Õppetegevus

Õppekava nõukogude töö ja õppekavaarendus

Kõikide õppekavade nõukogude tegevuse peaeesmärgiks 2008. aastal oli õppekavade väljundipõhine kirjeldamine.

Õe ja ämmaemanda õppekava nõukogu töös kirjeldati põhimõisteid, õppekava aluseks olevad põhiväärtused ning filosoofilised lähtekohad. Õppekava jaotati põhimooduliteks ja moodulite esialgsed õpiväljundid on kirjeldatud, alustati hindamiskriteeriumite sõnastamisega. Õppekava nõukogu liikmeskond suurenes 2008. aastal seoses vajadusega kaasata rohkem praktilises õendustöös osalevaid õdesid.

Ämmaemanda õppekaval oli 2008. aasta esimeses pooles väljundipõhise õppekava väljatöötamisel suurimaks takistuseks kõikide õppejõudude sellesse töösse kaasamine, kuna magistriõpingutega hõivatud õppejõud ei omanud piisavalt ressursse kõikidel töökoosolekutel osalemiseks ning kodutöö tegemiseks. Alates 2008. aasta septembrist on kaasamine olnud praktiliselt sajaprotsendiline. Väljundipõhise õppekava esialgne versioon - moodulid, nende eesmärgid ja väljundite kirjeldused, on koostatud ning õppekava nõukogus heaks kiidetud.

Õe ja ämmaemanda õppekava nõukogu ei suutnud 2008. aastal võetud eesmärkidest täita kõiki eesmärke. Õppekavade väljundipõhine kirjeldamine osutus niivõrd töö- ja ajamahukaks, et lõpetanute ja tööleasunute ettevalmistuse hindamise süsteemi väljatöötamiseks ning juurutamiseks jäi olemasolevatest ressurssidest väheseks. Nimetatud süsteemi käivitamisest ollakse endiselt huvitatud ja antud tegevus lükkub 2009. aastasse, mil tagasiside süsteemi juurutamise ühe osana koostatakse ning täiendatakse vajaliku informatsiooni kogumiseks sobiv mõõdik. Mõõdiku täiendamine/koostamine on ka ühe ämmaemanda õppekava õppejõu magistritöö osaks. Samas valmistati ette ja käivitati aasta lõpus kõrgkooli tagasiside ja monitooringu süsteemis (TMS) testimiseks ühe osana õppepraktikaprotsessi tagasisidestamise küsitlus. Üliõpilaste poolt kogutud tagasiside kaudu saab praktika juhendamise protsessist tagasisidet nii kõrgkool kui ka praktikabaas.

Õdede erialase koolituse õppekava sai akrediteerimisprotsessis välisekspertidelt kõrge hinnangu ja õppekava täisakrediteeringu. Samaaegselt toimus kahe erialavaldkonna (intensiiv- ja kliiniline õendus) õppekava sisuline arendamine õppeainete paremaks integreerimiseks ja eesmärgipärasemate alamoodulite moodustamiseks. Kliinilise õenduse valdkonna laiahaardelisus tekitas vajaduse keskenduda erinevatel aastatel kitsamatele õppesuundadele ja vastavalt sellele korrigeeritakse ka õppekava.

Radioloogiatehniku õppekaval on kõik õppejõud kaasatud väljundipõhise õppekava väljatöötamisse. Toimus kaheksa töökoosolekut. Väljundite sõnastamisel ning eriti hindamise põhimõtete väljatöötamisel ja sõnastamisel on õppejõud demonstreerinud arusaamist õpetamise ja hindamise meetodite seostest. Radioloogiatehniku õppekava nõukogu on heaks kiitnud väljundipõhise õppekava moodulid, nende mahu, järjestuse ja moodulite õpiväljundid. Õppekavas on neli moodulit, mille väljundid on kirjeldatud. Samuti on kirjeldatud ka moodulite õppeained/teemad. Radioloogiatehniku õppekava nõukogu liikmed kiitsid heaks ka planeeritavate rakendusuuringute valdkonnad, mis on suunatud radioloogiatehniku õppekava kvaliteedi hindamiseks.

Bioanalüütiku ja tervisekaitse spetsialisti õppekavade nõukogud on toimunud ühistel kokkusaamistel kõrgkoolis ja e-posti teel. Bioanalüütikute Ühingu õppepäevadel on tutvustatud õppekava arendust ka ettekande vormis

Füsioterapeudi õppekaval on väljundipõhise õppekava moodulid koos väljunditega kirjeldatud ning saadetud tutvumiseks ja täienduste ettepanekute tegemiseks tööandjatele. On jõutud hindamiskriteeriumite sõnastamiseni.

Kõrgkoolis töölepinguga töötavad õppejõud on läbinud kõrgkooli poolt korraldatud koolitused väljundipõhisest õppekavast ja sellest tulenevalt õpetamise meetoditest. Probleem on õppejõududes, kes töötavad õppekaval käsunduslepinguga, kuid kes koolitustel osaleda ei saanud. Näiteks radioloogiatehnikute õppekaval on käsunduslepinguga õppejõudusid arvuliselt suhteliselt palju ja nende oskustest sõltub üliõpilase õpiväljundi tase. Osaline lahendus on leitud teatud õppeainete ja teemade osas juhtivõpetaja põhimõtteid rakendades, kelle ülesandeks on oma meeskonna õpetajate koolitamine.

Kutseõppe õppekavade arendustegevuse raames osales kõrgkool 2006/07. õppeaastal aktiivselt Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse (REKK) poolt moodustatud töörühmas, uute hooldustöötaja ja lapsehoiu riiklike õppekavade väljatöötamisel, mis peavad olema aluseks kõikidele neid erialasid õpetavatele õppeasutustele. Haridus ja teadusministri määrustega on tänaseks kinnitatud nii lapsehoidja (24.01.08 nr 4) kui hooldustöötaja (5.02.2008.a. nr 6) riiklikud õppekavad.

2008. a. kevadsemestril toimus koostöös õppejõududega kõrgkooli kutseõppe õppekavade vastavusse viimine kinnitatud riiklike õppekavadega. Muutmisele läksid osade moodulite mahud ning töötati välja moodulite hindamiskriteeriumid. Lahti tuli kirjutada riiklikus õppekavas nimetatud moodulite alateemad. Kõrgkooli õppekavad kinnitati septembris 2008.a. (REKK 30.09.2008 nr.3-1/2964). Sügissemestril toimus õppetöö juba uute hooldustöötaja ja lapsehoidja kõrgkooli õppekavade alusel. Koostöös õppejõududega toimus eelkõige ainekavade koostamise käigus moodulite sisu täpsustamine ning arutelu veebipõhiste õppemeetodite kasutamise võimalustest kutseõppe õppekavadel.