Õppetegevus
Üliõpilased/õpilased
Üliõpilaste arv on püsinud juba viis aastat suhteliselt stabiilsena (vt. tabel 2). Eelmise aastaga võrreldes on jätkuvalt suurenenud füsioterapeudi ja radioloogiatehniku õppekava üliõpilaste arv.. Radioloogiatehnikute puhul on põhjuseks õppegrupi avamine Tallinnas ning seoses tööandjate sooviga ka riikliku koolitustellimuse (RKT) suurenemine. Füsioterapeutide puhul aga mõjutab üliõpilaste arvu tõusu lisaks 2006. aastal suurenenud RKT tõusule ka riigieelarveväliste (REV) üliõpilaste olemasolu. 2008. aastal võeti kõrgkooli nõukogu otsusel füsioterapeudi õppekavale vastu 10 REV üliõpilast.
Tabel 2. Üliõpilaste arvu muutus aastate lõikes
| Õppekava | 1.10.2004 | 1.10.2005 | 1.10.2006 | 1.10.2007 | 01.01.2009 |
| õe põhiõpe | 632 | 652 | 746 | 658 | 664 |
| ämmaemand | 124 | 122 | 127 | 118 | 124 |
| bioanalüütik | 92 | 92 | 100 | 104 | 101 |
| tervisekaitse | 46 | 69 | 65 | 63 | 63 |
| füsioterapeut | 58 | 55 | 66 | 73 | 95 |
| radioloogiatehnik | 66 | 65 | 75 | 98 | 117 |
| sots.hooldus | 46 | 17 | 13 | 14 | 3 |
| hooldusõde | 21 | 31 | 23 | 8 | |
| hooldustöötaja | 13 | ||||
| lapsehoid | 16 | 15 | 15 | ||
| 1064 | 1093 | 1239 | 1166 | 1203 |
Vastuvõtukonkursi suundumusi jälgides (vt. tabel 3) näeme eelmise aastaga võrreldes sarnast tulemust. 2008. aastal olid kõrgeima konkurentsiga õppekavad füsioterapeut (esimese eelistuse järgi 5,9 avaldust ühele kohale), tervisekaitse spetsialist (3,9), ämmaemand (2,5), radioloogiatehnik (2,4) ja bioanalüütik (2,4). Seejuures viimasel kolmel nimetatud õppekaval oli konkurents 2007. aastaga võrreldes suurem. Märkimisväärne on see ämmaemanda õppekava puhul, sest seal suurenes võrreldes eelmise aastaga ka RKT 5 koha võrra. REV õppurite arv on olnud äärmiselt väike (01.01.2009 kokku 20). Viimasel kuuel aastal on ainult füsioteraapia õppekaval olnud iga-aastaselt REV üliõpilased.
Tabel 3. Vastuvõtu muutus aastate lõikes
| RKT kohad 2005 | 2005 konku-rents* | RKT kohad 2006 | 2006 konku-rents* | RKT kohad 2007 | 2007 konku-rents | RKT kohad 2008 | 2008 konkurents | |
| Kokku | 346 | 529** | 356 | 445 | 405 | 750 | 341 | 661 |
| õde (3.5a) | 140 | 131 (209) | 113 | 117 (167) | 110 | 146 (210) | 110 | 120 (171) |
| õde (4a) | - | - | - | - | 11 | 18 (24) | 15 | 16 (20) |
| õde (2a) | 70 | 96 | 59 | 59 | 52 | 67 | 50 | 50 |
| ÕEK (4.5a) | - | - | - | - | 40 | 46 | 15 | 15 |
| bioanalüütik (3.5a) | 20 | 24 (47) | 22 | 17 (42) | 25 | 45 (68) | 24 | 57 (84) |
| bioanalüütik (2a) | 16 | 20 | 14 | 14 | 10 | 10 | - | - |
| ämma-emand (4.5a) | 20 | 37 (78) | 28 | 40 (65) | 25 | 53 (72) | 30 | 76 (96) |
| ämma-emand (2a) | - | - | 11 | 11 | - | - | - | - |
| radioloogia-tehnik (3.5a) | 18 | 29 (58) | 26 | 22 (39) | 30 | 59 (85) | 26 | 61 (72) |
| radioloogia-tehnik (4a) | 12 | 27 | 14 | 21 | ||||
| füsio-terapeut | 15 | 126 (191) | 27 | 94 (114) | 25 | 150 (171) | 25 | 148 (180) |
| tervisekaitse spetsialist (3a) | 16 | 26 (67) | 16 | 41 (73)) | 20 | 69 (106) | 16 | 62 (100) |
| tervisekaitse spetsialist (2a) | 16 | 25 | - | - | 10 | 10 | - | - |
| sotsiaal-hooldus | 10 | 11 (24) | 10 | 21 (26) | - | - | ||
| hooldusõde | 15 | 15 | 15 | 11 (15) | 10 | 13 (16) | - | - |
| hooldus-töötaja | - | - | - | - | - | - | 15 | 15 (20) |
| lapsehoid | - | - | 15 | 8 (22) | 15 | 26 (30) | 15 | 20 (26) |
*arvud näitavad õppekavale kandideerijate arvu esimese eelistuse järgi ning sulgudes on avalduste koguarv
**konkurentsi ülemises lahtris on avalduste koguarv kokku esimese eelistuse järgi
2008. aastal ei õnnestunud üliõpilaste väljalangevust (vt tabel 4) 2007. aastaga võrreldes vähendada, kuid samas jäi see nii protsentuaalselt kui absoluutarvudes 2007. aasta tasemele, mis näitab suurenemistendentsi peatumist. Üliõpilaste nõustamisega tegeletakse, kuid selle kohta puuduvad statistilised näitajad.
Tabel 4. Üliõpilaste liikumine 2004-2009
| 2004 | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | |
| üliõpilaste arv | 871 | 1024 | 1082 | 1124 | 1153 | 1203 |
| vastuvõtt | 352 | 355 | 368 | 360 | 410 | 359 |
| lõpetajaid | 139 | 148 | 219 | 251 | 273 | 234 |
| väljalangejaid sh: | 74 | 61 | 92 | 91 | 117 | 117 |
| edasijõudmatus | 12 | 10 | 34 | 55 | 49 | 81 |
| õppetööle mitteilmumine | 25 | 16 | 24 | 16 | 27 | 2 |
| omal soovil | 11 | 16 | 13 | 10 | 35 | 18 |
| teise kooli | 10 | 8 | 14 | 4 | 6 | 5 |
* liikumise statistika 01. jaanuari seisuga
Väljalangevuse protsent aastate lõikes: 2004 - 4,9%; 2005 - 6,6%; 2006 - 6,2%; 2007 - 7,6%; 2008 - 7,6%. Kindlasti tuleb jätkuvalt tegeleda nõustamismeetmete tõhustamisega, eriti esmakursuslaste puhul. 2006. aastal Tartu Ülikooli teadlaste poolt läbiviidud uuringu tulemused näitasid, et 40% Eestis kõrghariduse tasemel õpinguid katkestavatest tudengitest pidas väljalangemist soodustavaks teguriks õppeasutuse vähest tuge ja abi, sh vähest nõustamist. Samuti tuleb panna suurem rõhk väljalangenud üliõpilaste kõrgkooli tagasitoomisele. Need on ka põhjused, miks 2008. aastal suurendati õppenõustajate ametikohtade arvu 3-lt 4-le ning psühholoogide töökoormusesse planeeriti enam nõustamistegevust. 2009. aastal on plaanis koguda võrdlusandmeid üliõpilaste sisseastumistulemuste (riigieksamid, gümnaasiumi lõputunnistuse hinded ja vastuvõtukatse) seotusest üliõpilaste edasise õppeedukusega. Otsitakse seoseid, kas raskused väljalangevuse vähendamisel on tingitud ka sisseastujate madalamatest tulemustest gümnaasiumi lõpetamisel. Kuigi väljalangevuse proportsionaalses võrdluses oleme Eesti keskmisega võrreldes suhteliselt heal positsioonil, siis kindlasti ei anna praegune olukord veel põhjust rahuloluks. Seetõttu on väljalangevuse ennetamine jätkuvalt ka kõrgkooli 2009. aasta prioriteetsete tegevuste nimekirjas.
Oluline on täiustada väljalangejatelt kogutavat tagasisideankeeti. Üliõpilasele on igasugune andmete esitamine vabatahtlik ning täna saadav tagasiside ei ole järelduste tegemiseks piisav. Akadeemiline edasijõudmatus on küll väljalangevuse puhul peamiseks põhjuseks, kuid mis selleni tegelikult viib, on teadmata. Oleme saanud subjektiivseid andmeid õppekavade koordinaatorite ja õppenõustajate kaudu, kuid tegelik info on siiski üksnes lahkuval üliõpilasel endal. Kõrgkoolist lahkumine on üliõpilase jaoks negatiivne sündmus ja seega pole tema motivatsioon tagasiside andmiseks kõrge. Akadeemilisel puhkusel viibijate koguarv ning osakaal kõikidest õppuritest jäi 2008. aastal sisuliselt 2007. aasta tasemele (vt. tabel 5).
Tabel 5. Akadeemilisel puhkusel viibijate arvu muutus 2004-2008
| aasta | RKT | REV | Kokku | ||||||
| RKT üliõpilased | sh.akad l | % | REV üliõpilased | sh akad | % | Õppijaid | sh akad puhkusel | % | |
| 1.1.2004 | 871 | 60 | 6,9 | 29 | 15 | 51,7 | 900 | 75 | 8,3 |
| 1.1.2005 | 1024 | 124 | 12 | 23 | 7 | 30,4 | 1047 | 131 | 12,5 |
| 1.1.2005 | 1024 | 124 | 12 | 23 | 7 | 30,4 | 1047 | 131 | 12,5 |
| 1.1.2006 | 1082 | 166 | 15,3 | 23 | 9 | 39,1 | 1105 | 175 | 15,8 |
| 1.1.2007 | 1236 | 186 | 15 | 12 | 6 | 50 | 1248 | 192 | 15,4 |
| 1.1.2008 | 1156 | 155 | 13,4 | 19 | 1 | 5,3 | 1175 | 156 | 13,3 |
| 1.1.2009 | 1183 | 166 | 14,03 | 20 | 1 | 5 | 1203 | 167 | 13,88 |
