Õppetegevus

Lõpetajate tööleasumine

Lõpetajate ja tööleasujate arvu aastate lõikes iseloomustavad tabel 6 ja joonis 6. Joonisel on näidatud koheselt peale kõrgkooli lõpetamist erialasele tööle asujate protsent, mis on olnud aastaid kõrge. 2008. aastal on see protsent võetud respondentide koguarvust, mitte lõpetajate koguarvust ning seda põhjusel, et kõikide lõpetajate kohta ei õnnestunud andmeid saada. Väiksema lõpetajate arvuga õppekavadel võib aga juba 1-2 inimese tagasiside puudumine andmeid olulisel määral moonutada. Tegelikkuses on nt. tervisekaitse spetsialisti eriala lõpetanutest ainult üks, kelle kohta on kindlad andmed, et ta erialaselt ei tööta.

Füsioterapeudi õppekava lõpetanute erialasele tööle asunute arvu vähenemine on seotud kahe inimese sooviga jätkata õpinguid magistriõppes, teiste mittevastanute kohta andmed puuduvad. Lapsehoiu eriala lõpetanutest (13) töötab aga tervelt neli tervishoiuasutustes hooldusõena. Tööle mitteasumise peamine põhjus kõikide õppekavade lõpetanute lõikes on endiselt lapsehoolduspuhkusel viibimine.

Tabel 6. Lõpetajate erialasele tööle asumine võrreldes lõpetajate arvuga

Eriala	2004		2005		2006		2007		2008
	lõpetas	tööl	lõpetas	tööl	lõpetas	tööl	lõpetas	tööl	lõpetas	tööl
õde	48	44	53	49	68	64	72	70	92	86
bioanalüütik	14	12	14	13	10	10	12	11	7	7
ämmaemand	16	15			9	9	14	13	10	7
radioloogia-tehnik			14	13	12	12	13	12	15	14
füsioterapeut	14	12	17	13	12	12	16	12	14	8
tervisekaitse spetsialist			7	6	15	12	12	8	8	4
hooldusõde									13	12
lapsehoid									13	7
sotsiaalhooldaja									6	3

Lühendatud õppeajaga üliõpilased (õpivad 2 aastat) on juba kõrgkooli astudes kutsealasel tööl ja neid eelolevas tabelis ei kajastata.

Erialasele tööle asumine peale lõpetamist on olnud aastate lõikes väga kõrge. Keskmine tööleasujate protsent rakenduskõrghariduse taseme õppekavadel oli 2008. aastal 86% (joonis 6).

Joonis 6. Lõpetajate tööleasumine erialale protsentides