OHUTUSJUHEND NAKKUSE RISKIDE MAANDAMISEKS seoses KÕRGKOOLI TEGEVUSTEGA koroonaviiruse leviku tingimustes

Käesolev juhend lähtub:
Vabariigi Valitsuse korraldus COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud https://www.riigiteataja.ee/akt/304022022003?leiaKehtiv
Haridus- ja teadusministeeriumi soovitused seoses kooliaasta alustamisega koroonaviiruse leviku tingimustes https://www.hm.ee/et/koroona
Terviseamet selgitab: Mis vahe on liikumispiirangul, eneseisolatsioonil ja karantiinil? (03.08.2020) https://www.haigekassa.ee/uudised/terviseamet-selgitab-mis-vahe-liikumispiiranguleneseisolatsioonil-ja-karantiinil

Kasutatud mõisted

Lähikontaktiga on tegu, kui isik elas samas majapidamises COVID-19 haigega; on olnud otseses kehalises kontaktis COVID-19 haigega (nt kätlemine), vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 m kaugusel; on olnud otseses kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on peale köhitud, aevastatud); on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis (nt rühma- või klassiruumis, nõupidamisruumis, haigla ooteruumis jne) vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel; viibis transpordivahendis sümptomaatilise COVID-19 haige läheduses, sh: - isikud, kes istusid samas reas ja kaks rida ees- või tagapool, - COVID-19 haige reisikaaslased ja hooldajad.
Eneseisolatsioon tähendab seda, et inimesel, kellel on olnud lähikontakt COVID-19 positiivsega, on kohustatud hoiduma mittehädavajalikest kontaktidest ja võib oma elukohast lahkuda üksnes arsti juurde minemiseks, toidu, esmatarbekaupade ja ravimite ostmiseks või hädajuhtumil. Kodust lahkudes peab inimene võtma kasutusele kõik meetmed, et viiruse võimalikku levikut tõkestada. Isik, kellel on diagnoositud COVID-19 haigus, ei tohi alates haiguse diagnoosimisest kuni tervenemiseni lahkuda oma elukohast või püsivast viibimiskohast.
Liikumisvabaduse piirang. Sõltuvalt välisriigi koroonaviiruse leviku riskitasemest, kust Eestisse saabutakse võidakse saabuvale inimesele rakendada liikumispiirangut.
Külalised on kõik õppehoonesse saabuvad inimesed, kes ei ole õppurid ega töölepingulised töötajad.

Eesmärk

Nakkuse riskide maandamine seoses õppetööga koroonaviiruse leviku tingimustes.

Vastutus

Ohutusjuhendis esitatud ohutusnõuete täitmise eest vastutavad kõik õppehoones viibivad Tartu Tervishoiu Kõrgkooli (TTHKK) töötajad (sh mittetöölepingulised töötajad), õppurid ja külalised.

Nõuded tervislikule seisundile TTHKK ruumides

1. Hingamisteede haiguste sümptomite (palavik üle 37,5°C, köha, nohu, kriipimistunne kurgus, kurguvalu, hingamisraskused, õhupuudus, maitse- ja lõhnatundlikkuse kadu) ja/või kehva enesetunde puudumine
2. Eelmises punktis nimetatud sümptomite või temperatuuri tõusu olemasolul või tekkimisel tuleb õppuril majast lahkuda ning teavitada sellest telefoni või meili teel vastutavat õppejõudu.

Õppehoonesse sisenemine ja liikumine

3. Õppehoonesse sisenemine toimub tavapäraselt või vastavalt eelnevalt antud juhistele. Vahetult enne sisenemist või vahetult sisenemise järgselt tehakse käte antiseptika või pestakse käed seebiga. 
4. Õppehoones liikudes järgitakse kätehügieeni reegleid ja köha etiketti. Väljaspool õpperuumi, sh söögi- ja puhkepauside ajal viibitakse ja liigutakse võimalikult hajutatult.

Maskide kasutamise üldnõuded kõrgkoolis

5. Meditsiinilise maski kasutamine õppetöös on kohustuslik eelkliiniliste õppepraktika ruumides (ühiselamu I ja II korrusel) ning laborites (õppehoone II korrusel) toimuvates praktikumides (ja muu õppetegevus, kus harjutatakse tegutsemist haiglakeskkonnas).
6. Kuigi maski kandmine kõrgkooli avalikul alal ei ole kohustuslik, on selle kasutamine soovituslik näiteks lähikontakti korral, kui ruumi suurus ei taga piisavat hajutatust, isolatsiooni kohustuseta lähikontaktsetel või muudel juhtudel, kui isik seda ise soovib.
7. Vajadusel tagab kõrgkool meditsiinilise maski.                            

Nõuded töötamisel TTHKK ruumides

8. Töötajate kabinetides, koosolekute ruumis ja ühisalal ei ole maski kandmine kohustuslik, kui kõik ruumis või alal viibivad töötajad on vaktsineeritud ja maski mitte kandmises üksmeelselt kokku leppinud.
9. Kabinette õhutatakse võimalikult sagedasti, sooja ilma korral töötatakse avatud akendega.

Nõuded õppetööle ja muudele kõrgkoolis korraldatavatele tegevustele

10. Auditoorne õppetöö toimub üldjuhul veebikeskkonnas ja kõrgkoolis kohapeal võib korraldada praktilist õpet. Juhul kui, õppetöö on oma iseloomult selline, mida on mõistlikum läbi viia lähiõppes, on vastava otsuse tegemise õigus osakonna juhatajal. Õpperuumides tuleb arvestada ruumi 50% täituvuse nõudega või selle tingimuse mittetäitmisel võib rühma suurus olla kuni 27 inimest (sh õppejõud).
11. Pauside ajal väljutakse ruumist ja võimalusel ruum tuulutatakse. Ilusate ilmade korral soovitatakse pauside ajal liikuda väljas või terrassidel.
12. Võimalusel tuleks õppejõul planeerida õppetöös söögipausid selliselt, et oleks võimalik minimeerida suuri kogunemisi kõrgkooli üldkasutataval alal.                                                                                                                13. Kohviku üldalal tuleb arvestada hajutatuse nõudega (50% täituvuse nõue).
14. Koolituste, treeningute ja teiste sisetingimustes korraldatavate tegevustes võib rühma suurus olla maksimaalselt 27 inimest (sh juhendaja), kui ei suudeta täita ruumi täituvuse 50% nõuet.
15. Raamatukogu on avatud tavapäraselt.
16. Tunniplaani koostamisel läbi mõelda, kuidas vähendada ruumide ristkasutust ning planeerida õppetööd selliselt, et praktilise õppe päevadel ei oleks õppehoones üldjuhul muud õppetööd.
 17. Täielikule distanstõppele üleviimise otsustab kõrgkooli rektoraat järgides Eesti Vabariigi Valitsuse ja Terviseameti otsuseid.               

Kiirtestimise korraldamine

18. Vajadusel korraldatakse enne õppetööd COVID-19 haigega toimunud lähikontakti või kõrgkooliga seotud tegevustes osalemisel tasuta SARS koroonaviirus-2antigeen kiirtesti tegemine. Kiirtesti tegemine on vabatahtlik ja selle võib asendada isiku enda kulul läbi viidud Eesti tervishoiu laborites pakutavate SARS koroonaviirus-2 antigeeni või RT-RNA uuringutega.
19. Rühmasisese haigestumise korral peab lähikontaktsete testimine olema eelnevalt kooskõlastatud vastava õppeosakonna juhatajaga. Kõrgkooli töötajale väljastab vanemlaborant enese testimiseks mõeldud kiirtesti kokkulepitud ajal ning eelnevat kooskõlastust vaja ei ole.
20. Kõrgkooli muude tegevustega seotud kiirtestimise vajadusest (nt ürituse korraldamine, õppetöö raames teiste asutuste külastamine jne tuleb teavitada töökeskkonnaspetsialisti (reelikavetemaeviik(at)nooruse.ee) võimalusel üks nädal enne kõrgkooliga seotud tegevuse kontakti algust, kes annab teada kiirtesti proovivõtu koha ja aja. Kiirtesti andmisel täidab testitav isik teabelehe kahes eksemplaris, kuhu märgitakse kiirtesti uuringu tulemus, mis on kehtiv kuni kaks päeva enne kõrgkooliga seotud tegevuse algust. Üks teabelehe eksemplar jääb testitavale ja teine säilitatakse kõrgkooli laboris lukustatud kapis üks kuu. Teabeleht hävitatakse arhiveerimise aja lõppedes.

Nõuded ruumide puhastamisele ja desinfitseerimisele

21. Ruumide puhastamine, vahendite ja pindade desinfitseerimine ning jäätmete käitlemine toimub tavapäraselt  ja vastavalt Terviseameti juhistele.
22. Praktika klassides teeb koristaja tavapärase märgpuhastuse (sh põrandate pesu) samal päeval pärast praktikumide lõppu.
23. Avalikes ruumides, kus liigub palju erinevaid inimesi, on puutepindade puhastamine mõistlik iga 4 tunni järel.
24. Kabinettides jätkatakse tavapärase üldpuhastusega; tööpäeva lõpus puhastatakse hoolikalt kabinettide ukselingid ja puhkeruumi kontaktpinnad. Kui töötaja soovib põhjalikku töölaua puhastamist, siis teeb töötaja eelnevalt lauapinna puhtaks ning jätab koristajale selle kohta märkme märkmepaberil.
25. Desinfitseerivaid vahendeid kasutatakse juhul, kui pinnad on suure tõenäosusega viirusega saastunud ja kui muid puhastusmeetmeid rakendada ei saa.
26. Kui töötaja soovib oma töölauda ja töövahendeid desinfitseerida, hangib ta vastavad vahendid iseseisvalt. Tehnika puhastamiseks kasutatavad sobivad vahendid kooskõlastatakse IT-osakonna spetsialisti ja töökeskkonnaspetsialistiga.

Käitumisjuhised kui õppehoones viibinud inimesel diagnoositakse COVID-19 või on õppehoones viibinud inimesel olnud lähikontakt kinnitatud COVID-19 juhuga

27. Kui töötajal või õppuril diagnoositakse COVID-19, siis järgib ta Terviseameti juhiseid ja alates haiguse diagnoosimisest kuni tervenemiseni (arsti otsus) ta õppehoonesse siseneda ei tohi.

28. Kui töötajal või õppuril on olnud lähikontakt COVID-19 diagnoosi saanud inimesega on tulenevalt COVID-19 nakkushaiguse maksimaalsest peiteperioodist tal kohustus viibida kodus 7 päeva alates lähikontaktist. Eneseisolatsiooni ei pea jääma lähikontaktsed, kes on
1) vaktsineeritud (või vaktsineerituga võrdsustatud) ning saanud tõhustusdoosi ja süstist ei ole möödas rohkem kui aasta;
2) läbinud esmase COVID-19 vaktsineerimiskuuri ja viimasest doosist ei ole möödunud rohkem kui üheksa kuud (270 päeva);
3) vaktsineerituga võrdsustatud (st haiguse läbi põdenud ja saanud ühe doosi vaktsiini) ning viimasest süstist ei ole möödas rohkem kui üheksa kuud (270 päeva);
4) COVID-19 haiguse viimase kuue kuu (180 päeva) jooksul läbi põdenud ja arsti poolt terveks tunnistatud. 
 
29. Kui õpperühmas on tuvastatud haigestumine, tuleb eneseisolatsiooni kohustusega õppuritel jääda distantsõppele (vt punkt 28). Puudumisest tuleb teavitada oma õppetööspetsialisti.
30. Eneseisolatsiooni kohustust ei ole inimesel, kes on kokku puutunud COVID-19 haigega lähikontaktis olnud inimesega.
31. Kuigi terviseinfo jagamine ei ole kohustuslik on COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt oluline, et haigestunud õppur teavitaks positiivsest COVID-19 proovist enda osakonna õppetöö spetsialisti või asjaajamise spetsialisti (kui tegemist on ühiselamus elava õppuriga), kes edastab info töökeskkonna spetsialistile. Töötaja teavitab positiivsest COVID-19 proovist vahetut juhti, kes edastab informatsiooni rektoraadile.
32. COVID-19 haigust põdenud isiku tervenemise otsuse teeb tema perearst. Kõrgkool järgib õppehoonesse tööle või õppetööle lubamise otsuse tegemisel perearsti otsust ja Terviseameti juhiseid.          

Käitumisjuhised, kui ühiselamu elanikul diagnoositakse COVID-19 või on ühiselamu elanikul olnud lähikontakt kinnitatud COVID-19 juhuga

33. Kui ühiselamu elanikul diagnoositakse COVID-19 või on ühiselamu elanikul olnud lähikontakt COVID-19 positiivsega, tuleb edasises käitumises lähtuda Terviseameti juhistest.
34. COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et haigestunud ühiselamu elanik teavitaks positiivsest COVID-19 proovist asjaajamise spetsialisti, kes edastab info töökeskkonna spetsialistile.

Käitumisjuhised, kui õppur/töötaja saabub välisriigist

35. Täielikult vaktsineeritud töötajaid võib suunata välislähetusse arvestades sihtriigi nõudeid. Reis tuleb registreerida Välisministeeriumi Reisi Targalt lehel. Võimalusel lükata edasi reisimine kriis.ee veebilehel sätestatud kõrge või väga kõrge ohutasemega riikidesse (tabelis tähistatud hele- ja tumepunasega).Väljaspool Euroopa Liitu toimuvale lähetusele annab loa rektoraat.
36. Saabudes tagasi välisreisilt, tuleb lähtuda kriis.ee veebilehelt leitavast teabest, mis näeb ette nõuded liikumisvabaduse piirangute kohta.
37. Kõrge või väga kõrge ohutasemega riikides saabuvatele välistudengitele peab kõrgkool tagama transpordi majutuspaika Eestisse saabumisel ning kontrollima liikumisvabaduse nõuetest kinnipidamist liikumisvabaduse piirangu perioodil. Samuti tuleb tagada välistudengitele SARS-CoV-2 kiirtesti tegemine. Välistudengite saabumisest tuleb teavitada töökeskkonnaspetsialisti, kes annab täpsemad käitumisjuhised.
38.  Soovituslik on töötada/õppida 7 päeva jooksul distantsilt neil, kelle lähikondsed on viimase 7 päeva jooksul saabunud kõrge või väga kõrge haigestumusega riigist.

Puhastusnõuded potentsiaalselt saastunud ruumide kohta

39. SARS-CoV-2-ga potentsiaalselt saastunud ruumid ja pinnad tuleb enne nende taaskasutamist hoolikalt puhastada.
40. Puhastades ruume, milles on viibinud COVID-19 nakkuse saanud õppur või töötaja tuleb koristustööde ajal pritsmete tekkimisel kasutada hingamisteede kaitsevahendit (FFP3) ja näo ning silmade kaitsevahendeid. Puhastada töövahendid hoolikalt, järgides Terviseameti soovitusi.

Muud sätted

41.  Käesolevas juhendis sätestamata juhtudel lähtutakse Vabariigi Valitsuse ja/või Terviseameti konkreetsel ajahetkel kehtestatud nõuetest ning antud soovitustest.

 
Tervikdokument "OHUTUSJUHEND NAKKUSE RISKIDE MAANDAMISEKS seoses kõrgkooli tegevustega koroonaviiruse leviku tingimustes" on leitav siit.