Alaseljavalu — mis see on ja mida peaksin selle puhul teadma?

Alaseljavalu on üks kiirema levikuga skeleti-lihassüsteemi häiretest maailmas. Kui palju tead Sina alaseljavalust?

Kas teadsid?

  • 10% kogu maailma rahvastikust vaevleb alaseljavalu käes.
  • Alaseljavalu esineb rohkem naistel kui meestel.
  • Iga kolmas alaseljavalu käes vaevlev inimene tõdeb, et alaseljavalu segab tema igapäevaseid toimetusi ning tööd, sh magamist.
  • 90% akuutse alaseljavalu juhtumitest laheneb iseenesest 6 nädala jooksul.
  • Ameeriklased kulutavad aastas 50 biljonit dollarit alaseljavalu ravile.
  • 54% alaseljavalu juhtumitest on põhjustatud istuvast tööst.

 

Hinnanguliselt 80% inimestest kogeb alaseljavalu korra elu jooksul ning 7-10% juhtudel muutub valu krooniliseks. Kõige enam on mõjutatud tööealine elanikkond ning see mõjutab töövõimekust, isiklikku heaolu ning elukvaliteeti.

Üha enam põhjustab alaseljavalu suurenevaid tervishoiukulutusi seljavalu2.jpgühiskonnas. Washingtoni Ülikooli juures tegutsev tervise mõõdikute ja hindamise instituut (Institute of Health Metrics and Evaluation, IHME) aruande “The Global Burden of Disease” põhjal on alaseljavalu kõige sagedasem skeletilihassüsteemi häire ning asetseb skeleti-lihassüsteemi probleemide üldstatistika pingereas kuuendal kohal. Kindel definitsioon on väga tähtis, sest just see näitab, et alaseljavalul on kindlad patoloogilised põhjused — see on häire, mitte sümptom.

Mis on alaseljavalu?

Alaseljavalu korral esineb valu tunnetus alumiste roiete ja tuhara vahelisel alal. Alaseljavalu jaotatakse ajaliselt kolmeks: akuutne, subakuutne ja krooniline alaseljavalu. Akuutne ehk äge valu kestab neli kuni kuus nädalat, valu tuleneb otseselt kudede vigastusest ning kaob vigastuse paranemisega. Krooniline valu algab alates kolmandast kuust. See on seisund, kus valu ei ole enam põhjustatud otsesest vigastuse mehhanismist või patogeensest tegurist, vaid on jäänud püsima varasemast vigastusest. Subakuutne valu kestab kuus nädalat kuni kolm kuud, seega varieerub ägeda ja kroonilise valu vahel ajaliselt ning sümptomaatiliselt.   

Alaseljavalu tekkepõhjused

Ligikaudu 85-90% alaseljavalu juhtumitest jääb täpne tekkepõhjus teadmata. Sellistel juhtudel on tegemist mittespetsiifilise alaseljavaluga, mida defineeritakse kui valu, mis ei vasta ühelegi konkreetsele patoloogiale ehk see pole seotud tuumori, osteoporoosi, lumbaalosa lülimurru, strukturaalse deformatsiooni, põletikuliste haiguste ega radikulaarse sündroomiga jne. 

Enamasti on alaseljavalud seotud raskuste tõstmisega, pikaajalise istumise või liikumismustriga, mis nõuab samaaegset lülisamba rotatsioon- ning painutusasendit. Alaseljavalu tekkepõhjusteks võivad olla ka liigeste põletikud ja/või isegi luukoe patoloogilised seisundid, näiteks osteoporoos. Liidustes  articulatio sacroiliaca, articulatio sacrococcygea, symphysis pubica düsfunktsioonid võivad ka viia alaseljavalu tekkeni. Mainimata ei saa jätta biopsühhosotsiaalseid tegureid nagu näiteks depressioon, ärevus või katastrofiseerimine.

Lisaks tõdetakse, et nii üleliigne kui liialt vähene kehaline aktiivsus on otseselt seotud alaseljavaluga.

seljavalu3.PNG

Kuidas ravida?

Akuutse alaseljavalu puhul on esmalt oluline valu kontrolli alla saada, selleks võib kasutada mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid. Teiseks, väga oluline on säilitada igapäevane liikumine, sest 90% inimestest kaob valu iseenesest kuue nädalaga.

Kroonilise alaseljavalu puhul võivad esineda ägenemis- ja remissioonifaasid ning seetõttu on üheks oluliseks ravi eesmärgiks õppida valuga toime tulema ning vältida uusi ägenemisfaase. Kroonilise alaseljavalu puhul võib kasutada mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid ja/või antidepressante juhul, kui see on näidustatud. Suuremal määral keskendutakse siiski terapeutilistele harjutustele sooritamisele ja/või psühhosotsiaalsele sekkumisele. 

Mittespetsiifilise alaseljavalu puhul on inimesele õige ravi leidmine keeruline ning puuduvad täpsed ravijuhised just selle komplekssuse tõttu.

 

Missugused on terapeutilised harjutused, mida peaks alaseljavalu korral sooritama? Seda saad lugeda juba järgmisest blogi postitusest  “Mul on alaseljavalu — kuidas saan ennast aidata?".   

Füsioterapeut annab nõu veel mitmel olulisel teemal, loe soovitusi siit.

 

Allikaloend:
Kont, T., Kurganov, D. (2019). Terapeutiliste harjutuste mõju istuvast tööst tingitud lülisamba funktsionaalsele seisundile. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, füsioterapeudi õppekava. Lõputöö.
34 OF The Most Surprising (And Alarming) Back Pain Statistisc.
Alaseljavalu diagnostika ja ravi esmatasandil
Foto: 
​​​​​​​
physio-pedia.com