Tervishoiu Kõrgkool :: Avatud Kõrgkooli eeskiri

KINNITATUD
kõrgkooli nõukogu
27. jaanuari 2016.a. otsusega nr. 2

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Avatud Kõrgkooli eeskiri

Eeskiri on vastu võetud täiskasvanute koolituse seaduse § 7 lg 1 ja rakenduskõrgkooli seaduse § 20 lg 2 alusel ning lähtudes haridus- ja teadusministri 05. jaanuari 2015 määruse nr 3 „Tartu Tervishoiu Kõrgkooli põhimäärus" § 14 p 26.

Üldsätted
1. Käesoleva eeskirjaga sätestatakse Tartu Tervishoiu Kõrgkooli (edaspidi kõrgkool) Avatud Kõrgkooli (edaspidi AK) tegevuse põhimõtted.
2. AK eesmärgiks on pakkuda täienduskoolituse (edaspidi ka koolitus) kaudu inimestele võimalust elukestvaks õppeks. AK korraldatud koolitused annavad võimaluse enesearenguks, teadmiste tõstmiseks ning konkurentsivõime suurendamiseks tööturul. AK korraldatakse täienduskoolitusi täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses.
3. Kõrgkool on registreeritud täienduskoolitusasutusena Eesti Hariduse Infosüsteemis olles esitanud majandustegevusteate.
4. AK tegevust korraldab täienduskoolituse spetsialist, kes vastutab täienduskoolituste administreerimise, turundustegevuse, täienduskoolituse läbiviimise, eelarve kasutamise ning täienduskoolituses osalejatele väljastatavate dokumentide õigsuse eest.
5. Korraldatava täienduskoolituse sisu ja õppematerjalide kvaliteedi eest vastutab koolitaja. Õppematerjalide autoriõigused kuuluvad kõrgkoolile ja/või lektoritele. Õppematerjalide levitamine, kopeerimine, tõlkimine teise keelde ilma kõrgkooli kirjaliku nõusolekuta on keelatud.
6. Täienduskoolitusel osaleda soovijal tuleb koolitusele registreeruda kõrgkooli kodulehel, olles eelnevalt tutvunud AK eeskirjaga ning kinnitades seda registreerumisel.
7. Täienduskoolitus võib toimuda:
7.1. ainekursusena kõrgkooli tasemekoolituse õppekavadest;
7.2. täienduskoolituse jaoks välja töötatud õppekava alusel;
7.3. täienduskoolitusena tellija soovil välja töötatud õppekava (sisekoolituse) alusel.
8. Punktide 7.1. ja 7.2. alusel toimuvate täienduskoolituste hinnad on kinnitatud kõrgkooli nõukogus.
9. Punktis 7.3. planeeritava täienduskoolituse hinna väljatöötamisel arvestatakse eelnevate samalaadsete kursuste kinnitatud hindu ning koolitusturu situatsiooni vastava koolituse osas ning koolituse maksumuse aluseks on haldusdirektori poolt kinnitatud hinnapakkumine.
10. Tellitud täienduskoolituste puhul loetakse registreerumiseks hinnapakkumise kinnitamist tellija poolt, vajadusel koos lepingu sõlmimisega.

AK täienduskoolituste eelarvestamine ja komplekteerimine
11. Enne täienduskoolituse toimumist peab olema arendusprorektori korraldusega kinnitatud täienduskoolituse õppekava (Lisa 1), täienduskoolituse eelarve (Lisa 2) ja täienduskoolituse ajakava/programm.
12. Täienduskoolituse eelarve planeerimisel võetakse arvesse tööjõukulud, majanduskulud ja administreerimiskulud (Lisa 2).
13. Täienduskoolitusele registreerumiseks loetakse kõrgkooli täienduskoolituste kodulehel registreerimisvormi täitmist, kinnituskirja saamist e-postiga ja koolituse maksumuse tasumist esitatud arve alusel enne koolituse algust arvel märgitud tähtajaks.
14. Täienduskoolituse grupp moodustatakse registreerumise järjekorra alusel.
15. Täienduskoolituse spetsialist võib kohaldada täienduskoolitustele kuni 15% hinnasoodustust lähtuvalt eelarve võimalustest kui:
15.1. ühest asutusest registreerub samale täienduskoolitusele rohkem kui üks osaleja;
15.2. täienduskoolitusel osaleja on kõrgkooli üliõpilane või töötaja.
16. Täienduskoolituses osalejale väljastatakse arve vastavalt dokumendile „Tartu Tervishoiu Kõrgkooli riigieelarvevahendite ja majandustegevusest laekunud tulu kasutamise kord". Koolituse eest toimub tasumine esitatud arve alusel pangaülekandega. Arve väljastamise eel võib osaleja, kokkuleppel täienduskoolituse spetsialistiga, tasuda koolituse eest osamaksetena.
17. Kui registreerunute arv ei kata konkreetse koolituse kulusid, on täienduskoolituse spetsialistil õigus koolitus edasi lükata või ära jätta, teatades sellest osalejatele ette vähemalt kaks päeva telefoni või e-posti teel. Täienduskoolituse mittetoimumisel eelnimetatud põhjusel, koolitaja haigestumise või force majeure tõttu ära jäänud kursuse korral tagastatakse osalustasu täies ulatuses.
18. Täienduskoolitusele registreerunud osalejal tuleb täienduskoolitusest loobumiseks teavitada koheselt täienduskoolituse spetsialisti:
18.1. varem kui 10 kalendripäeva enne koolituse algust loobumisest teatamisel osalustasu maksmise kohustust ei teki. Kui arve on juba tasutud, tagastatakse osalustasu;
18.2. 6-10 kalendripäeva enne koolituse algust loobumisel tuleb tasuda 25% osalustasust ning tasutud arve korral tagastatakse 75% osalustasust;
18.3. vähem kui 5 kalendripäeva enne koolituse algust loobumisel tuleb tasuda 100% osalustasust. Tasutud osalustasu ei tagastata;
18.4. koolitusel osalemise loobumisest mitteteatanud ning täiendkoolitusele mitteilmunud osaleja eest juba tasutud osalustasu ei kuulu tagastamisele täies ulatuses. Samuti ei tagastata osalustasu koolituse katkestajale.
19. Kõrgkool võib korraldada osalustasuta täienduskoolitusi, mille puhul kehtivad kõik käesolevas eeskirjas kirjeldatud põhimõtted, sealhulgas on koostatud koolituse eelarve.
20. Euroopa Liidu kaasfinantseeritud projektide ja koostöölepingute raames pakutavatel täienduskoolitustel osalemise tingimused:
20.1. koolituskutses näidatakse osaleja koolituskoha maksumus koos selgitusega, millised on koolituse läbimise tingimused, sh koolituskohast loobumisel, koolitusele mitteilmumisel või koolituse katkestamisel esitatakse registreerunule/ registreerunud asutusele tasumiseks arve.

AK täienduskoolituses osaleja õigused ja kohustused
21. Täienduskoolituses osalejat ei arvata kõrgkooli õppurite hulka.
22. Täienduskoolituses osalejal on õigus:
22.1. saada koolituse sisu ja korralduse kohta informatsiooni;
22.2. osaleda täienduskoolituse õppekavas ettenähtud õppetegevuses;
22.3. saada ettenähtud õppematerjalid ja kasutada kõrgkooli raamatukogu;
22.4. saada koolituses osalemist ja/või läbimist tõendav dokument.
23. Täienduskoolituses osalejal on kohustus:
23.1. tasuda koolituse maksumus kõrgkooli esitatud arve alusel arvel näidatud kuupäevaks;
23.2. teavitada täienduskoolituse spetsialisti kui täienduskoolitusel osaleja eest tasub tööandja või teine isik;
23.3. koolitusest loobumisel teatada sellest täienduskoolituse spetsialistile koheselt;
23.4. koolituse läbimiseks täita täienduskoolituse õppekavas ettenähtud nõudeid;
23.5. järgida üldtunnustatud käitumisnorme ja akadeemilisi tavasid ning kasutada kõrgkooli vara heaperemehelikult.


AK täienduskoolituse korraldamine
24. Täienduskoolitus viiakse läbi lähtuvalt täienduskoolituse õppekavast, kus on sätestatud õpiväljundid, nende omandamise ja hindamise kriteeriumid.
25. Täienduskoolitusel saavad alustada õppijad, kes on tasunud täienduskoolituse arve ning on arvatud täienduskoolituse spetsialisti poolt koolitusgruppi.
26. Osaleja kinnitab koolitusest osavõttu registreerimislehel allkirjaga.
27. Koolituse õpiväljundid omandanud ja hindamise läbinud õppijale väljastatakse tunnistus. Kui koolituse käigus ei toimu õpiväljundite saavutamise hindamist, väljastatakse täienduskoolituses osalemise või selle läbimise kohta õppijale tõend. Tõend väljastatakse ka juhul, kui isik ei osalenud õpiväljundite hindamisel, ei läbinud hindamist või katkestas koolituse.
28. Tunnistuse ja tõendi väljaandmise aluseks on arendusprorektori korraldus. Tunnistus või tõend väljastatakse kõrgkooli kehtestatud vormil ning sellele kantakse alljärgnev info:
28.1. osalenud isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
28.2. täienduskoolitusasutuse nimi ja registrikood, majandustegevusteate või tegevusloa registreerimisnumber Eesti Hariduse Infosüsteemis;
28.3. tunnistuse või tõendi väljaandmise koht ja kuupäev ning registreerimisnumber;
28.4. täienduskoolituse toimumise aeg ja maht;
28.5. täienduskoolituse õppekava nimetus;
28.6. täienduskoolituse õppekava raames omandatud õpiväljundid ja õpiväljundite hindamise viisid;
28.7. koolitajate nimed.
29. Tunnistuse või tõendi allkirjastavad arendusprorektor ja täienduskoolituse spetsialist ja/või koolitaja ning see kinnitatakse kõrgkooli pitsatiga. Tunnistus või tõend väljastatakse paberil või elektrooniliselt.
30. Tunnistused ja tõendid registreeritakse elektroonilises registris. Nende vormistamise, registreerimise ning väljavõtmata tunnistuste originaalide hoidmise tagab täienduskoolituse spetsialist vastavalt asjaajamiskorrale.
31. Avalduse alusel väljastatakse koolituse läbinud isikule tunnistuse või tõendi duplikaat, mille paremasse ülanurka trükitakse sõna "DUPLIKAAT". Duplikaadile kantakse algdokumendi tekst ja väljaandmise kuupäev ning duplikaadi registreerimisnumber. Duplikaat kinnitatakse kõrgkooli pitsat ning selle allkirjastavad arendusprorektor ja täienduskoolituse spetsialist. Duplikaadi eest tasumisel lähtutakse dokumendist „Kõrgkooli põhitegevusega seotud tasuliste teenuste hüvitamise määrad".

AK tegevuse kvaliteedi tagamise alused
32. Täienduskoolituse õppekavade koostamisel lähtutakse täiskasvanute koolituse seadusest, täienduskoolituse õppekava koostamise juhendmaterjalist ja täienduskoolituse standardist.
33. Kõik täienduskoolituse õppekavad peavad sisaldama lisas 1 nimetatud andmeid.
33.1. Kui täienduskoolituse eesmärk on kutsestandardis või tasemeõppe õppekavas sisalduvate kutse-, ameti- või erialase kompetentside omandamine, viidatakse õppekava eesmärgis asjaomasele kutsestandardile ja selle kutsetasemele või õppekavale ja loetletakse asjaomased kompetentsid. Sellisel juhul märgitakse tunnistusele või selle lisale ka kutsestandard ja selle kutsetaseme või õppekava, milles sisalduvate kompetentside omandamine oli täienduskoolituse eesmärgiks.
34. Kalendriaastaks planeeritud koolitused kuvatakse ja reklaamitakse kõrgkooli kodulehel.
35. Täienduskoolituse õppekavad koostatakse õpiväljundipõhiselt lähtudes sihtgruppide vajadustest.
36. Täienduskoolitusi viiakse läbi enamasti kõrgkooli õpperuumides, mis vastavad tervisekaitse nõuetele ja on varustatud tänapäevase tehnikaga. Kõikides klassides on dataprojektor ja lauaarvuti. Praktilisi tegevusi hõlmavad koolitused viiakse läbi ruumides, kus on olemas selleks vajalikud õppevahendid ja materiaal-tehniline baas.
36.1. Vastavalt tellija soovile võib täienduskoolitusi läbi viia tellija ruumides. Sellisel juhul vastutab tellija ruumide korrasoleku ja koolituseks vajaliku sisustuse eest.
37. Koolitajate planeerimisel esitab potentsiaalne koolitaja täienduskoolituse spetsialistile CV (millest nähtub erialane ja/või pedagoogiline haridus, tegutsemine õpetatavas valdkonnas ning vastavasisuline kogemus), mille alusel täienduskoolituse spetsialist hindab koolitaja pädevust.
38. Pärast täienduskoolituse läbimist kogutakse osalejatelt ja koolitajatelt tagasisidet koolituse kohta. Tagasiside koondatakse ja analüüsitakse täienduskoolituse spetsialisti poolt ning saadud ettepanekuid kasutatakse koolituse edasiseks korraldamiseks. Koolitustelt kogutud tagasiside kajastatakse kõrgkooli majandusaasta aruandes.
39. AK protsess on kirjeldatud kõrgkooli kvaliteedikäsiraamatus, mis on aluseks protsessi läbiviimisel, kvaliteediindikaatorite kogumisel ja analüüsimisel.
40. Kõrgkool teeb iga aasta 31. märtsiks hariduse infosüsteemi kaudu kättesaadavaks Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36.6 lõike 3.2 alusel kehtestatud ministri määruses sätestatud tegevusnäitajad eelmise kalendriaasta kohta.

Dokumentatsioon ja aruandlus
41. Täienduskoolituse spetsialist haldab täienduskoolituse alast dokumentatsiooni ning vastutab dokumentide nõuetekohase vormistuse ja pidamise eest lähtudes kõrgkooli asjaajamiskorrast.
42. Täienduskoolituste õppekava, eelarve ja koolituse ajakava kinnitatakse arendusprorektori korraldusega kõrgkooli elektroonilises dokumendi-haldusprogrammis (Amphora).
43. Täienduskoolituse spetsialist koostab iga aasta jaanuaris aruande eelneva kalendriaasta kohta ning esitab selle kõrgkooli juhtkonnale.

Vaidluste lahendamine
44. Erinevad tekkivad vaidlused püütakse esmalt lahendada pooltevaheliste läbirääkimiste teel.

Rakendamine
45. Käesolev kord rakendub 1. veebruarist 2016.a.
46. Käesoleva korra rakendumine muudab kehtetuks kõrgkooli nõukogu 29. jaanuari 2014.a. otsusega nr 2 kinnitatud Avatud Kõrgkooli eeskirja.

Updated: 03.02.2016