaviatuuri ning pea oleks justkui tühi. Kust siis alustada?

Mina olen veidi vanamoodne, mulle meeldib endiselt paber ja pliiats. Olgu suurematel kirjatöödel või siis kõnedeks valmistudes, esmalt kirjutan oma mõtted ikka veel märkmikusse. See tegevus iseenesest loob nö õige tunde kirjutamiseks ja kusagilt tuleb alati alustada. Esimesest sõnast, siis ridadest ja lõpuks paragrahvidest.

Praegu, looduse tärkamise ja ärkamise vaimus, on paljudel meist kirjutamise ja kirjutiste tipphooaeg, sest käsil on eksamid ning lõputööd. Nii on ka Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, kirjutavad lõputöid tulevased füsioterapeutid ja tervisekaitse spetsialistid, kel tuleb lõputöö esitada 2. juuniks. Mind aitas nendel aegadel alati raamatukogu ja seda mitte ainult seal leiduvate mahukate kogude ja info tõttu, vaid selle paiga keskendumist soodustav atmosfäär. Loodan et igaühel, kel olulised kirjatööd käsil, on see koht olemas ja kui mitte, siis proovige raamatukogu.

1. märts

Märtsikuu saabudes tungib meie põue kevade ootus. Päevane päike soojendab üha enam, hommikune linnulaul muutub üha valjemaks ja veed vulisevad kraavides, ojades, jõgedes. Vahetult Eesti Vabariigi tähtsündmuse, iseseisvuspäeva tähistamise järel – ajal, mil räägitakse palju meie oma riigist ja kultuurist, eestlaseks olemisest üleüldiselt – on ehk paslik pöörata oma pilk looduse poole. Püüdke jälgida neid muutusi, tabada kevade saabumise imelisi hetki. Tunda rõõmu looduse ärkamisest ühes pikeneva päeva ja valgusega.

Märtsikuu toob kaasa ka muutusi kõrgkoolielus. Üha rohkem liigub meie häid ja tublisid õppureid praktikale. Reaalsesse töökeskkonda, kus rakendada õpitud teadmisi ja saada olulisi kogemusi tulevaseks karjääriks. Mõnele esimene kord, teisele juba tuttav teekond haiglasse, hooldekodusse, tervisekeskusesse. Praktiline kogemus on kahtlemata oluline ja rakenduskõrghariduse üks väärtuslikumaid osasid, mis annab kindlust edaspidi iseseisvalt tegutsemiseks. Teisalt saadakse kogemus ja kindlus sellest, et valitud eriala on just see, millele tulevikus pühenduda, sest tervishoius ei saa teisiti. Selleks, et teha hästi oma tööd, on vaja nii parimaid teadmisi ja oskusi, aga ka pühendumust ja hoolivust.

Siinkohal ongi looduses viibimine abiks. Alati, kui meel on kurb või talvine väsimus kipub võimust võtma, siis minge lihtsalt õue. Jalutage, nautige kevade soojust peegeldavaid päikesekiiri ja kuulake, kuidas loodus ärkab.

5. veebruar

Käesolev nädal oli kõrgkoolis emotsioonidest tulvil - oluliste alguste ja lõppude nädal. Õdede tsükliõpet alustasid 26 üliõpilast ja 17 hooldustöötajat, samuti lõpetasid oma koolitee 148 värsket ja haritud tervishoiuspetsialisti: õed, ämmaemandad, bioanalüütikud ja radioloogiatehnikud. Mõlemad sündmused on kahtlemata tähtsad ja tähelepanuväärsed etapid nii nende inimeste endi eluteel, aga ka nende lähedaste ja sõprade.

Need hetked meie elus on erilised ja ootusest tulvil. Hästi läheb siis, kui teeme seda, mis meile meeldib ja järgime kutset, mis südamele lähedane.

Ees ootavad uued kogemused, valikud ja kohtumised. Alguste ja lõppudega on kord juba nii, et ühe saabudes ootab meid teine. Seetõttu soovin edu ja õnnestumisi nii meie kõrgkooli õppetöö alustajatele kui tublidele vilistlastele.

Õnne!

11. jaanuar

Aasta alguses on kombeks jagada lubadusi - iseendale, lähedastele, sõpradele ja töökaaslastele. Uuel aastal teen rohkem, liigun aktiivsemalt, loen raamatuid, pühendun õppimisele, tööle või perele... Meie soovid ja unistused on erinevad, nii ka lubadused, ja on väga tore, kui aasta lõpus saaksimegi tõdeda, et oleme vähemalt mõne oma lubaduse päriselt täitnud ja ei tule tunnistada valusat  ning lubada jälle, et järgmine aasta saab olema teisiti. Heaolu ja õnnetunne kasvab saavutatuga ning alustada võib ju kõige pisemast! Kuid alustagem juba täna.

 

23. detsember

Aastalõpp on märkamise ja heade tegude aeg ning parim kink, mida saame anda, on AEG - ühiseid koosolemisi ja tegemisi pere, sõprade, sugulaste ja kolleegidega, aga kindlasti ka aega iseendale. Igapäeva tuhinas ja melus me tihti kiirustame, unustame rõõmu tunda väikestest asjadest, kuid õnneks on jõuludel, kuuse ja piparkookide lõhnal see imeline jõud peatada argipäev.

Rahulikku jõuluaega ja rohkelt õnnestumisi uude aastasse!

16. detsember

Aasta lõppedes on heaks tavaks saanud vaadata tagasi, analüüsida tehtut, meenutada möödunut. Ikka selleks, et teha kokkuvõtteid ja valmistuda uueks. Meil igaühel on oma isiklik saavutuste ja tegude nimekiri, kuid siinkohal panen kirja aasta Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis.

2016 on olnud kahtlemata väljakutsete ja teguderohke. Siinkohal üleskutse – meenutage ja mõelge, et milline oleks teie list „Aasta 2016 Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis“ või siis sellega seotult.
*kõrgkooli juubel
*205 head tegu
*õppekavagrupi kvaliteedi hindamine
*massööri õppekava avamine
*rektori vahetus
*struktuuri muudatused
*õdede ja ämmaemandate konsensuslepe
*ettevalmistused radiograafia magistriõppe avamiseks

November

205 head tegu on eelnenud sellele, et väärikalt tähistada 205 aastat ajalugu. Täpselt nii palju on möödunud Tartu Tervishoiu kõrgkooli eelkäijast, 1811. aastal asutatud ämmaemandate kooli avamisest.

Need 205 head tegu viisid meie õppejõud ja õppurid lasteaedadesse, koolidesse, hooldekodudesse, linna ja kõrgkooligi. See oli meie kingitus ja soov – jagada teie kõigiga meile olulist tähtpäeva.

Tervis ja selle hoidmine sõltub suures osas meist endist ja on igaühe vastutada, kuid teadlikkust saab kasvatada ja oskusi õppida.

Juubelinädal, mis kestab 21.-24. novembrini, saab alguse õdusas pannkoogilõhnas. Toob kõrgkooli enam kui 30 rahvusvahelist külalist erinevatest riikidest, pakub sisuka teaduskonverentsi „Terves kehas terve teadmine“ ja kulmineerub loomulikult juubelipeoga.

Palju õnne,
Tartu Tervishoiu Kõrgkool!

24. oktoober

Kuu aega on jäänud kõrgkooli käesoleva aasta tippsündmuseni - juubelipeoni, mis toimub 24. novembril. Veel jõuate oma kalendritesse teha märkmed, registreerida nii enda kui kaaslase ning loomulikult kohale tulla. Vahel on tore kõndida mälestuste ja taaskohtumiste radadel, kahtlemata leiate peolt nii uut kui avastamist väärivat. See on suur „meie inimeste - meie kooli“ kokkutulek, kuhu tänaseks on ennast kirja pannud juba üle 600 osaleja.
Andke teada oma kursusekaaslastele, endistele kolleegidele, et olete tulemas.

Kohtumiseni!

1. september

Kooliaasta algus on minu arvates aeg, mis ei jää märkamata isegi siis, kui oma enese koolipõlvest on möödunud aastaid või aastakümneid. Endiselt on kõikjal õhus ärevust ja ootust. Seda enam, kui koolist saab töö- või õppekoht, siis on esimeses septembris lausa miskit maagilist.

22. august

Õppeaasta alguse ettevalmistused on saanud uue hoo ja hingamise. Iga päevaga kohtab üha enam meie värvilistes koridorides, liftis, nõupidamistel ja lõunapausidel inimesi, kes entusiastlikult teretavad ja lausa säravad.

Saabunud on koolielu põnevaim aeg − uued kohtumised, väljakutsed, meenutused, tudengid, õpilased, kolleegid ja sõbrad. Kõik saab uue alguse. Kõrgkoolistki saabki päriselt kõrgkool, kui seal sagivad ja askeldavad meie inimesed ning see pole loosung ega liialdus, et haridus annab meile vabaduse. See on vabadus valikuteks ja võimalused tulevikuks.

Head ootust ja rõõmu kõigile algavaks õppeaastaks!

8. juuli

Esimene nädal rekorina...
Uued inimesed
Uus maja
Õppeprorektori valimine
Amphora - vana meelde tuletamine
Arved ja riigitöötaja portaal - õnneks kõik on sama
Vastuvõtu mured ja rõõmud
Koostöö tahab päriselt ka koos töötamist ning tundma õppimist :)
Suvi...

Inimestega kohtumine ja nendega vestlemine on üks lõputu maailma avardamise protsess. Me oleme kõik erinevad, pärit erinevatest paikadest ja elulugude raamatu lehekülgedelt. Tartu Tervishoiu Kõrgkoolil on oma inimestega vedanud - nad armastavad oma kooli.