Oo, imeline vesi - kes või mis sa oled pudelis?!

Küllap ei tule kellelegi üllatusena, et eluspüsimiseks vajame õhku, toitu ja vett. Milline elu õlmitseb aga korduvkasutatavates veepudelites?

Vett saadakse nii toidust kui ka joogina. Joogivett saadakse ühisveevärgist nö. kraanist, erakaevudest ning pudeliveena. Joogivesi peab olema kvaliteetne ning meie tervisele ohutu. Joogivesi loetakse puhtaks ja tervisele ohutuks, kui see ei sisalda mikroorganisme, parasiite, ega muid aineid, mis võivad avaldada organismile negatiivset mõju (Joogivee kvaliteedi- ja ... 2019).

Üha enam kogub populaarsust janu kustutamise eesmärgil joogivee tarbimine, kuna võrreldes karastusjookidega on see tervislikum valik. On ju üldteada fakt, et puhas joogivesi sisaldab null kalorit. Üheks võimaluseks on võtta vesi korduvkasutatavas pudelis kaasa - täitsa tasuta! Korduvkasutatavate pudelite populaarsus on tõusnud alates 21. sajandi algusest (Liu jt 2017). Korduvkasutatavad pudelid on ka keskkonnasõbralikumad ja ökonoomsemad, võrreldes poest ostetud villitud pudelivetega, sest tarbijad saavad pudelit korduvalt täita.

Korduvkasutatavates pudelites oleva joogivee kvaliteet

Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis viidi 2019. aastal läbi uuring, mille eesmärgiks oli selgitada korduvkasutatavates pudelites oleva joogivee mikrobioloogilist kvaliteeti ning selle seost hügieeni ja kasutamisharjumustega Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengite näitel. Antud uurimistöö oli osa rakendusuuringust „Eesti elanike joogivee tarbimisharjumused“.

Andmete kogumiseks kasutati korduvkasutatavate pudelite ja nendes oleva vee mikrobioloogilist analüüsi ning pudeliomanike ankeetküsitluse tulemusi. Pudelivetest määrati membraanfiltratsiooni meetodit kasutades E.coli, enterokokkide, coli-laadsete bakterite ja P.aeruginosa arvukus ning loendati mikroobide üldarv 22 kraadi ja 37  kraadi juures kasvatades. Pudelisuu siseküljelt võetud uhteproovist määrati coli-laadsete bakterite, sh Escherichia coli, Pseudomonas aeruginosa ja Staphylococcus aureus’e esinemine. Hindamaks korduvkasutatavate pudelite kasutajate hügieeni ja kasutamisharjumusi, ankeetküsitleti pudelite omanikke. Uuringus osales 31 korduvkasutatavat pudelit ja pudelikasutajat vanuses 19-37 aastat. Suurem osa vastajatest olid naised (87%).

Uurimistöö käigus selgus, et Eesti Vabariigis kehtivatele joogivee normidele vastasid kõik veed kvaliteedinäitajatest ainult E. coli suhtes - see tähendab, et E.coli’t ei leitud. Mikroobide üldarvu normi ületusi leiti kõikides analüüsitud korduvkasutatavates joogivee pudelites. Korduvkasutatavate pudelite suudmetelt leiti P. aeruginosa`t  ja S. aureus`t ja coli-laadseid baktereid, samas Esherichia coli´t pudelite suudmetelt ei tuvastatud.

Hoolimata väikesest valimist viitasid töö tulemused järgnevatele võimalikele vee mikrobioloogilist kvaliteeti mõjutavatele teguritele: keskmine mikroobide üldarv oli suurem plastpudelite joogivees, eelnevalt mahla ja spordi-/energiajooki sisaldanud pudelites, pesukäsna või -harjaga puhastatud pudelites ning pudelites, kus joogivesi oli kauem seisnud.

Kolm olulist sammu puhtama pudeli jaoks

Veepudelite täitmisel ja taaskasutamisel tuleb tähelepanu pöörata pudeli puhtusele, et joogivesi, mida pudelikasutaja tarbib, oleks tervisele ohutu. Selleks järgi kolme olulist reeglit:

1. Ära jäta vett kauaks pudelisse seisma.
2. Pese pudelit iga päev, soovitatavalt loputa seda kuuma veega ning lase täielikult kuivada enne järgmist kasutamist.
3. Mehaaniline nühkimine on puhastamisel oluline, kuid tee seda puhta käsna või harjaga, et pudel puhastamise käigus mikroobidega ei saastuks.

Tervisekaitse spetsialist annab nõu veel mitmel olulisel teemal, loe soovitusi siit.

 

Allikaloend:
Liu, H., Liu, Q. (2017). Rapid Microbial Growth in Reusable Drinking Water Bottles. Annals of Civil and Environmental Engineering, 1: 055-062.
Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid.
Foto: