LIIGESHAIGUSED

Eesmärgid

Õppematerjal on mõeldud kasutamiseks tervishoiu kõrgkoolis sisehaiguste ja sisehaige õenduse ainetundides liigeshaiguste paremaks omandamiseks ja teadmiste kontrollimiseks.

Õppematerjali koostaja on planeerinud tundide läbiviimiseks kombineeritud tunde, mis sisaldavad:

varemkäsitletu kordamist

uue materjali esitlemist

uue materjali kinnistumist ja teadmiste kontrollimist testidega

Õppematerjal ei sisalda kõiki liigeshaiguste õppimisel käsitletavaid teemasid.

LIIGESE EHITUS

Liigese moodustub kahest kőhrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, mis muudab liigese hermeetiliselt suletuks. Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga. täidetud liigese őős

1. Luu
2. Liigesevedelikuga täidetud liigeseőős
3. Liigesekihn
4. Kőhr
5.Sünoviaalmembraan

Kuna kőhr on liigese kőige tähtsam osa, siis enamiku liigeshaiguste korral tekivad väärandumised just kőhrekoes. Kőhre ehituslikuks aluseks on kőhrerakud, mis paiknevad hajusalt kőhre pőhiaines koos kollageensete kiududega. Viimased annavad kőhrele tugevuse. Kőhre pőhiaine komponentide sisaldusest oleneb kőhre elastsus. Kőhre sile pind tagab liigese vaba liikumise minimaalse hőőrdumisega, kusjuures koe elastsuse vahendusel realiseerub amortisatsiooni funktsioon.

Kuna kőhrekoel puudub verevarustus, siis toitumine saab toimuda liigesőőnt täitva liigesvedeliku kaudu. Nii tagab aktiivne liikumine efektiivsema toitumise kőhrekoele - liikumine tekitab liigese őőnes rőhu muutused, seega liigese vaba liikumine toidab kőhre. Tuleb arvestada asjaolu, et toitumise eripära tőttu on ainevahetus selles koes tunduvalt aeglasem, seega kőhre kahjustuse korral on ka taastumine aeglasem.

REUMA Febris rheumatica

1665.a kirjeldas inglise arst Thomas Sydenham noortel inimestel liigesetursetega kulgevat ägedat haigust, mis tõi kaasa tursed jalasäärtel, hingelduse, jõuetuse ja viimaks enneaegse surma. 1797.a selgitati lahangul, et sellise haiguse korral on südameklapid paksenenud ja moondunud ning eluiga lühendab just südamepuudulikkus. 1808. a andis arst David Dundas sellele haigusele nime, mis on püsinud tänini: rheumatic fever, reumapalavik, ka südamereuma. Tollal kõlas see umbes nagu "valudega palavik".

Haiguse olemusele saadi jälile hiljem. 1880 avaldati tõik, et ägedasse reumasse haigestumisele eelneb kurgumandlipõletik. 1900.a leiti üles seda põletikku põhjustav pisik, mida hiljem hakati nimetama hemolüütiliseks streptokokiks.

Sõna "reuma" olevat eesti keelde toonud lauluisa Kreutzwald. Sõna ise päraineb vana.kreeka keelest, mis tähendab voolamist. Seetõttu nimetati seda varem "jooksvaks".

Mõiste:

Reuma on streptokokk-allergilene põletikuline haigus, mis võib kahjustada südant, liigeseid, kesknärvisüsteemi, nahka ja nahaalust kudet.

Etiopatogenees:

Reumat põhjustab β-hemolüütiline steptokokk, mis tekitab angiini ehk kurgumandlite põletikku.

Selle tagajärjel ja perekondliku eelsoodumuse korral viiakse rivist välja immuunsüsteem ja vallandub autoimmuunreaktsioon, mis kahjustab ise oma organismi organeid ja kudesid. Taolise reaktsiooni tulemiks ongi reuma avaldumine.

Soodustavad faktorid:

pärilik eelsoodumus
krooniline infektsioonikolle - katkised hambad, tonsilliit
olmetingimused
stress

Reuma vormid:

südamekahjustus e reumokardiit
reumaatiline poliartriit
reumaatiline nahakahjustus
reumaatiline tantstõbi e chorea minor

Kliiniline pilt

Pärast tonsilliiti avaldub reuma 10-20 päeva hiljem. Esmasteks sümptomiteks on palavik, peavalu, higistamine, äge rändav liigeste põletik just suurtes liigestes. Liigesed on turses ja tugevalt valulikud.

Nahale tekib reumaatiline anulaarerüteem - rõngakujulised roosad laigud keha tüvel, eriti nabapiirkonnas; nahaalused sõlmed ja harvem sõlmeline erüteem - lillad, vajutamisel valulikud sõlmed säärtel.

Reuma haarab kogu südant, kõige kahjulikumaks on südame klappide kahjustus.

Väike tantstõbi ehk koorea on reuma hilisem ja raskeim kahjustus, mille korral esinevad kontrollile allumatud käte liigutused (supi mahaajamine, nõude lõhkumine).

Ravi põhimõtted

Reuma on ravitav haigus. Kasutatakse penitsilliinravi, põletikuvastast ravi (ibuprofeen, glükokortikoidid). Korduvate tonsilliitide korral on vajalik tonsillid eemaldada (operatsioon).

Prognoos

Haiguse kulg sõltub südamekahjustusest. Öeldakse, et reuma “lakub liigeseid ja närib südant”. Iga uue reumahooga suureneb oht südameklapi rikke tekkeks. Kui on tekkinud klappide armistumine, siis tablett-ravi enam ei aita, vaid kaalutakse südameklappide operatsiooni.

REUMATOIDARTRIIT (RA)

Mõiste:

RA on ebaselge etioloogiaga kroonilise progresseeruva kuluga põletikuline süsteemne autoimmuunne haigus, mis haarab liigeseid.

Etiopatogenees:

RA puhul on tegemist liigesekesta sisemise kihi põletikuline kasvajataoline vohamine. Õhuke liigeskiht pakseneb. Põletikulone kude levib piki liigeskõhre ja luu pinda, uuristades-söövitades kõhre, luud ja liigessidemed. Aastate jooksul kujunevad iseloomulikud deformatsioonid liigestes. Kauakestnud haiguse puhul tekivad kahjustused siseelundites - kopsudes, neerudes.

etioloogia on ebaselge
sageli seotud krooniliste infektsioonidega
osa etendab immunoloogiline mehhanism
soodustab külm ja niiske kliima, liigestraumad

Pilt: puusaliigese kahjustus

Kliiniline pilt:

Tavaliselt algab väheväljendunud liigesvaluga, enamasti hommikuse sõrmede või päkkade helluse ja jäikusega. Esineb liigese turse, kuumus, punetus, häiritud funktsioon. Sagedamini haaratakse labakäed ja randmed. Põletik korraga mitmes liigeses. Iseloomulik on ka asjaolu, et reumatoidartriit haarab liigesed sümmeetriliselt ehk mõlemal kehapoolel ühtemoodi.

Kõigepealt tekib liigeste valulikkus ning turse. Tavaliselt haigestuvad väikesed sõrmeliigesed, randmeliigesed, küünarliigesed. Jalgadel varbaliigesed, hüppe– ja põlveliiges.

Tekkida võivad nahaalused reumatoidsõlmed haaratud liigeste piirkonnas.

Põhiliseks kaebuseks on hommikune liigesjäikus. See tähendab, et hommikuti on liigesed kanged ning raske on liikuma hakata. Tavaliselt taoline seisund laheneb tunni kuni paari jooksul.

Üldsümptomitest võivad esineda väsimus, nõrkus, isutus ning halb enesetunne. Need ilmingud võivad vahel olla ka esmasteks reumatoidartriidi kaebusteks.

Esineb ulnaarne deviatsioon (reumatoidne käsi) - labakäsi kaldub ulnaarsele. Liigespilu kitseneb. Hiljen lihaste atroofia ja liigeste püsivad deformatsioonid.

Ravi põhimõtted:

baasravimid - tsütostaatikumid, kullapreparaadid
põletikuvastased ravimid - NSAIDid, glükokortikosteroidid
kirurgiline ravi - proteesimine
füsioteraapi, tegevusteraapia, liikumisrai

Prognoos: haigus on invaliidistav, kuna liigeste kahjustus on pidevalt süvenev.

DEFORMEERIV OSTEOARTROOS. LIIGESKULUMUS

Osteoarthrosis deformans

Osteoartroosi ehk liigesekulumust peetakse üheks kõige levinumaks liigesehaiguseks. Osteoartroosi all kannatab 10-12% täiskasvanud elanikkonnast. Elanikkonna vananemisega haigestumise sagedus suureneb. Osteoartroos kuulub inimkonna vanimate haiguste hulka ja seda on leitud juba kiviaja inimeste skelettides.

Mõiste:

Deformeeriv osteoartroos on krooniline degeneratiivne liigesehaigus, mille aluseks on kõhre taandareng ja hävinemine ning mis väljendub kõhre ainevahetuse häiretes, kõhre kulumises.

Etiopatogenees:

Liigeseid moodustavate luude servad, millele langeb suurem koormus, on kaetud tiheda ja sileda hüaliinkőhrega. Osteoartroosiga kaasneb maksimaalse kokkupuutege pindade kulumine, need muutuvad hapraks ja krobeliseks, pőhjustades liigutustel luude omavahelist hőőrdumist. Hőőrdumine süvendab kőhrede kulumisprotsessi veelgi.

Tegelikult saab kahjustus alguse tunduvalt varem aset leidnud ülepingest ja ülekoormusest, mida inimene pole tähele pannud. Pőrutuse vői väänamise tagajärjel tekivad liigeseid ümbritsevate kudede rebendid ja väike verejooks. Vigastuse paranemisel moodustub armkude, mis on tervete kudedega vőrreldes vähem elastne ja vőib järgmise trauma korral uuesti kahjustuda. Nii toimub kahjustuse süvenemine. Vigastuse ümber olevad lihased tőmbuvad kramplikult kokku, püüdes piirata haige liigese liikuvust. Kőhrede omavaheline hőőrdumine suureneb veelgi - on vallandunud degeneratiivne protsess. Samaaegselt liigeskőhre keskosa kulumisega hakkavad selle servad liigespilu suunas kasvama ja luustuma. Moodustuvad luulised jätked, mida nimetatakse osteofüütideks (luukasvised).

Enamasti tekivad need liigestes, millele langeb kőige suurem koormus - puusa-, pőlve-, ja lülisamba liigestes (lülisamba osteoartroosi tuntakse spondüloartroosi nime all).

Riskitegurid:

Osteoartroos on seisund, mis on teatud mőttes vältimatu, kuna tegemist on vananemisest tingitud liigeskőhre ja luude degeneratiivsete muutustega. On teada mőned riskitegurid, mis soodustavad haiguse varajast teket.

Ülemäärane kehaline koormus. Liigne koormus kiirendab liigeskőhrede kulumist ja suureneb kergete traumade oht - raske füüsiline töö, stereotüüpsed liigutused, liigeseid koormav sport.

Vähene kehaline koormus. Liigeskőhrede toitumus on sőltuvuses liigeskapsis oleva liigesevedeliku hulgaga. Kui liigeste liikuvus on väike, siis vedeliku tootmine väheneb, pőhjustades liigespindade suuremat hőőrdumist.

Halb rüht. Halvast kehahoiakust tingitud liigeste ülekoormus ja lihastoe puudumine suurendab liigespindade hőőrdumist ja kiirendab nende kulumist

Ebaőige raskuse tőstmise ja kandmise tehnika. Valesti tőstes tekib lihastes ja ligamentides pinge, suurendab iigespindade hőőrdumine ning ilmnevad kudede kahjustused.

Liigne kehakaal. Suureneb lülisambale kangev koormus, nihkub keha raskuskese, ning väheneb kőhulihaste tugi lülisambale.

Varasem luumurd. Tehitab samuti lihaspingeid ja suurendab hőőrdumist

Vanus.

Kliiniline pilt:

Liigeskulumus areneb aeglaselt aastate jooksul. Vaevused sõltuvad sellest, millised liigesed haigestuvad. Lülisamba kaela- ja seljaosas võivad aheneda lülidevahelised luulised avaused, millest väljuvad närvijuured ja tagajärjeks on kätesse ja jalgadesse kiirguv valu. Puusade ja põlvede artroos häirib käimist ja teeb vahel suurt valu. Sõrmeliigeste kulumus muudab käe kohmakaks ja valulikuks.

Liikumisel tekib kerge krudin ja valulikkus. Valu tekib harilikult liigese koormamisel ning kaob rahuolekus. Valu on iseloomult tuim ja ägeneb päeva teisel poolel. Hommikuti tuntakse ennast paremini.

Esinevad nn. stardivalud liikuma hakkamisel. Haigestunud liiges moondub aeglaselt. Ligi 43% juhtudest on tegemist puusaliigese haaratusega. Algstaadiumis esinevad puusaliigeses tuimad valud, mis võivad kiirguda kubeme ja põlve piirkonda. Valu tekib pärast käimist või trepist laskumisel.

34% juhtudest moodustab põlveliigese artroos. See vorm kulgeb kergemalt. 20% juhtudest on tegemist käelaba väikeste liigeste haaratusega. Haigestuvad sageli naised, kes on menopausis. Väikeste liigeste ümber tekivad nn. Heberden-Bouchardi sõlmekesed. Põhiliselt kaevatakse valu ja “suremistunnet” sõrmedes. Valulikkus suureneb pärast kokkupuudet külma veega või pärast külmetamist. Sõlmjad moodustised muutuvad punetavaks. Sageli võib tekkida turse ja punetus haige liigese piirkonnas.

Liigespinna servades tekivad osteofüüdid ehk luukasvised. Lõpuks liiges deformeerub ja lihased atrofeeruvad.

Vastavalt liigeshaaratusele eristatakse järgmis vorme:

koksartroos - puusaliigese haaratus, tekib iseloomulik "pardikõnnak"
gonartroos - põlveliigese haaratus
labakäe liigeste artroos - lõpplülides tekivad iseloomulikud Heberdeni sõlmed
spondülartroos - lülisamba haaratus

Ravi põhimõtted:

Liigeskõhre taandarenemise pidurdamine, selahulgas riskitegurite kõrvaldamine

Koormuse vähendamine valulikult liigeselt pidurdab liigese edasist kahjustumist. Eelista istumist seismisele, istu kőrgel toolil, tee igas tunnis 5-minutiline istumispaus kui töötad seistes. Hoidu kükitamisest ja pőlvitamisest ilma erilise vajaduseta. Kasuta jalutuskeppi, käimistugesid, lifti vôi elevaatorit. Väldi pőlvi koormavaid spordialasid: tennis, korvpall, metsajooks. Pööra tähelepanu oma kehakaalule. Ülekaal on oluline tegur pôlveliigese kahjustuse tekkimisel.

Vőimlemine. Regulaame füüsiline aktiivsus on pőlve ja puusaliigese artroosi korral väga oluline, kuna jalalihaste nôrkus teeb liigese ebastabiilseks ja seetôttu hakkab liiges kuluma. Vôimlemine aitab säilitada liigese liikuvust ja vähendab valu ning edasist liigeskahjustust. Aeroobseteks harjutusteks sobivad liigeshaigetel ujumine, vesivőimlemine, jalgrattasőit ja kepikőnd. Sobimatud on jooksmine, ekstreemsed spordialad, tennis, korvpall.

Tallatoed ja ortoosid.

Őigete tallatugede kandmine vähendab survet väliselt pôlvesidemelt ja kôhre kulumist lokaalselt ning valu leebub. Tähtis on mugav ja pehme jalats.

Köhre kulumist pidurdavad toidulisandid: glukoosamiinsulfaat ja kondrotoiinsulfaat (Ultra Geel, Artrostop). Nende pikaajalisel tarvitamisel paraneb kôhre ainevahetus ja takistub kőhre kiirenenud vananemine kuivamine ja pragunemine. Ravitulemuse saavutamiseks tuleb kôhretoitu tarvitada pidevalt, mitme aasta vältel.

PODAGRA

Arthritis urica

Mõiste:

Podagra on ainevahetushaigus, mille puhul ladestuvad kudedes kusihappesoolad (uraadikristallid) ja mis avaldub liigespõletikuna, liigeselähedaste sõlmede ning neerukividena. Kreeka keeles tähendab podagra püünisesse/lõksu jäänud jalga.

Etioloogia:

Uraadid ehk kusihappe soolad tekivad organismis (peamiselt maksas ja peensooles) teatud ainete – puriinide lammutamisel. Kusihappe sisaldus sõltub selle tootmise ning väljutamise vahekorrast. Üleliigne kusihape väljutatakse neerude või soolestiku kaudu.

Podagra tekke aluseks on uraatide sisalduse suurenemine veres ehk hüperurikeemia, mis võib olla tingitud kas kusihappe tootmise suurenemisest, selle eritamise vähenemisest või mõlemast häirest korraga.Kuni 98%-l podagrahaigetest esineb neerude kaudu uraatide väljutamise häire.

Podagra võib olla ka päritav, sel juhul on tegemist ühe kindla ensüümi liigse aktiivsusega, mistõttu toodetakse palju uraate. Neil isikutel areneb haigus juba 20ndaks eluaastaks.

Ajaloost on tuttav ülikute podagra, kuna mõned vürstid, aadlikud ja teised kõrged ametimehed hankisid endale podagra külluslike elukommetega.

Kliiniline pilt:

Klassikalisel kujul on podagra priskete keskealiste ja vanemate meeste haigus, mis algab keset ööd ja enamasti pärast priiskavat pidu ägeda põletikuga suure varba tüviliigeses. Põletik vaibub iseenesest nädalaga, kuid hakkab korduma.

Tüüpiline podagra avaldus on äge artriit ehk liigespõletik. Valuatakk tekib äkki ning tavaliselt vaid ühes liigeses (enamasti suures varbas, põlve- või hüppeliigeses), sageli öösel magades. Valu on väga tugev ning piinav, liigese piirkonnas on näha põletiku tunnused : turse, punetus ning kuumamine.

Atakk möödub tavaliselt mõne päeva jooksul. Mõnedel inimestel jääb esimene podagrahoog ka viimaseks, teistel kujuneb aga krooniline liigespõletik.

Uraatide liiast organismis võivad kusihappe kristallid ladestuda naha all, liigestes või nende läheduses. Sel juhul on näha podagrasõlmed ehk toofused.

Ravi põhimõtted:

Ravi eesmärgiks on valuataki möödumine ning edasiste atakkide vältimine. Valu ning põletiku levendamiseks kasutatakse põletikuvastaseid aineid, jääkainete organismist väljutamiseks allopurinooli.

Kokkuvõttes on iga liigesepõletiku puhul vajalik võimalike põhjuste väljaselgitamine ja varajane ravi. Podagra on seotud inimese ühe ainevahetuse osa häirega. Kui selle põhjuse kindlaks teeme ja peame dieeti, võime ära hoida uute põletikuhoogude tekke.

Dieet

Toit peab olema puriinide, valgu ja lipiidide vaene. Selleks tuleb toidust välja jätta : noorloomaliha, suitsusink, lihapuljong, maks, neerud ja kopsud; kaladest tursk, koha, haug, heeringas, sardiinid, sprotid ja kalamari. Köögiviljadest tuleb välja jätta herned, oad, lillkapsas, spinat. Piirata tuleb rasva, oakohvi ja tee tarvitamist. Keelatud on alkohoolsed joogid.

Soovitatav on süüa järgmiseid toiduaineid, millest tekib vähe kusihapet: piim, juust, kanamunad, kartulid, porgandid, salat, sai ja leib, tatratangud, riis, õunad, pirnid, ploomid, aprikoosid, viinamarjad, pähklid. Juua tuleb rohkesti vedelikku, eriti leeliselist mineraalvett, soodavett, piima või mahlajooke.

Rohke vedeliku joomine aitab uriiniga välja viia kusihappe sooli. Kergetel juhtudel piisab sellest, et hoida kusihapet tasakaalus.

KASUTATUD KIRJANDUS

Inimene.ee - Haigused ja seisundid www.sm.ee/est/HtmlPages/reumatolo...le/reumatoloogia.pdf; www.inimene.ee/pages.php3/06?haigus=42; www.inimene.ee/pages.php3/06?haigus=612; www.inimene.ee/pages.php3/06?haigus=650

Herold G. Sisehaigused. Loengule orienteeritud käsitlus. OÜ Greif 1999

Reumatoloogia., R.Birkenfeldt, L.Päi, T.Haviko, 1995

Reuma-aabits www.reumaliit.ee/docs/reumaABC_13.pdf

Jaanson T. Sisehaigused 1996

ISESEISVAD TÖÖD

ANKÜLOSEERIV ehk LIIGESEJÄIKUSLIK SPONDÜLIIT EHK LÜLIPÕLETIK (Lülisamba reumatoidartriit) e Bechterevi tõbi

Spondylitis ancylopoietica

www.inimene.ee/pages.php3/06?haigus=415

www.reumaliit.ee/docs/reumaABC.pdf

Jaanson T. Sisehaigused 1996 lk 217

Reiteri tõbi ehk reaktiivne artriit

Arthritis reactiva

www.inimene.ee/pages.php3/06?haigus=429

www.reumaliit.ee/docs/reumaABC_15.pdf

Herold G. Sisehaigused. Loengule orienteeritud käsitlus. OÜ Greif 1999 lk 582 - 584

Jaanson T. Sisehaigused 1996 lk 218

Mitme-valikuga

Millised on osteoartroosi riskifaktorid?

	Ealised muutused
	Raske füüsiline töö, püstiseisev töö, tippsport
	Vähene kehaline tegevus
	Kaltsiumi vähesus luudes
	Aseptiline liigesepõletik

Mitme-valikuga

Millised on osteoartroosile iseloomulikud sümptomid?

	Esialgu tekib valu liigese koormusel ja rahuolekus kaob
	Sagedamini on gaigusest haaratud hüppeliigesed
	Stradivalu liikumahakkamisel
	Liikumisel liigeste krudin, valulikkus
	Hommikune jäikus
	Iseloomulikud on nn toofused
	Liigespinna servades tekivad osteofüüdid ehk luukasvised

Mitme-valikuga

Vali õiged väited osteoartroosi kohta

	Heberdeni sõlmed viitavad põlveliigese haaratusele
	Gonartroos on põlveliigese haaratus
	Põlveliigese haaratus on koksartroos
	Puusaliigese haaratus on koksartroos

Mitme-valikuga

Vali õiged reumatoidartriidi sümptomid

	Haarab algul suuri liigeseid sümmeetriliselt
	Esineb hommikune jäikus
	Lõpuks liigesed deformeeruvad
	Iseloomulik on stardiraskus
	Haigus algab sümmeetriliselt väikestes liigestes

Tõene / Väär küsimus

Kas väide on õige või väär?

Podagra puhul on tegemist lämmastikhappesoolade ladestumisega liigeseümbruse kudedesse, mille tagajärjel tekivad põletikulised muutused.

Tõene Väär

Reumatoidartriit on ebaselge etioloogiaga, pidevalt progresseeruva kuluga põletikuline haigus, mis haarab liigeseid ja põhjustab püsivaid deformatsioone.

Tõene Väär

Järgmine »