Õppetegevus

Õppepraktika

2008. aastal sõlmiti 75 õppepraktika lepingut. Kokku on kõrgkoolil 206 kehtivat praktikalepingut. Praktika tasu varieerub vahemikus 2,80 krooni kuni 10,00 krooni tunnis õppuri kohta. Seoses praktikakohtade piiratud arvuga Tartus suunab kõrgkool õppureid ka väljapoole Tartut, millega seoses on kõrgkoolil lisaks praktikatasude maksmisele vajalik hüvitada üliõpilaste ööbimiskulud.

2008. aastal alustati suuremate praktikabaasidega läbirääkimisi praktikalepingute asendamiseks kvaliteedilepingutega. Protsess ei ole kulgenud lihtsalt ning 2008. aasta lõpuks olid sõlmitud lepingud üksnes SA Tartu Kliinikumiga ja SA Pärnu Haiglaga. Üksikud kokkulepped on olemas ka 2009. aasta alguseks ning läbirääkimised jätkuvad.

Praktikabaasi poolsete praktikajuhendajate koolitused on toimunud neljas rühmas, kokku 101 inimesele (18+32+31+20). Praktikabaaside poolne nõudlus praktikajuhendajate koolituse järele tingis vajaduse koolituse läbiviijate arvu suurendamiseks. Eesmärgiga saada tulevikuks koolitajatele lisa, osales kõrgkooli igalt õppekavalt vähemalt 1 õppejõud ka ise koolitusel. Rahulolu kursusega oli kõrge, teave vajalikust kursusest on levinud ning huvi ja soov osaleda järgnevatel kursustel väga suur.

Õe õppekaval valmistus aasta jooksul praktikajuhendajate koolituse läbiviimiseks kolm uut õppejõudu. Samaaegselt keskenduti ka kõrgkoolipoolsete praktikajuhendajate täiendamisele, et mõlemad praktikajuhendamise osapooled lähtuksid juhendamisel ühtsetest alustest. 2007. aastal kõrgkooli õppejõudude poolt koostatud praktikajuhendaja meelespea on väga heaks õppematerjaliks nii algajale kui ka kogemustega õppejõule-praktikajuhendajale. Lisaks eelnevale toimub kõigi uute õppejõudude individuaalne ettevalmistamine praktikajuhendamiseks. Erialakoolituse mooduli õppepraktikate tõhustamiseks ja eesmärgipärasuse parandamiseks määrati kõigi erialavaldkondade praktikatele kõrgkoolipoolne praktikajuhendaja.

Praktikabaasi praktikakoordineerija tegevust kahe haigla baasil hinnati kõrgelt ja jõuti järeldusele nimetatud ametkoha vajalikkuses. Praktikakoordineerija tegevus seisneks eelkõige praktikate sisulises juhendamises ja seda nii üliõpilaste osas kui ka praktika haiglapoolsete juhendajate nõustamise ja toetamise osas. Nimetatud ametkoha olulisust kinnitasid ka suuremate praktikabaaside õendusjuhid. Samas ei ole kõrgkoolil õnnestunud piisavalt motiveerida praktikabaase eelpoolkirjeldatud ametkoha loomiseks.

Ämmaemanda õppekaval on 2 õppejõudu läbinud praktikajuhendajate koolituse ning valmis osalema koolitajatena edaspidi praktikabaasidele pakutavate koolituste läbiviimisel. Oluliselt on paranenud koostöö õppepraktikabaaside juhendajatega pakkudes toetust ja nõu läbi juhendamisprotsessi. Praktikabaasides läbiviidavate kolmepoolsete hinnangute andmise sagedus on tõusnud ja kvaliteet paranenud.

Laborierialade üliõpilased praktiseerisid 2008. aastal praktikabaasides üle Eesti. Samas on endiselt kõige suurem tung Tartu praktikabaasidesse. Sageli on selle põhjuseks töötamine Tartus, aga ka väikesed lapsed või soov tegeleda praktika ajal ka diplomitöö uurimuse osaga. Üliõpilased on aru saanud, et erinevatest praktikabaasidest saadud kogemused on vajalikud ja kasulikud ning põhimõtteliselt ei olnud nad Tartust väljapoole praktikale suunamise vastu. Mitmed üliõpilased sooritasid õppepraktika suvel, seda ka kaugemates praktikabaasides. Esmakordne õppepraktika komplekseksam sujus hästi. Eksamisse haarati kliinilise keemia, hematoloogia, mikrobioloogia ja histoloogia laborialased teadmised ja oskused.

Laborierialade õppejõud tutvusid 2008. aastal praktikabaaside tingimuste ja praktika korraldusega. Tallinna Tervisekaitsetalituse, Rakvere Haigla, Ida-Viru Keskhaigla, Pärnu Haigla labori ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) Hiiu patoloogialabori külastuste käigus nõustati ka praktikabaaside juhendajaid. Kaks õppejõudu osalesid praktikajuhendajate koolitusel eesmärgiga edaspidi ise koolitusi läbi viia.

Õhutamaks üliõpilasi sooritama õppepraktikat Tallinna laborites korraldas Lääne-Tallinna Keskhaigla külastuspäeva üliõpilastele. Idee jätkuna on plaanis tutvustada tudengitele Ida-Tallinna Keskhaigla ja PERH-i laboreid. Üliõpilased tutvusid kohapeal Virumaa Keskhaigla laborite tööga.

Radioloogiatehniku õppekaval analüüsisid õppejõud üliõpilaste õppepraktika juhendamist. Kõikide õppejõudude analüüsidest selgus, et kõrgkooli radioloogiatehnik-õppejõud vajab praktikajuhendamise alast koolitust. 2007/08. õppeaasta jooksul kaks õppejõudu selle koolituse ka läbisid. Selgus, et lõpphinnang tuleb anda suurele arvule tudengitele (7-20 üliõpilast) väga lühikese aja jooksul, kuna mõnede praktikatsüklite kestus on kaks nädalat. Eeltoodu teeb lõpphinnangu andmise perioodi väga pingeliseks. Radioloogiatehniku õppekaval andsid kõrgkoolipoolsed juhendajad praktikabaasis lõpphinnangu 75% üliõpilastele.

Füsioterapeudi õppekaval on täidetud 2008. aastaks seatud eesmärk, mille järgi 50% massaaži ja füüsikalise ravi õppepraktikatest toimus kõrgkooli ruumides. Õppekava III kursusel toimusid lisaks juba eelnevatel aastatel toimunud puudega inimese õppepraktikale esimest korda kõrgkooli ruumides 50% ulatuses massaaži ja füüsikalise ravi õppepraktikad. Praktika korraldus kõrgkoolis oli üldjoontes edukas. 2008. aasta lõpus algatas kõrgkool delikaatsete isikuandmete töötlemise loa taotlemise, mistõttu ei kogutud eelnevatelt klientide delikaatseid isikuandmeid. Kuni loa saamiseni on tegevuse maht uuesti viidud miinimumini.

2008. aastal läbis 2 füsioterapeudi õppekava õppejõudu ja ca 10 füsioterapeuti praktikajuhendajate koolituse. Füsioterapeudi õppekaval on kõikidel üliõpilastel praktikabaasis individuaalne juhendaja kõikidel praktikatel. Kolmepoolne hinnangu andmine toimub väga vähestel juhtudel, kuna keset tööpäeva on keeruline teha hinnangu andmiseks 30-60 minutilist pausi. Kolmepoolset hinnangut on sisuliselt võimalik anda ainult õhtuti väljaspool tööaega, kuid suurem osa praktikatest sooritatakse väljaspool Tartut, peamiselt Tallinnas, Haapsalus, Võrus, Põlvas ja Pärnus.

Õppepraktikad kutseõppe õppekavadel laabusid tõrgeteta. Sotsiaalhooldaja, hooldusõe ning lapsehoidja õppekava õpilased said kõik praktika jooksul kolmepoolse vahehinnangu. 50% vahehinnangutest anti praktikabaasis ning 50% e-posti või telefoni teel. Probleemne oli praktikakontrolli teostamine eelkõige väljaspool Tartut praktikat sooritavate lapsehoidja õppekava õpilaste osas, sest praktikajuhendaja oli praktika toimumise perioodil aktiivselt seotud kõrgkooli õppekavade vastavusseviimisega uute riiklike õppekavadega. Samuti ei õnnestunud anda kolmepoolset lõpphinnangut avahoolduspraktikale praktikabaasis, sest õpilased töötavad õppepraktika lõppfaasis individuaalse, kliendi vajadustest lähtuva graafiku alusel, mis ei lange alati kokku praktikabaasipoolse juhendaja töögraafikuga.

Suhteliselt üldsõnaliseks jäi lapsehoidjate kodupraktika praktikabaasipoolsete juhendajate (lapsevanemad) hinnang, kellel hinnangu andmiseks puudub ka kogemus ning keda on suhteliselt keeruline selles osas koolitada. Toimusid läbirääkimised 2 hooldusõe õppekava 2. kursuse õpilase saatmiseks praktikale Helsingisse aprillis-mais 2009. Lapsehoidja õppekava õppejõud läbis praktikajuhendajate koolituse.

Õppepraktika kulud vähenesid 2008. aastal ajutiselt kahe teguri koosmõjul - radioloogiatehnikute õppe üleviimisel Tallinna ja nende praktika korraldamisega samas linnas, kus toimub õppetöö, vähenesid üliõpilaste majutuskulud. Lisaks vajas SA Tartu Ülikooli Kliinikum praktikante rohkem kui eelmisel aastal, mis samuti vähendas Tartust väljaskäivate tudengite mahtu ja seega ka kõrgkooli kulusid. 2008. aastal torkas silma, et osa praktikabaase võtsid hea meelega praktikante ja tagasid praktikajuhendaja, kuid ei esitanud kõrgkoolile praktika arveid. Tartu Ülikooli kliinikumiga oli püsinud praktikalepingu maht muutumatuna kolm aastat vaatamata sellele, et praktika maht tõusis. Järgmisel aastal on planeeritud praktikakulud samale tasemele 2007. aastaga. Lahendada on vaja radiloogiatehnikute eelkliinilise ja kliinilise praktika küsimused õppe Tartusse tagasitoomisel 2010. aastaks.

Joonis 8. Õppepraktika otsene kulu (tuh. kroonides).

Seoses praktikabaaside arvu piiratuse ning üliõpilaste suure hulgaga ei ole võimalik kõiki üliõpilasi saata suvevaheajale üheaegselt (s.t. õppepraktika toimub ka juulis-augustis). Seetõttu võeti 2009. aastal kõrgkooli pedagoogilise nõukogu tööplaani uue õppepraktikat reguleeriva korra väljatöötamine.