Tervishoiu Kõrgkool :: Kõrgkoolis õppimine

Õppetöökorraldus kõrgkoolis

Õppetöö korralduse aluseks on õppeaasta, mis jaguneb kaheks 20-nädalaseks semestriks: sügissemestriks ja kevadsemestriks. Akadeemiline kalender fikseerib kuupäevaliselt kõik olulised tähtajad õppeaastas ning sätestab õppetöö alguse ja lõpu.

Kõige olulisem õppureid puudutav õigusakt on õppekorralduseeskiri. Kui tekkinud küsimusele sealt vastust ei leia, tuleb pöörduda õppenõustaja poole. Kui ka tema aidata ei oska, tasub informatsiooni hankimiseks kontakteeruda oma õppekava juhiga.

Üliõpilane on kohustatud sajaprotsendiliselt täitma õppekava, õppevõlgnevusi eelnevast semestrist jääda ei tohi - selle täitmist kontrollib õppenõustaja.  Õppekava on õpingute alusdokument, seal on kirjas õppe eesmärgid, sealhulgas õpiväljundid, õppe nominaalkestus ja maht, õppeainete loetelud ja mahud.

Stuudiumi jooksul tuleb õppeained läbida moodulitena, terviklike kursuste komplektidena, õppekavas ettenähtud järjekorras. Üliõpilane saab ise valida endale lisaks meelepärased kursused valik- ja vabaainete hulgast. Vaba- ja valikainete maht on kindlaks määratud õppekavas ning nende valimine toimub  seal määratud põhimõtete järgi.

Iga õppeaine kohta on koostatud ainekava, milles sisaldub kõik oluline teave, näiteks õpiväljundid, viited kirjandusele, hinde kujunemise põhimõtted ja muu hindamisega seonduv. Õppetöö toimub kas loengu, praktikumi, seminari või e-õppena, samuti on kõikidel õppekavadel ette nähtud praktika.

Kõrgkoolis õppimist toetavad info liikumise kanal siseveeb ja õppetööd puudutav õppeinfosüsteem, kuhu saavad ligipääsu kõik kõrgkooli üliõpilased ja õppurid.

Õppetöö mahtu rakenduskõrghariduse tasemel arvestatakse Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktides (EAP). Ühele EAP-le vastab 26 tundi tööd, mille hulka kuulub nii kontaktõpe (nt loengud, seminarid, praktikumid) kui ka e-õpe ja iseseisev töö. Iga õppeaine annab teatud arvu ainepunkte. Näiteks kui ühe õppaine maht on 2 EAP-d, siis see tähendab, et aine läbimiseks tuleb teha 52 tundi tööd. Õppekava maht ühe nominaalse õppeaasta kohta rakenduskõrghariduse tasemel on 60 EAP-d ehk 1560 tundi tööd.

Kutseõppekavade maht ühe nominaalse õppeaasta kohta on 60 Eesti kutseõppe arvestuspunkti (1 EKAP 20 tundi õppija tööd), mis võrdub 1560 tundi tööga, mille õppur on õppimiseks kulutanud.

Õppetöö regulatsioonide mittetäitmisel või edasijõudmatuse tõttu õppetöös üliõpilane või õpilane eksmatrikuleeritakse.

Updated: 30.08.2017

Ele Hansen

õppekorralduse osakonna juhataja

737 0219

h'vG%!rJb.amt6[X+=Mg]#[No\+cnf+QIP]d&QLlG/M