Kehaline aktiivsus ja vaimne tervis

Vaimne tervis on aktuaalne teema, eelkõige COVID-19 ja selle poolt tingitud sotsiaalse distantseerumise tõttu. Inimesed on vastamisi olukordadega, mis on stressirohked ning tugevaid negatiivseid emotsioone tekitavad. Kuidas saaksid Sina enda tervise eest hoolt kanda, et püsida terve nii kehaliselt kui ka vaimselt?

Uuringud näitavad, et kehaline aktiivsus on hea vaimse tervise üks tugisammastest. Olles kehaliselt aktiivne, kiireneb meie organismi ainevahetus, tõuseb südame-veresoonkonna töövõime ja suureneb kognitiivne võimekus. Tänu viimasele paraneb meie mälu, tähelepanuvõime ning akadeemiline võimekus. Näiteks laste seas, kõigest ühekordne kehaline treening tõstab õpivõimekust (joonis 1) ning suurendab tähelepanuvõimet. Lapse akadeemilisele sooritusvõimele mõjub positiivselt vähemalt 20-minutiline kehaline liikumine, eelkõige vabas looduses värske õhu käes. Toonitatakse, et kehaline liikumine vahetult enne koolipäeva lõunapausi kutsub esile eeskujulikuma käitumise koolikohvikus ning parema söögiisu. Tänu viimasele visatakse ka vähem koolitoitu ära.

Capture.PNG

Joonis 1. Muutused akadeemilises võimekuses algklasside õppekavas. Märkus: KA - kehaliselt aktiivsed lapsed; Kontroll - kehaliselt inaktiivsed lapsed. Statistiliselt oluline erinevus KA ja Kontroll vahel on p<.01.

 

Samuti aitab regulaarne kehaline treening kaasa dementsuse esinemissageduse, depressiooni, ärevuse jt psühholoogiliste vaevuste vähenemisele. Sõltumata kehalise treeningu iseloomust järgneb sellele positiivne meeleseisund. On leitud, et peale 16-nädalast aeroobset treeningprogrammi lõppemist on sügava depressiooniga (ingl k major depressive disorder, MDD) patsientidel depressiivsed sümptomid märkimisväärselt vähenenud. Kliinilise depressiooniga patsientide ravis on ka tugev kehaline aktiivsus kasutoova mõjuga. Ärevushäirete puhul omab positiivset mõju meeleseisundile juba ühekordne akuutne kehaline treening. 

Enesetunde parandamiseks piisab mõõduka koormusega aeroobsest tegevusest, näiteks 30-minutilisest kiire tempoga kõndimisest. Kui tunned, et see on Sinu jaoks kerge, on paremate tulemuste jaoks soovitatud üle minna jooksutreeningutele vähemalt 3 korda nädalas, korraga 20 minutit intensiivsusega 70-90% maksimaalsest südamelöögisagedusest. Järgides neid juhiseid, võid tunda ärevuse langust ja tundlikkuse vähenemist erinevate välisärritajate suhtes.

Meelespea

1. Mida rohkem regulaarset kehalist aktiivsust, seda parem.
2. Aktiivsele tegevusele kulunud aeg on olulisem kui selle intensiivsus.
3. Treeni enda enesetunde järgi (s.t ära pinguta üle).
4. Asenda lühikesed autosõidud jalgrattasõidu või jalutamisega.

Füsioterapeut annab nõu veel mitmel olulisel teemal, loe soovitusi siit.

 

Allikaloend:
Carek, P. J., Laibstain, S. E., Carek, S. M. (2011). Exercise for the treatment of depression and anxiety. International journal of psychiatry in medicine, 41(1), 15–28.
Institute of Medicine. (2013). Educating the student body: Taking physical activity and physical education to school. Washington, DC: The National Academies Press.
Mandolesi, L., Polverino, A., Montuori, S., Foti, F., Ferraioli, G., Sorrentino, P., Sorrentino, G. (2018). Effects of Physical Exercise on Cognitive Functioning and Wellbeing: Biological and Psychological Benefits. Frontiers in psychology, 9, 509.
Ohta, M., Mizoue, T., Mishima, N., Ikeda, M. (2007). Effect of the physical activities in leisure time and commuting to work on mental health. Journal of occupational health, 49(1), 46–52.
Foto: Image by 12138562 from Pixabay