Arendus

Projektid

2008. aastal lõppes 7 projekti, millest kahte mahukamat koordineeris Tartu Tervishoiu Kõrgkool. (Tabel 7). Koostöös välispartneritega osaleti kokku 11 projektitaotluses (Tabel 8). Positiivse finantseerimise vastuse said neist 6.

Tabel 7. 2008 aastal lõppenud projektid

Projekti algus	Fond	Projekti nimi	Sisu	Koordinaator	Projekti lõpp
17.01.2005	ESF Meede 1.1	Õdede erialase koolituse arendamine	õppekava arendus ja koolitus	Tartu Tervishoiu Kõrgkool	15.5.2008
20.4.2006	ESF Meede 1.1	Füsioterapeutilise hindamise arendamine	ft hindamise arendamine	Tartu Tervishoiu Kõrgkool	30.6.2008
01.02.2007	ESF Meede 1.1	Rakenduskõrgkoolide jätkusuutlik areng läbi kvaliteedijuhtimise ja koostöö	kvaliteedi arendamine	Tallinna Tervishoiu Kõrgkool	30.04.2008
02.11.2005	ESF Meede 1.1	E-õppe arendamine ja juurutamine rakenduskõrg- ja kutsekoolides	e-õppe arendamine	EITSA	31.12.2008
august 2007	Nordplus Nordman Network	The Nordic Network for Nursing Education	õe õppekava arendus	Mälardalen Ülikool	01.10.2008
august 2007	Nordplus Nordman Network	Nordejordemodern Cooperating with Midwifery Education in Two Baltic States	ämmaemandate õppekava arendus	Svenska Yrkeshögskolan	01.10.2008

Tabel 8. 2008 aastal taotlusesse esitatud projektid

Fond	Üksus	Projekti pealkiri	Sisu	Taotleja	Kestus	Otsus
Leonardo da Vinci	Uuendus-siirdeprojekt	Apprenticeship Training Program for the Health Care Sector TRAIN	Soome kogemuse näitel on töökohal õppimise programm kohandatud hooldustöötajatele. Koostatakse õppekava ja -moodulid, publitseeritakse õpipoisikoolituse käsiraamat ning Lõuna-Eesti Haiglas ja Tarvastu erihooldekodus toimub õppelepingukoolitus.	Tartu Tervishoiu Kõrgkool	01.10.2008-30.09.2010	Jah
Leonardo da Vinci	Uuendus-siirdeprojekt	Supporting the Functional Capacity of Older People with Skill and Quallity SUFUCA	Veebipõhise õppematerjali koostamine eakate funktsionaalse toimetuleku parandamise toetamiseks (töötatakse välja eaka funktsionaalset võimekust toetavad meetodid ja tegevused)	Oulainen Vocational College	01.10.2008-30.09.2010	Jah
Leonardo da Vinci	Uuendus-siirdeprojekt	Health and Social Care Teachers Against Violence - HEVI	Koolitada õppejõude ja koostada õppematerjal	University of Helsinki	01.10.2008-30.09.2010	Jah
Erasmus	Multilateraalne projekt	Counselling for Practice - a Pilot of Improving Counselling Quality of Diabetics - DIPRA	Uute õppemeetodite arendamine diabeedi ennetuses ja ravis: üliõpilastele, õdedele, õppejõududele, elanikkonnale.	Savonia University of Applied Sciences	01.10.2008-30.09.2010	Jah
Nordplus	Junior	Family in Nordic and Baltic Countries	Anda võimalus erinevatest riikidest pärit õppuritel õppida teiste kultuuridest ja tavadest tervishoiu vallas koostööseminaride käigus. Kaks hooldustöötaja õppekava õppurit osalevad 2009 aastal 3-nädalasel seminaril Helsingis.	Helsinki Diakonia College	15.08.2008-15.08.2011	Jah
Erasmus	Multilateraalne projekt	Developing Age Management Assessment Competence - DAMC	Arendada ealist juhtimist (+45-aastaste töövõime jne.) ettevõtetes ja õppeasutustes erinevates EL-i riikides.	Jyväskylä School of Health and Social Studies	01.10.2008-30.09.2010	Eitav
Nordplus	Higher Education	Developing a Competence-Based Radiography Curriculum - RADTEC	Radioloogiatehnikute õppekava arendamisprojekt	Tartu Tervishoiu Kõrgkool	01.10.2008-30.09.2010	Eitav
Leonardo da Vinci	Mobiilsus	Personalized Learning Paths	Üliõpilas-õppejõuvahetus	Kokkola Institute of Social Services and Health Care	2008-2010	Eitav
Leonardo da Vinci	Mobiilsus	Project Method in Modern Vocational Education in the Area of Medical-Social Jobs	Üliõpilas-õppejõuvahetus	College Complex in Bytom, Poola	2008	Eitav
Leonardo da Vinci	Mobiilsus	Towards better Internationalism Quality assurance in International Work Placements To be In!	Üliõpilas-õppejõuvahetus	Tampere College/Insitute of Health Care	2007-2009	Eitav
Leonardo da Vinci	Mobiilsus	Sustainable Development - From an e-Learning Course to Practice in Different European Countries	Üliõpilas-õppejõuvahetus	Educational Federation of the Kalajokilaakso Region Ylivieska Vocational College (YSO)	01.08.2007-30.06.2009	Jah

2008 aastal lõppenud olulisemad ESF projektid

ESF projekt "Õdede erialase koolituse arendamine" nr 1.0101- 0160

Projekti eesmärk: pareneb Eesti õdede kutse- ja erialaste teadmiste, oskuste ning kvalifikatsiooni tase; pareneb õendusabi- ja tervishoiuteenuste kvaliteet ning õendusalase koolituse kvaliteet Eesti tervishoiukõrgkoolides.

Projekti raames koostati 1-aastane õdede erialase koolituse õppekava põhikoolituse järgseks spetsialiseerumiseks neljal õenduse erialal (terviseõendus, vaimse tervise õendus, intensiivõendus, kliiniline õendus). Õppekava täiendati vastavalt sihtrühmade esindajate ettepanekutele,koostati aineprogrammid ning õppekava akrediteerimiseks vajalik eneseanalüüsi aruanne. Jaanuaris 2006. a. registreeriti õppekava EV Haridus- ja Teadusministeeriumis.

Õppe läbiviimiseks kuulutati konkurss erialakoolituse õppejõududele; 31 õppejõule korraldati täiendkoolitust 60 tunni ulatuses. Praktikabaasides töötavatele praktikajuhendajatele korraldati täiendkoolitust 24 tunni ulatuses, kus osales 36 praktikajuhendajat. Soetati erialakoolituseks vajaminevat õppekirjandust ja -vahendeid (elustamismannekeen, multimeediaprojektorid, sülearvutid). Tõlgiti ja kirjastati neli erialaõpikut (üks õpik igale erialale, ? 300 eksemplari). Kirjastati erialaõpet läbi viinud õppejõudude koostatud konspektide kogumikud (5 kogumikku, ? 100 eksemplari.

Õppekava alusel korraldati 2006. aastal erialakoolitus praktiseerivatele õdedele. Õppekava lõpetasid 109 üliõpilast 114-st: 39 intensiivõenduse, 34 kliinilise õenduse, 19 vaimse tervise õenduse ja 17 terviseõenduse erialal.

28.04.2008 korraldati Tartus tööandjatele suunatud seminar "Kuidas rakendada õde-spetsialiste?". Seminaril esitati kokkuvõte projekti tegevustest ning tulemuslikkuse uuringust. Tööandjate esindajate ettekanded tutvustasid erialaõppe läbinud õdede rakendamist tervishoiuasutustes, edasisi plaane spetsialistide rakendamisel ja vajadusi. Seminaril osales ligi 70 kuulajat.

Lähtuvalt projekti lõpparuandest kajastab tabel 9 projekti eesmärke ning hinnangut tegevustele.

Tabel 9. Projekti lõpphinnang projekti eesmärkide saavutamisele

EESMÄRK	HINNANG
ÜLDISED EESMÄRGID
1. Tõsta Eesti õdede kutse- ja erialaste teadmiste ja oskuste ning kvalifikatsiooni taset.	Projekti raames läbiviidud erialakoolituse tulemusena paranesid koolitusel osalenud õdede kutse- ja erialaste teadmiste ja oskuste ning kvalifikatsiooni tase. Õppe lõppedes sooritas erialaeksami edukalt 107 õpilast, ehk 94% alustanud õpilastest. Järeleksami sooritas edukalt ülejäänud 2 üliõpilast, ehk õppe lõpetas109 (96%) üliõpilast alustanutest. Erialaeksami edukalt sooritanute osa õppe lõppedes on 11% võrra suurem kui projekti taotluses prognoositi. Projekti raames läbiviidud erialakoolituse tulemusena paranesid koolitusel osalenud õdede kutse- ja erialaste teadmiste ja oskuste ning kvalifikatsiooni tase. Tulemuslikkuse uuringu käigus küsitletud vilistlased, tööandjad ja kaastöötajad olid seisukohal, et erialakoolitus parandas selles osalenute erialaseid teadmisi ja oskusi. Vilistlased leidsid, et paranenud on üldteadmised ja -oskused (juhendamisoskus, patsientide ja nende omaste õpetamise oskus, planeerimisoskus, analüüsivõime, oskus näha probleeme tervikuna, suhtlemis- ja meeskonnatööoskused ning teadmised seadusandlusest) ning erialaspetsiifilised teadmised.
2. Parandada õendusabi ja tervishoiuteenuste kvaliteeti.	Tulemuslikkuse uuringus osalejate hinnangul on õppes omandatu kooskõlas tööalaste nõuete ja vajadustega ning ühiskonna vajadustega. Valdava enamuse vilistlaste hinnanguil paranes spetsialiseerumise järgselt kindlustunne tööl ning nad on saanud tööl rakendada omandatud teadmisi ja oskusi. Üle poolte vastanutest osutavad iseseisvaid õendusabi teenuseid. Nii vilistlased, tööandjad kui kolleegid olid seisukohal, et erialakoolituse tulemusena on paranenud õdede võimalused viia läbi koolitusi, osaleda meeskonnatöös ja juhendada praktikat.
3. Parandada õendusalase koolituse kvaliteeti Eesti meditsiinikoolides.	Koolituse läbiviimine parandas õendusalase koolituse kvaliteeti. Erialakoolituse võimaldamine tervishoiukõrgkoolides loob võimaluse elukestvaks õppeks. Koolituse läbiviimine eeldab uute aktiivõppemeetodite arendamist. Vastuvõtutingimustega kehtestatud 2-aastane kutsealase töö kogemus on hea eeldus individuaalsete õpieesmärkide püstitamiseks, eeldades õppejõududelt väga erineva tasemega õppijate juhendamist ja toetamist. Õpiväljundite sõnastamine erialakoolituse raames annab ühtse raamistiku õppekava eesmärkidele, luues võimaluse õppeprotsessi individualiseerimiseks, üliõpilaste teadmiste, oskuste, hoiakute paremaks hindamiseks ja selle kaudu õppe kvaliteedi parandamiseks.
OTSESED EESMÄRGID
1. Õdede erialase koolituse õppekava koostamine põhikoolituse järgseks spetsialiseerumiseks neljal õenduse erialal (terviseõendus, vaimse tervise õendus, intensiivõendus, kliiniline õendus), õppekava registreerimine Haridus- ja Teadusministeeriumis	Koostati õdede erialakoolituse õppekava neljal õenduse erialal (kliiniline õendus, intensiivõendus, terviseõendus ja vaimse tervise õendus). Õppekava registreeriti Haridus- ja Teadusministeeriumis 2006. a jaanuaris.
2. Õpetajate ja praktikajuhendajate koolitamine ning õppevahendite ja -materjalide hankimine	Projekti raames hangiti erialakoolituse läbiviimiseks vajalikud õppevahendid ja -materjalid. Erialakoolitust läbiviivatele õpetajatele korraldati täiendkoolitusi 60 tunni ulatuses; praktikajuhendajatele 24 tunni ulatuses.
3. Erialase koolituse läbiviimine praktiseerivatele õdedele õdede erialase koolituse õppekava alusel	2006. a viidi koostatud õppekava alusel läbi erialakoolitust neljal õenduse erialal. Õpe toimus 10 nädala vältel Tartu ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolide ruumes. Õppima asus 114 üliõpilast, lõpetas 109.
4. Õppekava hindamissüsteemi väljatöötamine ja koostatud õppekava testimine erialase koolituse kaudu	Töötati välja õppekava hindamissüsteem ja viidi läbi õppekava hindamine.

ESF projekt "Füsioterapeutilise hindamise arendamine" nr 1.0101 -0365.

Projekti raames koostati 15 erinevat koolitusprogrammi viies erinevas füsioterapeutilise hindamise valdkonnas: kardiorespiratoorne, tugiliikumisaparaat, neuroloogiline ja laste sensomotoorne hindamine ning üldine hindamine. Koolituste läbiviimiseks toimus vajaliku õppematerjali tõlkimine ja koostamine. Kokku toimus 15 koolitust, millest 9 viisid läbi Eesti lektorid ja 6 välislektorid. Koolituse lõppedes viidi läbi hindamine. Projekti raames toimunud koolitustele oli osaleda soovijaid rohkem kui kohti. Koolitustel osales kokku 290 inimest planeeritud 168 asemel. Kõigi koolituste õppematerjalid koondati CD-le. Kokku tehti 1000 koopiat, neist 50 eksemplari on kättesaadavad kõrgkooli raamatukogus. Ülejäänud eksemplarid jaotati koolitust läbiviinud lektoritele, kõigile füsioterapeudi õppekava üliõpilastele ja õppejõududele ning töötavatele füsioterapeutidele. 5.-6. juunil 2008. a. organiseeriti konverents, kus tehti projektist kokkuvõte ning jaotati projektis osalejatele CD-d õppematerjalidega.

Lähtuvalt projekti lõpparuandest kajastab tabel 10 projekti eesmärke ning hinnangut tegevustele.

Tabel 10. Projekti lõpphinnang projekti eesmärkide saavutamisele

EESMÄRK	HINNANG
1. Paraneb füsioteraapiaalase koolituse kvaliteet Eestis	Toimus 15 kvaliteetset erialast koolitust, mis aitasid täiendada füsioterapeutide erialaseid teadmisi ja oskusi.
2. Paraneb füsioteraapiateenuste kvaliteet Eestis.	Tuginedes tagasisidele selgus, et koolitused mõjutasid füsioteraapiateenuste kvaliteeti positiivselt.
3. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli füsioteraapia õppejõud ja praktiseerivad füsioterapeudid oskavad teostada füsioterapeutilist hindamist rahvusvaheliselt kehtivate nõuete kohaselt.	Füsioterapeutilises hindamises kasutatav metoodika on täienenud ja samas ka ühtlustumas.
4. Rahvusvahelisel tasemel on koolitatud 8 füsioterapeut-õppejõudu, 128 praktiseerivat füsioterpeuti ja 32 Tartu Tervishoiu Kõrgkooli füsioteraapia üliõpilast.	Eesmärk on täidetud rohkem kui 200%selt. Koolitati 13 füsioterapeut-õppejõudu, 217 praktiseerivat füsioterapeuti ja 60 üliõpilast.
5. Anda hinnang praktikas toimuvale füsioterapeutilisele hindamisele enne koolitust ning kohe koolituse järgselt	Anketeerimistulemused näitasid, et füsioterapeutilise hinnangu andmine on paranenud.
6. Koolituse läbinud füsioterapeudid viivad läbi füsioterapeutilist hindamist omas valdkonnas ning juhendavad praktikante samadel alustel, õppejõud õpetavad füsioterapeutilist hindamist ühtsetel alustel	Anketeerimistulemustele tuginedes võib öelda, et suuremal määral kui enne koolitusperioodi on kasutusel ühesugused meetodid.

ESF "E-õpe rakenduskõrgkoolides ja kutseõppeasutustes" nr 1.0101-0289

Projekti eesmärk: Kutseõppeasutustele ja rakenduskõrgkoolidele suunatud kvaliteetse ja jätkusuutliku e-õppe arendus- ja rakendussüsteemi käivitamine ning rakendamine.

Projekti raames alustas tööd haridustehnoloog. 24 õppejõudu koostasid 29 e-õpiobjekti ja 14 e-kursust (kokku 20,5AP). Veebipõhistel koolituskursustel koolitas ennast 10 õppejõudu. E-õppe Arenduskeskus tunnustas 2008. aastal kõrgkooli õppejõud Marge Mahlat kvaliteedimärgiga e-kursuse "Emadushooldus" eest.

"Rakenduskõrgkoolide jätkusuutlik areng läbi kvaliteedijuhtimise ja koostöö" nr 1.0101.06-0426

Projekti eesmärk: Eesti rakenduskõrgkoolide eesmärgipärane, sünergiat loov ja tõhus toimimine kooskõlas Eesti ühiskonna vajaduste ja Euroopa Liidu suundumustega

Projekti spetsiifilised eesmärgid: Eesti rakenduskõrgkoolide ühised tegevussuunad aastateks 2007-2013 on välja töötatud; koostatud rakenduskõrgkoolide ühtne raamkäsiraamat; loodud ja käivitatud rakenduskõrgkoolide ühine infokeskkond; ühiskonnas on tutvustatud rakenduskõrghariduse rolli ja võimalusi.

Projektis viidi läbi 5 koolituspäeva, mis hõlmasid järgmisi teemasid: terviklik kvaliteedijuhtimine (TQM) kõrgkoolis, teeninduskvaliteedi juhtimine; enesehindamise läbiviimine; protsessijuhtimine; strateegia rakendamine tasakaalus tulemuskaardi abil ja käsiraamatu rakendamine. Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist osalesid kvaliteedialastel koolitustel: Maiken Jaanisk, Tiina Kukkes ja Ele Hansen. Koolitusel osalemine on tõstnud kvaliteediteadlikkust ning laiemat kaasatust kvaliteedijuhtimisse (nt arutelud juhtkonnaga kodutööde ettevalmistamisel). Lisandunud on teoreetilised teadmised ja praktilised oskused (nt hindamismudeli rakendamisel). Arenenud on võrgustiku loomine RKK kvaliteedijuhtimisega seotud inimestega, on tekkinud isiklikud kontaktid ja vahetatud ideid. Kogemusi on saadud Eesti parimatelt praktikutelt.

Alustati rakenduskõrgkoolide ühtse infokeskkonna loomisega ja kinnitati kvaliteedi raamkäsiraamat, mis on aluseks kõrgkoolidele organisatsioonisisese kvaliteedikäsiraamatu koostamiseks.

Projekti raames toimus 1. aprillil 2008 rakenduskõrghariduse koostöökonverents "Elukestev õpe - Eesti arengumootor? Kuidas realiseerida?".

2008. aastal käimasolevad projektid

"Cocare digital" (Competence-based Vocational Training for Nurses and Care-workers in a Virtual Learning Environment) nr. 1.2-19/420-07. Leonardo da Vinci programmi uuendussiirdeprojekt

Projekti eesmärk: Siirdada, kohandada ja arendada väljundipõhine e-õppe keskkond õdedele ja hooldajatele ning selle raames koolitada õpetajad töötama välja kaasaegseid e-õppe programme.

Loodavate koolitusmaterjalide põhivaldkonnad: õenduse ja hoolduse alused; krooniliste haiguste õendus ja hooldus; geriaatriline ja palliatiivne õendus ja hooldus; täienduskursused. Tulemus: Luuakse e-õppe keskkond, mis sisaldab erinevaid kaasaegseid koolitusmooduleid põhi- ja tööalase koolituse läbiviimiseks tervishoiuvaldkonnas.

Omafinantseeringut ei kasutatud 2008. aastal, kuna esmalt planeeriti teha väljamaksed laekuvast lisafinantseeringust. Paraku lükkus lisafinantseeringu ülekanne edasi aastasse 2009.

"TRAIN - Apprenticeship Training Program for the Health Care Sector"

Projekti lepingujärgne finantseering kõrgkoolile 695 tuh. krooni, millest omafinantseering on 174 tuh. krooni.

Projekti partnerid: Lõuna-Eesti Haigla AS, Tarvastu Erihooldekodu SA, P. Stradiņš Health and Social Care College (Läti) ja Klaipeda College (Leedu), Helsinki Bureau of Apprenticeship Training (Soome) ja kutsekool Omnia, Joint Authority of Education in Espoo Region (Soome). Kõrgkoolist osalevad projektis Miisa Vierikko (projektijuht), Tiina Uusma, Merle Kolga ja Merike Siht.

Projekti eesmärk: Projekti "Õppelepingukoolitus tervishoiualadel" eesmärgiks on Soome õppelepingukoolituse tõlkimine hooldustöötajatele ning kohandamine Eesti oludesse. Projekti kestel koostatakse õppekava ja õppemoodulid, publitseeritakse õpipoisikoolituse käsiraamat ning viiakse läbi õppelepingukoolitus Lõuna-Eesti Haiglas ja Tarvastu erihooldekodus. Alustatakse 15 inimese koolitamisega, kes on kas noored gümnaasiumilõpetajad, hooldustöötajad (ilma koolitustunnistuseta), tööga mittehõivatud või inimesed, kellel on reaalne töötuks jäämise oht. Projekti tegevuseks on õppe kohandamine (koolituse kestvus 1-3 aastat sõltuvalt eelnevast haridustasemest ja töökogemusest) ning õppevormiks on töötades/töökohal õppimine u 80% ja teooriaosa õppeasutuses u 20%.

Tulemus: Projekti tulemusena paraneb tervise- ja sotsiaalvaldkonnas tööjõu kvaliteet ning motiveeritakse inimesi elukestvale õppele.

"Health and Social Care Teachers Against Violence (HEVI)"

Projekti lepingujärgne finantseering kõrgkoolile 172 tuh. krooni, millest omafinantseering 42 tuh. krooni

Projekti partnerid: Helsingi Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Sotsiaalministeerium, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Lapland Vocational College (Soome), Vaasa University of Applied Sciences (Soome), Savo Vocational College (Soome), Charite Akademie Continuing School for Nursing teachers and Nurses (Saksamaa), SIGNAL-intervention in health care sector violence against women (Saksamaa), University College Dublin (Iirimaa), Fundeni Nursing Post High School (Rumeenia), Ministry of Public Health (Rumeenia), National Agency for Family Protection (Rumeenia), Sofia Medical University (Bulgaaria), Ministry of Public Health (Bulgaaria), Medical Professional Education Centre of Ministry of Health of the Republic of Latvia (Läti). Kõrgkoolist osalevad projektis Miisa Vierikko (koordinaator) ja Anne Vahtramäe.

Projekti eesmärk: Koolitada tervishoiuüliõpilasi koolitavaid õppejõude, et märgata patsiendi võimalikke lähisuhevägivalla tunnuseid.

"Supporting the Functional Capacity of Older People with Skill and Quallity (SUFUCA)"

Projektijuht: Oulainen Vocational College (Soome)

Partnerid: Tartu Tervishoiu Kõrgkool; Berufskolleg Kleve (Saksamaa); Tartu Hooldekodu; Kartanonväki Vanhankoti (Soome); Open College of Jokihelmi (Soome)

Eesmärk: Veebipõhise õppematerjali arendamine ja koostamine eakate funktsionaalse toimetuleku toetamiseks läbi psühhosotsiaalse, füüsilise ja spirituaalse võimekuse tõstmise. Kõrgkoolist osalevad projektis Merle Varik, Kaja Solom ja Reet Urban

DIPRA Counselling for Practice - a Pilot of Improving Counselling Quality of Diabetics (DIPRA)

Projektijuht: Savonia University of Applied Sciences

Partnerid: Tartu Tervishoiu Kõrgkool; (Mikkeli University of Applied Sciences (Soome); North Karelia University of Applied Sciences (Soome); Kauno Kolegijos (Leedu); Catherine McAuley School of Nursing and Midwifery, University College Cork (Iirimaa)

Projekti eesmärk: Uute õppemeetodite arendamine diabeedi ennetuses ja ravis: üliõpilastele, õdedele, õppejõududele, elanikkonnale. Kõrgkoolist osalevad projektis Eve-Merike Sooväli ja Piret Simm

E-õppe programm "BeST"

Programmi lepingujärgne finantseering kõrgkoolile 2 286 tuh. krooni, millest omafinantseering 114 tuh. krooni

Programmi partnerid: 16 Eesti kõrgkooli

Programmi eesmärgiks on tugevdada kõrgkoolides e-õppe vahendite ja võimaluste kasutamist ning pideva arendamise toel taseme- ja täiendusõppe kvaliteeti ja õppe mitmekesisust, mis aitab kaasa õppijate mobiilsuse kasvule ja õppe kättesaadavuse paranemisele Eesti erinevates regioonides. Programmi raames oli 2008. aastal (sept-dets) kõrgkoolipoolne koordinaator Marge Grauberg.

Kõrgkoolil on võimalik ajaperioodil 01.01.2009-31.12.2013 saada programmist toetust kogumahus 45AP e-kursuste ja 50 interaktiivse õpiobjekti loomiseks. Programmi eesmärgi rakendamiseks toetab programm osaliselt kõrgkoolis 2009. aastal koordinaatori, tugiisiku ning haridustehnoloogi tegevust.

Kõrghariduse kvaliteedi arendamise programm PRIMUS

Programmi raames planeerib kõrgkool tegevused ning esitab rahastamistaotluse programmile Primus. Programmi eesmärgi rakendamiseks toetab programm rahaliselt kõrgkooli üldkoordinaatori tegevust, kelleks on õppeprorektor Rene Leiner.

Õppejõudude õpetamis- ja juhendamisoskuste arendamine: 4 ühiskoolitust + 8 õppejõudude ja toetava personali individuaalkoolitust, sh e-õppega seonduv (10 inimest); 141 tuh. krooni - toetati osaliselt (43 tuh. krooni)

Kvaliteetse õpiväljundipõhise õppe arendamine:Õendustoimingute töövihiku koostamine ja kirjastamine (56 tuh. krooni) - toetati osaliselt (28 tuh krooni).

Osalemine Euroopa Õde-õppejõudude Föderatsiooni (FINE) töökoosolekul Rijekas (Horvaatia) ja FINE aastakonverentsil Plovdivis (Bulgaaria) (87 tuh. krooni) - toetati osaliselt (30 tuh. krooni). Osalemine Euroopa Radiograaferite Kõrgharidusealase Koostöövõrgustiku (HENRE) II AGM kohtumisel Lancasteris (Inglismaa) (15 tuh. krooni) - toetati osaliselt (8 tuh. krooni). Koolitusseminar õdede erialase koolituse õppekava õppejõududele (7 tuh. krooni) - toetati.

Strateegilise juhtimise suutlikkuse tõstmise toetamine kõrgkoolides: 3 organisatsioonijuhtimise ja -arendamise teemalist konverentsi ja seminari - ei toetatud

Õppija toimetuleku toetamine: Õpiteatmiku kirjastamine (12 tuh. krooni) - toetati

Programm on kõrgkoolis juhitud koordinaatori poolt, kes töötab tihedas koostöös programmi valdkondlike koordinaatorite, õppekavade koordinaatorite ja kõrgkooli juhtkonna liikmetega. Peamiseks koordineerivaks töövõtteks on olnud koosolekud ja individuaalsed konsultatsioonid. Programmi tegevuskava ja eelarve on kõrgkooli eesmärke ning töötajate vajadusi silmas pidades kokku pandud valdkondlike koordinaatorite ja üldkoordinaatori poolt ning see on saanud kõrgkooli juhtkonna heakskiidu.

2008. aastal informeeriti kõiki kõrgkooli töötajaid operatiivselt Primuse programmi tegevustest, võimalustest ja muudatustest, kasutades selleks kõiki kõrgkooli ametlikke ja mitteametlikke infokanaleid. Kõrgkooli Primuse programmi üldkoordinaator tegi ettekanded töötajate igakuistes infotundides. Programmi üldkoordinaator on saatnud pidevalt kirjalikku informatsiooni kõrgkooli personali elektronpostiloendisse, siseveebi foorumisse ning suhelnud info vahendamise ja tekkinud küsimuste lahendamise eesmärgil töötajatega otse. Kõrgkooli Primuse programmi valdkondlikud koordinaatorid on levitanud informatsiooni nii suuliselt kui ka elektroonselt kõrgkoolisiseste sihtgruppide hulgas ning isiklikult töötajatega suheldes ning kogunud samas kõrgkooli töötajate vajadusi ja soove kajastavat tagasisidet. Primuse programmiga seonduvat (eelarve ja tegevuskava) on korduvalt programmi üldkoordinaatori juhtimisel arutatud kõrgkooli juhtkonna ja pedagoogilise nõukogu koosolekutel, kaasates protsessi ka kõik kõrgkooli Primuse valdkondlikud koordinaatorid. Toimunud on teavituskoosolek mentorite programmis osalevatele õppejõududele ning väiksemaid koosolekuid programmi erinevate alavaldkondade võimalustest teavitamiseks ja töö koordineerimiseks.

2008. aasta Primuse programmi tegevused vastasid üldjoontes seatud eesmärkidele. Sisulisi takistusi programmi 2008. aasta eesmärkide täitmisel ei ilmnenud. Peamised võimalikud takistused on olnud tehnilist laadi - programmi elluviija poolt keskselt organiseeritud ürituste liiga lühike etteteatamisaeg, liigne kiirus ja tegevuste tihedus 2008. aasta tegevuste ja eelarve planeerimisel, koolitus- ja kompetentsikeskuste poolt koolituskalendrite ja muu info puudulikkus ja/või mõistlikust tähtajast palju hiljem.

Programmi rakendamisel ei olnud arvestatud riigiõppeasutuste majandamise erisusi võrreldes avalik õiguslike ülikoolidega. Vastavalt riigieelarve seaduse §-le 3 koostatakse riigieelarve üheks eelarveaastaks ning kassapõhise eelarvestamisprintsiibi alusel. Sellest tulenevalt puudub riigieelarveliste asutuste puhul võimalus jooksva aasta lõpus nende poolt välja makstud kulusid struktuurifondidest järgmisel eelarveaastal hüvitada. Seega, kõik riigieelarvelise toetuse saaja poolt tehtud kulutused tuleks, lähtudes riigieelarve koostamise põhimõtetest,hüvitada struktuurfondidest samal eelarveaastal. See omakorda seab kõrgkoolile piirangu, kus kahele viimasele kalendrikuule ei ole mõistlik programmiga seotud kulutusi planeerida, kuna nende väljamaksetaotlusi menetletakse alles järgmisel eelarveaastal. Kindlasti ei ole selline planeerimine kõikide tegevuste puhul võimalik, mistõttu tegutseme usus, et programmist õnnestub 2009. aasta viimastele kuudele planeeritud ja tegevuskavas kinnitatud tegevuste peale saada programmi rakendusüksuselt ettemaksu. Selle võimalikkust on 2008. aastal koordinaatorite kokkusaamistel kinnitanud ka programmi büroo. Lisaks on haridus- ja teadusminister oma vastuskirjas Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule (06.10.2008) nimetanud, et on läbi rääkinud programmi rakendusüksuse SA Archimedesega ning kinnitab, et toetuse saajale on tagatud võimalus teha nn ebaproportsionaalseid väljamakseid. Viimaseid on lubatud teha ka vastavalt rahandusministri määrusele "Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste väljamaksmise tingimused ja kord" (§ 3 lg 2).