Õppetegevus
Õppetöö kvaliteet
Õendustoimingute praktikumide õppemetoodika arendamiseks koostati õe õppekava õppejõudude poolt õendustoimingute töövihik. Töövihik on üliõpilastele individuaalseks kasutamiseks toetades eelkõige üliõpilaste iseseisvat õppimist ja võimaldades praktilistele sooritustele kirjalikku tagasisidestamist õppejõu poolt. Töövihiku sisu on kooskõlastatud TÜ Kliinikumi kvaliteeditöörühmas ja nakkustõrje spetsialistidega. Töövihik kirjastati septembris 2008. Aasta lõpuks valmis laste õendusabi lektori juhtimisel esialgne käsikiri eestikeelse õpperaamatu "Lapse läbivaatus" kirjastamiseks.
Kõrgkooli eesmärkides kajastub mitmel aastal tegelemine valikainete hulga ja kättesaadavuse parandamisega. Tulemused on õppekavati erinevad. Kõige parem on seis õe õppekaval, kus 2008. aasta lõpuks oli kokku 9 erinevat valikainet kogumahus 7,5 ainepunkti. 1,5 ainepunkti ulatuses (2 erinevat ainet) on valikaineid võimalus valida kõigi nelja kursuse üliõpilastel. 5 ainepunkti ulatuses valikainetes osalemise eelduseks on kahe esimese kursuse teooriaõppe läbimine. Neist 2 ainepunkti ulatuses (3 erinevat valikainet) korraldatakse 2 korda õppeaastas, et võimaldada kõigil soovijatel nende poolt valitud valikaines osalemine.
Laborierialade õppekavadel on kokku (osaliselt kattuvaid) kindlaid valikaineid 8 ainepunkti ulatuses ning need toimuvad kas igal õppeaastal või üle õppeaasta. Samal ajal jäid osad selleks õppeaastaks planeeritud valikainetest õppejõudude ajanappuse tõttu ettevalmistamata ja toimumata. Õppejõud kasutasid ja arendasid juba varem loodud e-õppe materjale/kursuseid. Veebipõhist õpet kasutati laborierialadel seitsme erialase aine õpetamisel.
Laborierialade raamat "Laboritöö alused" on 2008. aasta seisuga valminud 70% ulatuses. Ühtlustamist vajavad vormistuse küsimused ja kujundamine. Raamatu väljaandmiseks vajalikku raha taotleti ka kõrghariduse kvaliteedi arendamise programmist Primus, kuid seda taotlust ei rahuldatud.
Alustati labori kvaliteedisüsteemi loomisega, mille eesmärgiks on võimaldada üliõpilastele laboritöö kvaliteedialaste pädevuste omandamine ning kindlustada õppelaboris läbiviidavate uuringute kvaliteeti. Toimus õppejõudude seminar-arutelu kvaliteedisüsteemi elementidest, mida meie õppelaborites on otstarbekas rakendada. Osteti kvaliteedikontrolli elementide rakendamiseks vajalik aparatuur.
Füsioteraapia õppekaval toimus 2007/08. õppeaastal 8 ainepunkti ulatuses valikaineid, milles oli võimalik osaleda kõikide kursuste tudengitel. 2007/2008. õppeaastal toimusid valikained Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meede 1.1 projekti "Füsioterapeutilise hindamise arendamine" raames, mistõttu identseid valikained järgnevatel õppeaastatel ei toimu ja seetõttu pole need ka õppekavas. Projekti koolituste perioodil ei olnud otstarbekas korraldada täiendavaid valikainete kursuseid, sest need ei oleks ajaliselt tunniplaan mahtunud. Alates 2008/2009. õppeaastast on planeeritud korduvaid valikaineid 6,5 ainepunkti ulatuses.
Ämmaemanda õppekaval on koostatud 2008. aastal õppematerjali "Terve naine" (sisaldab ka pereplaneerimist ja kontratseptsiooni) mustandversioon, mis on kättesaadav veebis (keskkond LeMill) õppejõududele täiendamiseks. 2009. aastaks on saavutatud kokkulepe, et veebikeskkond avatakse täienduste tegemiseks ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ämmaemanda õppetooli õppejõududele. Kokkuleppeliselt toimetatakse raamatut esialgu veebipõhiselt enne retsenseerimist. Ka edaspidi on materjal elektroonilisena kasutatav. Võimaluste avardudes on seda alati võimalik publitseerida.
Kutseõppe õppekavadel toimus uus valikaine soome keel, mis sai väga hea õpilastepoolse hinnangu osaliseks. Valikainetes osalemine on kutseõppe õpilaste jaoks jätkuvalt probleemne, kuna õppetöö toimub õppenädalate kaupa 1-2 korda kuus. Enamus õpilasi elab ja töötab väljaspool Tartut ning koolinädalate vahel ei ole neil võimalust osaleda kõrgkoolis pakutavates valikainetes. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) alusel valikainete ülekandmist ükski kutseõppijatest ei taotlenud. Selles osas tuleb edaspidi suuremat tähelepanu pöörata kutseõppijate nõustamisele. Osadele õpilastest oli probleemiks õppegraafik (üks nädal koolis, kolm tööl), pikad õppetööpäevad ning kasin arvutikasutamisoskus.
Suur töö on tehtud ka õppetööd puudutava dokumentatsiooni korrastamisel, kuid kindlasti ei ole põhjust rahuloluks. Õppedokumentatsioon on samasuguses dünaamilises arengus kui õppekavad ja kogu ümbritsev haridusmaastik (sh seadusandlus). Seega ei saa seda eesmärki lõplikult täidetuks lugeda ning pidev dokumentide kaasajastamine jääb kõrgkooli prioriteediks ka tulevikus.
