OHUTUSJUHEND NAKKUSE RISKIDE MAANDAMISEKS seoses õppetööga koroonaviiruse leviku tingimustes


Kasutatud mõisted

 
Lähikontaktiga on tegu, kui isik elas samas majapidamises COVID-19 haigega; on olnud otseses kehalises kontaktis COVID-19 haigega (nt kätlemine), vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 m kaugusel; on olnud otseses kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on peale köhitud, aevastatud); on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis (nt rühma- või klassiruumis, nõupidamisruumis, haigla ooteruumis jne) vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel; viibis transpordivahendis sümptomaatilise COVID-19 haige läheduses, sh: - isikud, kes istusid samas reas ja kaks rida ees- või tagapool, - COVID-19 haige reisikaaslased ja hooldajad.
 
Eneseisolatsioon tähendab seda, et inimesel, kellel on olnud lähikontakt COVID-19 positiivsega, on kohustatud hoiduma mittehädavajalikest kontaktidest ja võib oma elukohast lahkuda üksnes arsti juurde minemiseks, toidu, esmatarbekaupade ja ravimite ostmiseks või hädajuhtumil. Kodust lahkudes peab inimene võtma kasutusele kõik meetmed, et viiruse võimalikku levikut tõkestada, sh kasutama näomaski, kasutama kindaid või tegema käte antiseptika, hoidma distantsi teiste inimestega ning valima kodust lahkumiseks sellise kellaaja, kus on teiste inimestega kokkupuutumise võimalus väikseim. Isik, kellel on diagnoositud COVID-19 haigus, ei tohi alates haiguse diagnoosimisest kuni tervenemiseni lahkuda oma elukohast või püsivast viibimiskohast.
 
Liikumisvabaduse piirang. Seoses COVID-19 haiguse puhanguga võidakse välisriigist saabuvale inimesele rakendada erineva pikkusega liikumispiiranguid. Piirangu pikkus sõltub SARS-CoV-2 PCR analüüsi tegemisest või mitte tegemisest ja selle tulemusest.
 

Eesmärk

Nakkuse riskide maandamine seoses õppetööga koroonaviiruse leviku tingimustes.

Vastutus

Ohutusjuhendis esitatud ohutusnõuete täitmise eest vastutavad kõik õppehoones viibivad Tartu Tervishoiu Kõrgkooli (TTHKK) töötajad (sh mittetöölepingulised töötajad) ja õppurid.

Nõuded tervislikule seisundile TTHKK ruumides

1. Hingamisteede haiguste sümptomite (palavik üle 37,5 °C, köha, nohu, kriipimistunne kurgus, kurguvalu, hingamisraskused, õhupuudus, maitse- ja lõhnatundlikkuse kadu) ja/või kehva enesetunde puudumine.
2. Eelmises punktis nimetatud sümptomite või temperatuuri tõusu olemasolul või tekkimisel tuleb õppuril majast lahkuda ning teavitada sellest telefoni või meili teel vastutavat õppejõudu.

Õppehoonesse sisenemine ja liikumine

3. Õppehoonesse sisenemine toimub tavapäraselt või vastavalt eelnevalt antud juhistele.
4. Õppehoonesse sisenemisel mõõdab TTHKK töötaja siseneja kehatemperatuuri.
5. Vahetult enne sisenemist või vahetult sisenemise järgselt pestakse käed seebiga või tehakse käte antiseptika.
6. Õppehoones liikudes järgitakse kätehügieeni reegleid ja köha etiketti. Väljaspool õpperuumi, sh söögi- ja puhkepauside ajal järgitakse 2+2 reeglit ning viibitakse ja liigutakse võimalikult hajutatult.

Maskide kasutamise üldnõuded kõrgkoolis

7. Õppehoones viibides on hingamisteede maski kandmine kohustuslik tulenevalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuetest.
8. Personalile ja praktikumiklassis või laboris olevatele õppuritele tagab maski kõrgkool.

Nõuded töötamisel TTHKK ruumides

9. Kuna kontaktide vähendamine on kriitilise tähtsusega, siis töötatakse võimalusel kodukontorist.
10. Kabinette õhutatakse võimalikult sagedasti, sooja ilma korral töötatakse avatud akendega.
11. Kui lähikontakti pole võimalik vältida, siis on maski kasutamine tööruumides kohustuslik tulenevalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuetest.

Nõuded õppetööle

12. Auditoorne õppetöö toimub veebikeskkonnas ja kõrgkoolis kohapeal võib korraldada üksnes praktilist õpet arvestades selle toimumise hädavajalikkust. Rühma suuruseks praktilises õppes on 6 õppurit (erandina kuni 10 võib olla kui ruumi suurusest tulenevalt on tagatud maksimaalne täituvus 50%). Õpperuumis tagatakse tegevuse iseloomu arvesse võttev hajutamine.
13. Kõrgkooli hoones on hingamisteede maski kandmine kohustuslik tulenevalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuetest.
14. Pauside ajal väljutakse ruumist ja võimalusel ruum tuulutatakse. Ilusate ilmade korral soovitatakse pauside ajal liikuda väljas või terrassidel.
15. Võimalusel tuleks õppejõul planeerida õppetöös söögipausid selliselt, et oleks võimalik minimeerida suuri kogunemisi kõrgkooli üldkasutataval alal.
16. Alates 26.04. on lubatud täienduskoolituste läbiviimine välistingimustes kuni 10 osalejaga (sh juhendaja) grupis ning 03.05  kõrgkooli hoones  individuaalõppe vormis, mis tähendab, et ühes ruumis võib viibida koolitaja ja koolitatav.
17. Raamatukogu jääb avatuks üksnes teavikute laenutamiseks/ettetellimiseks raamatukogu üldisel e-posti aadressil raamatukogu(at)nooruse.ee.  Laenutatud teavikuid saab tagastada garderoobis asuvasse kasti.
18. Tunniplaani koostamisel läbi mõelda, kuidas vähendada ruumide ristkasutust ning planeerida õppetööd selliselt, et veebiloengute päevadel ei oleks õppehoones muud õppetööd.
19. Täielikule distanstõppele üleviimise otsustab kõrgkooli rektoraat järgides Eesti Vabariigi Valitsuse ja Terviseameti otsuseid.

Kiirtestimise korraldamine

20. Õppuritel, kes ei ole vaktsineeritud COVID-19 vastu või ei ole COVID-19 läbi põdenud viimase 6 kuu jooksul ei lubata kontaktõppetööle, kus osaletakse suuremates rühmades (eksamid, arvestused) või õppetööle, kus ei ole võimalik kasutada kõiki COVID-19 ennetusmeetmeid (praktikumid) ilma negatiivse SARS koroonaviirus-2antigeeni (kiirtest) või SARS koroonaviirus-2RT-RNA uuringu tulemuseta.
21. Tasuta kiirtesti teostamise tagab õppurile Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Kiirtest teostatakse Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Tartu Tervishoiu Kõrgkool ei kompenseeri väljapool Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teostatud SARS koroonaviirus-2 antigeeni või SARS koroonaviirus2 RT-RNA uuringuid.
22. Kiirtesti tegemise vajadusest tuleb õppuril teavitada töökeskkonnaspetsialisti (reelikavetemaeviik(at)nooruse.ee) üks nädal enne kontaktõppetöö algust. Töökeskkonna spetsialist annab õppurile teada kiirtesti proovivõtu koha ja aja.
23. Enne õppetööle pääsemist tuleb teha kaks kiirtesti kahepäevase intervalliga, teine kiirtest tehakse õppetöö päeval. Õppetöö jätkudes tuleb kiirtesti korrata kahepäevaste intervallidena (igal kolmandal päeval).
24. Kiirtesti tegemine on vabatahtlik ja selle võib asendata Eesti tervishoiu laborites pakutavate SARS koroonaviirus-2 antigeeni või RT-RNA uuringutega. Kiirtesti andmisel täidab õppur teabelehe kahes eksemplaris, kuhu märgitakse kiirtesti uuringu tulemus. Üks teabelehe eksemplar jääb õppurile ja teine säilitatakse Tartu Tervishoiu Kõrgkooli laboris lukustatud kapis üks kuu. Teabeleht hävitatakse arhiveerimise aja lõppedes.
25. SARS koroonaviirus-2 RT-RNA või antigeeninegatiivne uuring on kehtiv kuni kaks päeva enne õppetöö algust võetud proovis. Pideva õppetöö korral tuleb SARS koroonaviirus-2 RT-RNA testi korrata kahepäevaste intervallidena või asendada see kiirtestiga.

Nõuded õppehoones toimuvate ürituste korraldamisele

26. Kuni 30.05.2021 kõrgkooli hoones üritusi ei korraldata.

Nõuded ruumide puhastamisele ja desinfitseerimisele

27. Ruumide puhastamine, vahendite ja pindade desinfitseerimine ning jäätmete käitlemine toimub tavapäraselt.
28. Praktika klassides teeb koristaja tavapärase märgpuhastuse (sh põrandate pesu) samal päeval pärast praktikumide lõppu.
29. Avalikes ruumides, kus liigub palju erinevaid inimesi, on puutepindade puhastamine mõistlik iga 4 tunni järel.

30. Kabinettides jätkatakse tavapärase üldpuhastusega; tööpäeva lõpus puhastatakse hoolikalt kabinettide ukselingid ja puhkeruumi kontaktpinnad. Kui töötaja soovib põhjalikku töölaua puhastamist, siis teeb töötaja eelnevalt lauapinna puhtaks ning jätab koristajale selle kohta märkme märkmepaberil.
31. Desinfitseerivaid vahendeid kasutatakse juhul, kui pinnad on suure tõenäosusega viirusega saastunud ja kui muid puhastusmeetmeid rakendada ei saa.
32. Kui töötaja soovib oma töölauda ja töövahendeid desinfitseerida, hangib ta vastavad vahendid iseseisvalt. Tehnika puhastamiseks kasutatavad sobivad vahendid kooskõlastatakse IT-osakonna (Siim Sein) ja töökeskkonnaspetsialistiga.

Käitumisjuhised kui õppehoones viibinud inimesel diagnoositakse COVID-19 või on õppehoones viibinud inimesel olnud lähikontakt kinnitatud COVID-19 juhuga

33. Kui töötajal või õppuril diagnoositakse COVID-19, siis järgib ta Terviseameti juhiseid ja alates haiguse diagnoosimisest kuni tervenemiseni (arsti otsus) ta õppehoonesse siseneda ei tohi.
34. Kui töötajal või õppuril on olnud lähikontakt COVID-19 diagnoosi saanud inimesega on tulenevalt COVID-19 nakkushaiguse maksimaalsest peiteperioodist tal kohustus viibida kodus 10 päeva alates lähikontaktist. Eneseisolatsiooni ei pea jääma, kui viimase kuu jooksul COVID-19 haiguse läbi põdenud ning arst on tunnistanud terveks või kui viimase kuue kuu jooksul on läbitud COVID-19 vastu vaktsineerimine.
35. Kui õpperühmas on tuvastatud haigestumine, tuleb suunata kõik haigestunuga kokku puutunud rühmakaaslased ja töötajad distantsõppele (vt punkt 27).
36. Eneseisolatsiooni kohustust ei ole inimesel, kes on kokku puutunud COVID-19 haigega lähikontaktis olnud inimesega.
37. Kuigi terviseinfo jagamine ei ole kohustuslik on COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt oluline, et haigestunud õppur teavitaks positiivsest COVID-19 proovist või lähikontaktist COVID-19 positiivse isikuga enda osakonna õppenõustajat või asjaajamise spetsialisti (kui tegemist on ühiselamus elava õppuriga), kes edastab info töökeskkonna spetsialistile. Töötaja teavitab positiivsest COVID-19 proovist või lähikontaktist COVID-19 positiivse isikuga vahetut juhti, kes edastab informatsiooni rektoraadile.
38. COVID-19 haigust põdenud isiku tervenemise otsuse teeb tema perearst. Kõrgkool järgib õppehoonesse tööle või õppetööle lubamise otsuse tegemisel perearsti otsust ja Terviseameti juhiseid.

Käitumisjuhised, kui ühiselamu elanikul diagnoositakse COVID-19 või on ühiselamu elanikul olnud lähikontakt kinnitatud COVID-19 juhuga

 
39. Kui ühiselamu elanikul diagnoositakse COVID-19 või on ühiselamu elanikul olnud lähikontakt COVID-19 positiivsega, tuleb edasises käitumises lähtuda Terviseameti juhistest.
40. COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et haigestunud ühiselamu elanik teavitaks positiivsest COVID-19 proovist või lähikontaktist COVID-19 positiivse isikuga asjaajamise spetsialisti, kes edastab info töökeskkonna spetsialistile.

Käitumisjuhised, kui õppur/töötaja saabub välisriigist

41. Kuni 01.06.2021 ei suuna kõrgkool töötajaid välislähetusse. Võimalusel lükata edasi reisimine riikidesse, kus haigestumus koroonaviirusesse on 16 või enam 100 000 elaniku kohta (vt siit riskiriigid).
42. Saabudes tagasi välisreisilt riskiriikidest, tuleb lähtuda Välisministeeriumi kodulehelt leitavast teabest, mis sätestab liikumisvabaduse piirangu pikkuse.
43. Riskiriikidest saabuvatele välistudengitele peab kool tagama transpordi majutuspaika Eestisse saabumisel ning kontrollima liikumisvabaduse nõuetest kinnipidamist liikumisvabaduse piirangu perioodil. Samuti tuleb tagada välistudengitele SARS-CoV-2 kahe testi tegemine. Välistudengite saabumisest tuleb teavitada töökeskkonnaspetsialisti, kes annab täpsemad käitumisjuhised.
44. Soovituslik on töötada/õppida 14 päeva jooksul distantsilt neil, kelle lähikondsed on viimase 14 päeva jooksul saabunud kõrge haigestumusega riigist.

Puhastusnõuded potentsiaalselt saastunud ruumide kohta

45. SARS-CoV-2-ga potentsiaalselt saastunud ruumid ja pinnad tuleb enne nende taaskasutamist hoolikalt puhastada.
46. Puhastades ruume, milles on viibinud COVID-19 nakkuse saanud õppur või töötaja tuleb koristustööde ajal pritsmete tekkimisel kasutada hingamisteede kaitsevahendit (FFP3) ja näo ning silmade kaitsevahendeid. Puhastada töövahendid hoolikalt, järgides Terviseameti soovitusi.
 
Tervikdokument "OHUTUSJUHEND NAKKUSE RISKIDE MAANDAMISEKS seoses õppetööga koroonaviiruse leviku tingimustes" on leitav siit.